NordenBladet – Toomas Hendrik Ilvesele ja tema abikaasale Ievale kuuluv osaühing Ilves Consulting Group teenis mullu kasumit 246 079 eurot, müügitulu ulatus üle 300 000 euro.
Majandusaastaaruande järgi teenis Ilveste konsultatsioonifirma mullu müügitulu 314 473 ning kasumit 246 079 eurot.
Dividende maksis ettevõte mullusest kasumist 208 422 eurot, peale seda oli ettevõtte jaotamata kasum 105 000 eurot.
Aasta varem oli firma müügitulu 143 527 ja kasum 116 949 eurot.
Müügitulu on peamiselt tulnud Euroopa Liidu riikidest (208 000 eurot), ent lisaks ka näiteks Omaanist, Suurbritanniast, USA-st ja Singapurist.
Ilves Consulting Group OÜ on loodud 2016 oktoobris, ettevõtte põhitegevuseks on konsultatsioon ja nõustamine. Juhatus koosneb kahest liikmest, Toomas Hendrik ja Ieva Ilvesest, kes kumbki töötasu 2022. aastal ei saanud.
Ermamaal nii hästi ei lähe
Ainuisikuliselt Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv OÜ Ermamaa, mis tegeleb majutusteenusega, lõpetas eelmise aasta kahjumiga. Aktiivne majandustegevus puudus ning kahjumi tõttu ei vasta ettevõte enam netovara seaduses toodud nõuetele.
Kahjumit teenis ettevõte 26 115 eurot, aasta varem oli kahjum 31 194 eurot.
Aruandes märgitakse, et” kuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel kas ettevõte jätkab tegevust”.
Koos eelmiste perioodidega on ettevõttel kahjumit 129 301 eurot.
Mais esitas Ermamaa äriregistrist kustutamise kavatsuse teate.
Osaühingul on eelmise aasta seisuga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest.
Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv / Kati Varblane)
NordenBladet – 30. juunil oli viimane tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kõigil kohuslastel, kelle majandusaasta lõppes eelmise aastaga, ent aruande esitas tähtajaks vaid 56 protsenti.
Majandusaasta aruande pidi esitama ligikaudu 290 000 ühingut, mis moodustab ligikaudu 95 protsenti kõikidest aruandekohustuslikest ühingutest. Nendest esitas tähtajaks aruande 162 689 juriidilist isikut, teatas justiitsministeerium.
“Justiitsministeerium tänab kõiki neid, kes on esitanud aruande õigeaegselt. Rõõm on küll tõdeda, et võrreldes eelmise aastaga on juuni lõpuks aruande esitajate arv tõusnud 5 protsendi võrra, kuid paraku on üldine tähtajaks esitatud aruannete osakaal jäänud protsentuaalselt aastast-aastasse samaks ning ligi pooled aruandekohustuslikud juriidilised isikud ei esita aruannet õigeaegselt,” nentis ministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe.
“Tuletame meelde, et õigeaegne aruande esitamine on juriidilisele isikule seadusest tulenev kohustus ning aruanne on vajalik esitada ka neil, kel ei ole majandustegevust toimunud. Tegemist ei ole pelgalt seadusest tuleneva nõudega, vaid õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne on vajalik tööriist nii ettevõtjale endale oma tegevuse planeerimisel kui riigile majanduskeskkonda puudutavate otsuste langetamisel,” lisas ta.
Õigeks tähtajaks esitatud aruannete kasvu võis mõjutada selle aasta veebruarist äriregistri seadusega jõustunud olulised muudatused, mis puudutasid senist registripidaja järelevalvet nende juriidiliste isikute üle, kes ei esita aruandeid õigeaegselt. “Varasemaga võrreldes on registripidajal võimalus kiiremini algatada järelevalvemenetlus, kus lisaks trahvimise võimaluste laienemisele on kiirendatud ja lihtsustatud ka juriidilise isiku kustutamise protsessi,” märkis Veskimäe.
Ta selgitas, et järelevalve tõhustamise eesmärk on parandada aruannete esitamise kohustuse täitmist, piirates sealjuures kiiremini nende ühingute tegutsemist, kellel on riigi ees oluline kohustus täitmata ja kes kuuluksid registrist kustutamisele. “Seda, kui palju tänavu jõustunud muudatused parandavad edasist aruandlusdistsipliini, saab hinnata järelevalvemenetluste järgselt pikemaajalises perspektiivis,” lisas kohturegistrite talituse juhataja.
Justiitsministeerium palub ühinguid, kellel on veel aruanne registrile esitamata, teha seda elektrooniliselt e-äriregistri portaali kaudu esimesel võimalusel. Järelevalvet majandusaasta aruannete esitamata jätmise üle teostab Tartu maakohtu registriosakond.
NordenBladet – 2023 on liikumisaasta ning sellega seoses toimuvad Tallinna merepäevadel erinevad liikumisüritused ja sporditegevused. Merepäevade sporditegevused toimuvad tänavu 14.–16. juulil Vanasadama kruiisialal, Lennusadamas, Noblessneri sadamalinnakus ning lisaks Pirital.
Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on oluline, et Tallinna suurimal merefestivalil oleks esindatud ka liikumistegevused. “Liikumisaasta raames on hea meel kaasata sportlikke tegevusi ka tänavustele Tallinna merepäevadele. Sel aastal pakume külastajatele rohkelt sporditegevusi, kus saab ise osaleda kui ka teistele kaasa elada,” lisas Terik.
Tallinna merepäevad on aastatepikkuse traditsiooniga meeleolukas merefestival, kus esmakordselt on seoses liikumisaastaga kavas ka rikkalik liikumisprogramm ja spordivõistlused. 15. juulil toimub Tallinn Open Water avaveeujumise väljakutse, kus laev väljub võistlejatega Pirita jõe suudmest Tallinna lahele. Distantsid varieeruvad viiesajast meetrist kuni 3,8 kilomeetrini, võistlust saab jälgida Pirita rannast. Oodatud on vähemalt 150 osalejat nii Eestist kui ka välismaalt.
Ghetto Games on üks suuremaid tänavaspordi ja -kultuuri üritusi Euroopas, mida esmakordselt korraldatakse Tallinnas ja merepäevade spordiprogrammi raames 15. juulil Lennusadamas. Toimuvad erinevad tänavaspordi ja -kultuuriüritused nagu Ghetto tänavakorvpalli-, jalgpalli- ja saalihokiturniir, tantsu- ja võitlusspordivõistlus ning akrobaatika võistlus. Sporditegevusi saadab kogu päeva vältel DJ ja erinevad muusikalised etteasted. Lisaks Ghetto Gamesile saavad külastajad end proovile panna Lennusadama territooriumil miniorienteerumises ning lapsed saavad osaleda traditsioonilisel Premia lastejooksul.
Noblessneris pakub Wambola Surf kõigile huvilistele võimalust tegeleda veespordiga ning sõita lainelaua või e-foiliga. Neist kumbki ei eelda varasemat kogemust, kuid pakuvad häid emotsioone ja sportlikke väljakutseid.
Tallinna merepäevade ajal toimub igal aastal vaatemänguline Tallinn Race regatt alates 2010. aastast. Traditsiooniliselt on regatil osalemas Eesti ja Soome paremik kahepaadi klassides RS Feva, 29er ja 49er, lisaks osalevad algajad noored purjetajad Optimist ja parapurjetajad Hansa 303 klassis.
Lisaks regatile toimub Lennusadamas sündmus “Erilised purjetajad”, mis annab võimaluse merele minna ka neile, kel on keeruline teha seda tavapurjekaga. Erivajadustega inimestele mõeldud sündmus on aastast aastasse üha populaarsem.
Esmakordselt toimub Patarei esisel alal veemotovõistlus, mis on hästi jälgitavnii Lennusadama F-kailt kui ka Patarei merepoolselt küljelt. Veemotovõistlus on kindlasti maiuspala mootorispordi ja kiiruse sõpradele.
Tallinna merepäevad 2023 kogu programm on nähtaval SIIN.
NordenBladet – Tallinnas alanud Tondi raudteeülesõidu ümberehitus toob kaasa juuli kolmel nädalavahetusel muudatused Elroni reisirongide lääne- ja idasuuna sõiduplaanidesse.
“Kolmel nädalavahetusel on kõik läänesuunal liikuvad rongid Tallinna-Pääsküla lõigul asendatud bussidega,” ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. “Samuti väljub kolmel nädalavahetusel seoses remondiga 10 minutit hiljem viimane rong Tallinnast Aegviitu (kell 22.55) ja 10 minutit hiljem esimene rong Aegviidust Tallinna (kell 5.58).”
Bussidega asendatakse 8.-9, 15.-16. ja 22.-23. juulil Tallinna-Pääsküla lõigul liiklevad rongid. “Rongid alustavad Pääsküla rongijaamast, kuhu on võimalik saada asendusbussiga, mis läbib kõik teele jäävad rongipeatused,” lisas Mäe.
Tondi raudteeülesõidu ehitustöid korraldab Tallinna linn. Vaata lähemalt https://www.tallinn.ee/et/uudis/tondi-uus-raudteealune-labisoit-muudab-liiklemise-turvalisemaks.
OLULINE!
Asendusbussidega ei ole võimalik jalgrattaid transportida.
Ratastooliga reisijatel palume enne reisimist Elronile oma reisisoovist teada anda e-posti aadressil abi@elron.ee, et saaks võimalusel korraldada madalapõhjalise bussi.
Asendusbusside peatused on tähistatud Elroni värvides siltidega ning nende asukohad koos sõiduplaanimuudatuste infoga on leitavad Elroni kodulehelt www.elron.ee
NordenBladet — Arvamusfestival on kohtumispaik, mis sellel aastal toimub 11.-12. augustil 2023. Sündmus toob 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus on olnud Arvamusfestivali entusiastlik partner juba kaheksa aastat, sest see on väärt platvorm, kus arutada ühiskondlikult olulisi teemasid, kuulata erinevaid seisukohti ja selgitada välja probleemsed valdkonnad.
Meil on suured plaanid – meie visioon on, et Põhja- ja Baltikumi regioon oleks 2030. aastaks roheline, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kestlik. Need plaanid kajastuvad aruteludes, mille oleme sel aastal Arvamusfestivali Säiliv ja nõtke alale kokku koondanud. Kaheksat alal toimuvat arutelu ühendab läbiva joonena sotsiaalne ja keskkonnalane säilenõtkus. Sisukate arutelude toimumisse panustavad Meta Advisory, USA saatkond Tallinnas, EASi ja KredExi ühendasutuse Work in Estonia programm, Soome Instituut ja „Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023“ meeskond.
Alustame 11. augustil kell 14.00 ning hakkame arutlema tööõnne teemal. Ingliskeelses arutelus „The Happy Place – Stuck in a Purgatory of Your Work Life“ uurime, kas on üheaegselt võimalik olla oma töös edukas ja produktiivne ning samal ajal ka õnnelik. Kell 16.00 jätkame rohepöörde teemal. Arutelus „Greenwashing takes a toll on green transition“ proovime aru saada, mida täpsemalt tähendab süsinikuvaba ja süsinikuneutraalne – kas need on pelgalt reklaamsõnad või on neil keskkonnale ka reaalne positiivne mõju.
Kell 18.00 jätkab rohepöörde teemal ka Meta Advisory – toimub arutelu „Kestlik põllumajandus ja toidujulgeolek rohepöörde kontekstis“. On levinud arvamus, et tööstuslik põllumajandus saastab loodust ja kasutab mürke, kuid kas mahepõllumajandus on tingimata kestlikum ja tagab toidujulgeoleku? Külalised arutlevad, kas tulevik ohustab toidujulgeolekut ning mis rolli mängib selles taimekaitse.
12. augustil alustab kell 10.00 päeva USA saatkond Tallinnas ingliskeelse aruteluga „Inclusive Communities“, mille käigus arutlevad eksperdid, kuidas kaasata alaesindatud hääli kõige pakilisematesse ühiskondlikesse diskussioonidesse. Kell 12.00 jätkab Work in Estonia aruteluga „Embracing Diversity, Enriching Well-being: Insights from International Talent in Estonia“. Miks otsustasid Eestis elavad rahvusvahelised talendid Eestisse tulla? Kas valitsus, tööandjad ja kõik teised saaksid midagi ära teha, et nad tunneksid end Eestis kodusemalt? Just neile küsimustele otsitakse arutelu käigus vastuseid.
Kell 14.00 võtab teatepulga üle Soome Instituut, algatades arutelu halbade naabrite teemal – „Dealing with (bad) neighbours – peacefully resolving conflicts in communities“. Naabrid ajavad meid mõnikord närvi. Kuidas teiste inimestega häid suhteid säilitada? Mida teha siis, kui kogukonnasisesed tülid eskaleeruvad ja erinevad vaated hakkavad polariseeruma? Kell 16.00 jätkab Soome Instituut kultuuri ja julgeoleku teemal. Arutelus „Kultuur kui kaitse“ seatakse üles küsimus, et kui meil poleks kultuuri, mida me siis üldse kaitseksime? Milline on kultuuri roll julgeolekus? Kas tajutakse, kuidas muudab kultuur inimest ja ühiskonda vastupidavamaks?
Säiliv ja nõtke ala viimane arutelu „Elurikas linn“ toimub kell 18.00 ning seda korraldab Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023. Arutletakse, mida tähendab elurikas linn ja miks on loodus linnas vajalik. Kuidas luua ja säilitada elurikast linna ning mida see tähendab Euroopa Liidu ja maailma vaates ning tavalise linnakodaniku pilgu läbi?
Arvamusfestival 2023: Säiliv ja nõtke ala – ajakava
11. august
14.00 – 15.30 „The Happy Place – Stuck in a Purgatory of Your Work Life“
When looking for a new job we are often won over by keywords like flexible working hours, work-private life balance, a supportive team etc… but the reality turns out to be quite different than expected. Which factors in the work environment are essential for high productivity and is it even possible to create a happy working environment or are we all just stuck in a work life purgatory? Is it possible to be happy and successful at the same time?
Arutelus osalejad: Agne Aija (RMK tugiteenuste juht), Christer Haglund (Miltton Ukraina juhatuse esimees, endine Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor), Tiina Saar-Veelmaa (tööõnne spetsialist ja psühholoog), Jari Hakanen (Soome töötervishoiu instituudi professor)
Arutelujuht: Elo Ellermaa (PR- ja valitsussuhete agentuuri META vanemkonsultant)
Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
16.00 – 17.30 „Greenwashing takes a toll on green transition“
If you have flown somewhere, had your package delivered or ordered food you have probably seen a proud statement – this activity or product is CO2 free! Is the company really striving towards a more sustainable future or is it just greenwashing, a marketing gimmick intended to mislead consumers who prefer to buy goods and services from environmentally conscious brands? Join the discussion on what exactly does CO2 free and neutral mean, what is its impact on the environment (if any), and is it really even possible to reduce, offset, or remove the carbon dioxide emissions companies create.
Arutelujuht: Madis Tilga ( biomajanduse nõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis)
Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
18.00 – 19.30 „Kestlik põllumajandus ja toidujulgeolek rohepöörde kontekstis“
Rohepöörde kontekstis seisab maailm silmitsi vastanduvate soovidega. Põllumajandus on seejuures üheks võtmevaldkonnaks. Kuigi farmeritelt jõuab toit lauale, seostatakse seda ka keskkonnaprobleemidega – mürkide ja saastega. Otsustajad on dilemma ees: kuidas leida tasakaal rohepüüdluste ja põhivajaduste vahel. Arutleme, kas tulevik ohustab toidujulgeolekut ning mis rolli mängib selles taimekaitse.
Arutelus osalejad: Sigmar Suu (Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja), Ragnar Viikoja (Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht), Evelin Hillep (Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht), Karl Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige)
Arutelujuht: Elo Ellermaa (suhtekorralduse spetsialist)
Arutelu korraldaja: Meta Advisory Group
12. august
10.00 – 11.30 „Inclusive Communities“
How do we include underrepresented voices in societal discussions? In this English-language panel, experts from a wide-range of organizations will give their opinions, experience, and advice about how we can make sure everyone has space to be included in today’s most pressing conversations.
Arutelus osalejad: Eero Janson (Eesti Pagulasabi), Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskus), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda(EPIK)), TBC – Q-Space
Arutelujuht: George Kent (USA suursaadik Eestis)
Arutelu korraldaja: USA saatkond Tallinnas
12.00 – 13.30 „Embracing Diversity, Enriching Well-being: Insights from International Talent in Estonia“
Estonia is lucky to have a growing and vibrant international talent community flourishing within its borders. But what do we really know about them and why did they decide to build their lives in Estonia? Join us for a dynamic panel event where a diverse group of specialists, hailing from various professional domains, will share their remarkable journeys of living and working in Estonia. Discover the motivations behind their choice to build their lives here, their interactions with the local community, and their visions for a more inclusive future. In this engaging discussion, we’ll also delve into the triumphs and challenges faced by international talent, examining the support systems in place and envisioning possibilities for improvement.
Arutelus osalejad: Manan Anwar (Youtuber ja insener Pakistanist), Hansel Rivero (tantsuõpetaja Kuubalt), Jules Alcantara (Tallinn Women’s Collective’i asutaja Mehhikost), Mike Perdue ( AFTRWRK Bari kaasomanik USA-st), Uwanma Odefa (personalitöötaja Nigeeriast)
Arutelujuht: Hannah Brown (e-residentsuse programm)
Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutuse programm “Work in Estonia”
14.00 – 15.30 „Dealing with (bad) neighbours – peacefully resolving conflicts in communities“
Neighbours – whether living next-door or in the same city – sometimes get on our nerves. How can we maintain healthy relations with people in our community? What to do if our arguments escalate or the views become very polarised? It is easy to add fuel to arguments but calming them down needs conscious effort. Our specialists talk about how to do it.
Arutelujuht: Kätlin Kuldmaa (Narva Riigigümnaasiumi sotsiaalteaduste osakonna juht)
Arutelu korraldaja: Soome Instituut
16.00 – 17.30 „Kultuur kui kaitse“
Kui meil poleks kultuuri, mida me siis üldse kaitseksime? Kultuur loob ja arendab inimese identiteeti, on hingehoidja ja aitab kujundada paremat maailma. Milline on kultuuri roll julgeolekus? Kultuuri pehme jõuna tajutakse kui võitlust monumentidega ja raamatute põletamist. Ent kas tajutakse, kuidas muudab kultuur inimest ja ühiskonda vastupidavamaks?
Arutelus osalejad: Ilmar Raag (režissöör), Mart Kivastik (kirjanik), Ando Kiviberg (Viljandi Folgi pealik)
Arutelujuht: Hannele Valkeeniemi (juhataja, Soome Instituut)
Arutelu korraldaja: Soome Instituut
18.00 – 19.30 „Elurikas linn“
Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Oleme sel aastal keskendunud linnaloodusele ning elurikkuse rollile kliimamuutustega kohanemisel. Arutame mida tähendab elurikas linn, miks on loodus linnas vajalik. Kuidas luua ja säilitada elurikast linna ning mida see tähendab Euroopa Liidu ja maailma vaates ning tavalise linnakodaniku pilgu läbi.
Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (PhD, kliimamuutuste majanduse ja poliitika ning rahvusvaheliste kliima-alaste läbirääkimiste ekspert), Ragmar Saksing (Ettevõtja ja Tehnopolirohetehnoloogia valdkonna juht), Ann Kristiin Entson (Tallinna Strateegiakeskuse arhitekt-linnaplaneerija)
Arutelujuht: Krista Kampus
Arutelu korraldaja: Euroopa rohelise pealinna büroo
