ASi Tallinna Sadam 2023. aasta II kvartali ja 6 kuu tegevusmahud

By

-

juuli 7, 2023

NordenBladet — 2023. aasta II kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 3,3 miljonit tonni kaupa ja 2,2 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 13% ehk 248 tuhande reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 31%. Laevakülastuste arv vähenes 8% 1801 külastuseni. Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv kasvas 6% ja sõidukite arv 4% ning jäämurdja Botnica prahipäevade arv kasvas 54%, laeva kasutusmäär oli 41%.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul jätkub reisijate äris stabiilne taastumine COVID-19 pandeemia põhjustatud madalseisust ning oleme jõudnud 75%-ni languseelsest tasemest. „On positiivne, et enam kui aasta tagasi alanud reisijate arvu kasv on oodatud tempos jätkumas. Lisaks regulaarliinidel reisivate inimeste arvule on märkimisväärselt paranenud kruiisilaevade täituvus, mis loob positiivse aluse järgmiste perioodide kruiisilaeva külastustele. Kaubamahu langusest on enamus jätkuvalt seotud Venemaa päritolu kauba vähenemisega, seda peamiselt vedellastis. Muudes kaubagruppides näeme seost ennekõike üldise majandusolukorraga nii Eestis kui peamiste kaubanduspartnerite juures,“ ütles Kalm.

Laevanduse mahtudest näitasid kasvu nii reisiparvlaevade teenindatud reisijate kui sõidukite arv. Samuti kasvas märkimisväärselt jäämurdja Botnica prahipäevade arv, kuna võrreldes eelmise aastaga õnnestus projektipõhise suvetööga alustada oluliselt varem.

Järgnevas tabelis on esitatud Tallinna Sadama grupi 2023. aasta II kvartali ja 6 kuu tegevusmahud. 2023. a II kvartali andmed on esialgsed seisuga 07.07.2023. Perioodi lõplikud mahud võivad täpsustuda ja avaldatakse järgnevas finantsaruandes.

II kvartal
II kvartal
muutus
6 kuud
6 kuud
muutus

2023
2022
%
2023
2022
%

Kaubavood lastiliikide lõikes
3 251
4 683
-30,6%
6 614
9 526
-30,6%

(tuh tonni)

Ro-ro kaubad
1 681
1 872
-10,2%
3 410
3 534
-3,5%

Vedellast
463
1 438
-67,8%
978
3 169
-69,1%

Puistlast
515
571
-9,8%
1 041
1 308
-20,4%

Kaup konteinerites
469
591
-20,6%
936
1 141
-17,9%

Konteinerid TEU
56 062
79 028
-29,1%
108 711
146 856
-26,0%

Segalast
122
206
-41,0%
226
366
-38,3%

Mitte-mereline
1
5
-70,3%
23
10
137,2%

Reisijate arv liinide lõikes
2 150
1 902
13,0%
3 546
2 804
26,5%

(tuh inimest)

Tallinn-Helsingi
1 865
1 657
12,5%
3 121
2 465
26,6%

Tallinn-Stockholm
158
129
22,4%
260
183
42,1%

Muuga-Vuosaari
48
47
1,8%
75
79
-4,6%

Kruiisireisijad (traditsiooniline)
69
54
28,1%
69
54
28,1%

Muud
9
14
-32,4%
21
24
-12,6%

Laevakülastuste arv
1 801
1 948
-7,5%
3 518
3 593
-2,1%

Kaubalaevad
379
411
-7,8%
699
760
-8,0%

Reisilaevad (sh Ro-Pax)
1 378
1 469
-6,2%
2 775
2 765
0,4%

Kruiisilaevad (traditsioonilised)
44
68
-35,3%
44
68
-35,3%

Reisiparvlaevad*

(Saaremaa ja Hiiumaa liinid)

Reisijate arv (tuh inimest)
671
632
6,2%
1 021
955
6,9%

Sõidukite arv (tuh sõidukit)
312
300
4,1%
493
478
3,1%

Jäämurdja Botnica

Prahipäevade arv
37
24
54,2%
127
114
11,4%

Kasutusmäär (%)
41%
26%
54,2%
70%
63%
11,4%

*Reisiparvlaevade veomahud näitavad teenuse üldist nõudlust, kuid ei mõjuta otseselt reisiparvlaevade segmendi finantstulemusi, kuna üleveoteenuse lepingus on tasu fikseeritud sõltumata reisijate ja sõidukite arvust.

Täpsem statistika reisijate rahvuse, soo ja liinide lõikes kuude kaupa on jälgitav Tallinna Sadama kodulehel: https://ts.ee/statistika. Lisaks on saadaval ka kvartaalsed põhinäitajad ja kaubamaht lastiliigiti sadamate lõikes xlsx formaadis: https://www.ts.ee/investor/pohinaitajad/Reisiparvlaevade reisijate ja sõidukite arvu täpsem statistika: https://www.praamid.ee/wp/statistics/

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Lisainfo:
Andrus Ait
Finantsjuht / juhatuse liige
Tel. +372 526 0735E-post: a.ait@ts.ee

Baltic Horizon Fond on avalikustanud jätkusuutlikkuse (ESG) raporti

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 6, 2023

NordenBladet — Baltic Horizon Fond teatab täna oma 2022. aasta ESG aastaaruande avaldamisest.

Baltic Horizon tegi ESG strateegiaga algust 2019. aastal ning järgnevatel aastatel on fond hoolimata keerulisest majanduskeskkonnast suurendanud oma ambitsioonikust, viies oma jõupingutused vastavusse Northern Horizon Capitali kontserni süsinikuneutraalsuse eesmärkidega 2030. aastaks ja viimaste aruandluseeskirjadega.

„Baltic Horizon Fondi tegevus on üles ehitatud eesmärgiga pakkuda investoritele väärtust. Usume, et ainus viis pikaajalise väärtuse loomise tagamiseks on äritegevuse korraldamine rahaliselt, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil. 2021. aastal alustasime ettevalmistusi aruandluse ELi taksonoomiaga vastavusse viimiseks ja 2022. aastal tegime täieliku ELi taksonoomiaga vastavusse viimise hinnangu, mis on andnud meile veelgi põhjalikuma ülevaate oma varade ja tegevuste kohta ning arusaama poliitikate ja protseduuride parimate tavade kriteeriumite kohta,“ kommenteeris Baltic Horizon Fondi fondihaldur Tarmo Karotam.

Fondi ESG strateegia keskendub järgmistele põhielementidele:

Vastutustundlikud investeeringud – ESG tegurid lõimitakse investeerimisstrateegiatesse ja investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse jätkusuutlikkuse riske.

Sotsiaalne väärtus – meie eesmärk on pakkuda kõigile oma sidusrühmadele kõrgeimaid heaolustandardeid ja panustada kohalikesse kogukondadesse.

Keskkonnamõju – keskendume mitte ainult süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele, vaid ka energia tarbimise optimeerimisele, taastuvatele energiaallikatele üleminekule ja kõigi võimalike kinnisvaraga seotud saasteallikate vähendamisele.

Juhtimine – püüame saavutada aruandluses ja poliitikates läbipaistvust ja kõrgeimaid standardeid, ajakohastades seega pidevalt ettevõtte poliitikaid ja raamistikke, mis põhinevad uusimatel soovitustel ja aruandlusstandarditel, näiteks jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus (SFDR).

ESG tulemuslikkus 2022. aastal
2022. aastal osales Baltic Horizon Fond neljandat korda GRESBi kinnisvarahinnangus. Fond sai hindamisel 83 punkti 100st ning saavutas nelja tärni hinnangu (viiest võimalikust), ületades sellega eesmärki saavutada kolme tärni tase.

Pärast jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (SFDR) artikli 8 allkirjastamist 2021. aastal viis Baltic Horizon 2022. aastal läbi ELi taksonoomiaga vastavusse viimise hinnangu, et määrata kindlaks portfelli kestlike tegevuste protsent.
2022. aasta teisel poolel, kui energiahinnad järsult tõusid, algatas fond mitu ennetavat meedet energiatarbimise viivitamatuks vähendamiseks. Jaemüügivarade energiatarbimist vähendati edukalt 9-15%. Sarnaseid pingutusi tehti ka büroohoonetes. Need jõupingutused mõjutasid samuti 2022. aasta kasvuhoonegaaside koguheidet, mis oli 27% väiksem kui 2021. aastal.

Raporti eestikeelne tõlge tehakse Baltic Horizon Fondi koduleheküljel https://www.baltichorizon.com/et/esg/ kättesaadavaks hiljemalt 24. juulil 2023.

Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Riigi osaluse valitseja muutumine Tallinna Sadamas

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 6, 2023

NordenBladet — Seoses ministeeriumite töö ümberkorraldamisega kinnitas Eesti Vabariigi Valitus 6. juulil 2023 korralduse „Riigivara valitsejate määramine ja riigivara üleandmine“, milles muu hulgas määratakse ASi Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) riigile kuuluvate aktsiate valitsejaks ning aktsionäriõiguse teostajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium.

Väärtpaberiregistris tehakse vastav muudatus 30 päeva jooksul. Kuna enamusosalus Tallinna Sadamas kuulub endiselt Eesti Vabariigile, ei kaasne eeltoodud muudatusega kohustust ülevõtmispakkumise tegemiseks.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Lisainfo:
Andrus Ait
Juhatuse liige
Tel. +372 526 0735
E-post: a.ait@ts.ee

Muudatused jäämurdja Botnica 2023 täiendavas suvetöös

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 6, 2023

NordenBladet — Seisuga 3.juuli 2023 lõppes ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Shipping ja Equinor UK Ltd vahel sõlmitud leping multifunktsionaalse jäämurdja Botnica prahtimiseks. Botnica osutas Equinorile abilaevateenuseid alates 13.juunist, kuid seoses projekti tehniliste muudatustega kujunes planeeritud 40-päevane prahiperiood lühemaks.

Käesoleval hetkel tehakse Botnical ettevalmistusi järgmiseks kavandatavaks offshore tööks Põhjamere regioonis, mis panustab varasemate aastatega võrreldava suvetöö tulubaasi tagamisse.

Alates 2018. aastast on Botnical prahileping Baffinland Iron Mines Corporation-iga Põhja-Kanada arktilistes vetes assisteerimaks Panamax tüüpi kaubalaevu jääs rauamaagi ekspordil Milne Inlet sadamast avamerele. Käesoleval aastal algab prahiperiood Kanadas septembris ja kestab minimaalselt 60 päeva.

Vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule osutab Botnica 20. detsembrist kuni 20. aprillini jäämurdeteenuseid Eesti rannikuvetes.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Lisainfo:
Andrus Ait
Juhatuse liige
Tel. +372 526 0735
E-post: a.ait@ts.ee

PÕDRAKANEP – põhjamaine ravimtaim, mis aitab meestel potentsi tõsta, aitab eesnäärme probleemide puhul ning on hinnatud peavalu ja astmarohi

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 6, 2023

NordenBladet – Maarahvas teab, et Põdrakanep ravib 99 haigust ning rahvameditsiinis hinnatakse taime kõrgelt! Ahtalehine põdrakanep ehk ahtaleheline põdrakanep (Epilobium angustifolium) on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rahvasuus on tal palju nimesid: karukanep, kõrvelill, metssirel, nõmmeroos, palanulill, põdrakapsas, pöördpaju, rebashanna, tulipiits. See Põhjamaades laialt levinud ravimtaim aitab väga paljude hädade vastu!

Lehed, juured, seemned toiduks
Lehed sisaldavad palju bioaktiivseid aineid nagu tahniin (10%9, alkaloidid, limaaineid (15%), askorbiinhapet, kumariini, suhkruid, antotsüaniide, flavonoidühendeid, pektiinaineid. Ürt tervikuna sisaldab Cvitamiini kuni 200 mg%. Juur on rikas tärklise ja suhkrute poolest, seemnetes on 45 % õli. Noori lehti saab tarvitada varakevadest peale toiduks. Hästi peeneks hakitult võib neid vähesel hulgal segada toorsalatitesse, kastmetesse, kasutada suppide, liha- ja kalatoitude maitserohelisena.

Kui küllaldane õhu- ja mullaniiskus on õieküünla nektariks teinud, on Põdrakanep mesilastele hea korjetaim. Põdrakanepi mesi on maitsev ja hinnatud. Mitmekülgsete omadustega taime tumerohelised, vahelduva asetusega lehed meenutavad paju omi. Juured on kuni poolteist meetrit pikad ja maapinna lähedal, mistõttu on neid kerge koguda. Nii lehti kui juuri võib kasutada värskelt ja kuivatatult toiduks.

Põdrakanepi teel on rahustav, valuvaigistav ja krampe peletav toime, see ravib unetust ja peavalu. Oma toimelt meenutab palderjani. Angiini, silma- või nahapõletiku puhul ning furunkulite ja haavandite korral aitavad loputused ja mähised teega. Sellega on saadud häid tulemusi isegi kasvajate, naha- ja lümfisõlmede tuberkuloosi ravimisel ning mao-, soolte- ja maksahaiguste, samuti kehvveresuse korral. Häid tulemusi on saadud kõhulahtisuse puhul ning vereringe haiguste korral. Nii on tast abi aeglase vereringe, peavalude korral.

Rahvameditsiin tunnistab teda kui vähi- ja viljatusevastast ravimit. Põdrakanepit loetakse parimaks immuno- ja hormonaalsüsteemi tugevdajaks. Seetõttu on ta eriti soovitav kilpnäärme aeglase talituse korral. Et tal on põletikuvastane toime, siis on peenestatud kuiva puru raputatud halvasti paranevatele haavadele ja leemendavatele ekseemidele.

Indiaanlased korjasid kevaditi noori põdrakanepivõrseid. Need on parimad noorelt ja õrnalt, vananedes need puituvad ja muutuvad mõruks. Võrseid ja varsi kooritakse ja süüakse toorelt. Korralikult toiduks valmistatuna on nad head A- ja C-vitamiini allikad. Risoomi kooritakse ja küpsetatakse, aga see maitseb sageli mõrult. Maitse pehmendamiseks korjatakse risoomi enne taime õitsemist ja selle keskosas olev pruun riba eemaldatakse.

Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist.

Taime juured ja lehed sisaldavad parkaineid (10–20%), askorbiinhapet (kuni 4), karoteene, suhkruid, pektiine, lima ja alkaloide. Seemned sisaldavad taimerasva kuni 40–45%. Risoom sisaldab kuni 20% valke, kuni 15% lima, fosfori sooli, kaltsiumi ja koobaltit.

Droogina on ahtalehine põdrakanep raviannustes ohutu ja tema toime on tõestatud prostata hüperplaasia (eesnäärme suurenemine) I ja II staadiumis. Droogil on põletiku-, kasvaja- ja mikroobidevastane toime. Taime osi tarvitatakse ka seedehäirete, maopõletiku ja haavandtõve korral.

Milline põdrakanep väja näeb?
Ahtalehise põdrakanepi maapealse varre kõrgus on 60–120 (harva kuni 150) cm. Tema sugulasliik Epilobium latifolium kasvab ainult 30–60 cm kõrguseks. Vars on üldjuhul harunemata ja paljas (karvakesteta).

Ahtalehise põdrakanepi süstjad ja teritunud tipuga sulgjate roodudega lehed asetsevad varrel spiraalselt, mitte vahelduvalt või männasena nagu teistel pajulilledel. Lehed on ainulaadsed selle poolest, et nende rood ei lõpe lehe servas, vaid selle asemel kulgeb iga lehe servas omaette rood, millesse ülejäänud rood suubuvad. Selle tunnuse põhjal on põdrakanepit kõigist teistest taimedest hõlbus eristada isegi väljaspool õitsemisaega. Näiteks varakevadel sarnanevad noored põdrakanepid mitme väga mürgise liilialisega, aga lehestruktuuri järgi on neil lihtne vahet teha.

Õied asuvad varre tipus kobaratena ja on tavaliselt lillakasroosad. Õied on radiaalsümmeetrilised ja 4 kroonlehega. Emakakaelal on 4 emakasuuet.

Kõtra meenutav 4–pesaline kupar on 4–8 cm pikk ja tihedalt kaetud lidus karvadega. Vili avaneb 4 poolmena. Seemneid on palju, 300–400 kõdra kohta ja 80 tuhat taime kohta, ning need on varustatud valgete lendkarvadega. Põdrakanep on kohastunud tuule abil levimiseks.

Risoom on roomav, jäme ja rohkete võsunditega. Põdrakanepile on omane ka vegetatiivne paljunemine võsundite abil ja ühest taimest võib lõpuks tohutu puhmas kujuneda.

Kus eelistab kasvada?
Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades nagu teeservad, põlendikud, raiesmikud ja kuivendatud rabad. Ta on pioneerliik ja suudab hõlvata uusi maa-alasid näiteks pärast metsatulekahju, samuti kasvab ta jäätmaadel, prügimägedel ja pommiaukudes, sest on reostuse suhtes tundetum enamikust taimedest. Mõnes väikeses piirkonnas võib kogu taimestik koosneda ainuüksi põdrakanepist ja õitsemise ajal muutub maastik üleni õitekarva lillakaspunaseks.

Ta eelistab niiskeid lubjarikkaid kergelt happelisi muldasid.

Ta vajab kasvuks palju valgust. Kui tema kõrval puud-põõsad temast kõrgemaks kasvavad, sureb ta ära, aga tema seemned jäävad pinnasesse eluvõimelistena veel paljudeks aastateks ja kui selles kohas peaks kõrgtaimestik uuesti hävima, kasvavad neist seemnetest uued põdrakanepitaimed.

Kuidas korjata ja kuivatada?
Siin kehtib sama nõue, mis kõikide teiste maitse- ja ravimteede korjamisel. Korjatakse päikeselise ilmaga, õitsemise alguses ja kuivatatakse spetsiaalses kuivatis või tuuletõmbuses varjulises kohas.

Retsepte:

Ravitee põdrakanepiga
Põdrakanepi tee valmistatakse järgmiselt: 2 spl peenestatud ürti 200 g keeva vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund, kurnatakse. Võetakse päeva jooksul, soovitavalt 20 min enne sööki.

Salat põdrakanepiga
Noored lehed (50-100 g) valatakse üle keeva veega (võib sõelaga lasta 1 min keevasse vette). Nõrutatult peenestatakse ja segatakse rohelise sibula (50 g), riivitud mädarõikaga (2 spl). Lisatakse veidi sidrunimahla (hapet) ja segatakse hapukoorega (20 g). Maitsestatakse soola, pipra ja suhkruga.

Roheline supp põdrakanepiga
Noored varred ja lehed (100g) ja ka kõrvenõgese lehed (100g) lastakse 1 min keeva vette, nõrutatakse, tükeldatakse ja hautatakse rasvainega (20g). Keevasse puljongisse või vette (0,5-0,7 l) pannakse tükeldatud kartul (200g), porgand (10 g) ja lõpuks hakitud roheline ja keedetakse valmimiseni. Maitsestatakse soola ja maitseainetega. Serveerimisel lisatakse keedetud muna sektorid ja hapukoor.

Haavandtõve puhul võetakse 3 spl ürti, lisatakse 1,5 kl keeva vett ja lastakse aeglasel tulel 15 min keeda. Jahutatakse ja kurnatakse ning võetakse 3 spl korraga söögi ajal. Sapipõepõletiku, kollatõve, jämesoole põletikul juuakse teed 1 spl ürdiga 1 kl keeva vee kohta, tõmbamisega 15 min ja tarvitatakse enne sööki.

Fotod: NordenBladet