Esmaspäev, september 8, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1405 POSTS 0 COMMENTS

Muudatus Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad nõukogus

NordenBladet — ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad nõukogust kutsuti tütarettevõtte üldkoosoleku otsusega tagasi endise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Johann Peetre. TS Laevad nõukogu jätkab kolmeliikmelisena, sinna kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse liikmed Valdo Kalm ja Andrus Ait ning äriarenduse juht Rene Pärt. Tallinna Sadama juhatus tänab Johann Peetret tema panuse eest reisiparvlaevaliikluse strateegilisel arendamisel TS Laevad nõukogu liikmena.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee

 

LHV Varahalduse juhatuse liikmeks saab Eve Sirel

NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõtte AS-i LHV Varahaldus nõukogu valis LHV Varahalduse juhatuse liikmeks Eve Sireli. Tema volitused juhatuse liikmena algavad 1. juunist 2023 ja kestavad viis aastat. Edaspidi tegutseb LHV Varahalduse juhatus kolmeliikmelisena – lisaks Eve Sirelile jätkavad juhatuses Vahur Vallistu ja Joel Kukemelk.

Eve Sirel on LHV-s töötanud alates 2011. aastast, tegutsedes 2011.–2015. aastal LHV Varahalduse riskijuhina ning alates 2015. aastast LHV Varahalduse operatsioonide juhina. Tal on tehnikateaduste magistrikraad äriinfotehnoloogia erialal Tallinna Tehnikaülikoolist ja loodusteaduste magistrikraad matemaatika erialal Tallinna Ülikoolist. Eve Sirelile kuulub 115 681 LHV Groupi aktsiat ning lisaks on tal võimalik 2021., 2022. ja 2023. aastal väljastatud optsioonide eest kokku omandada 56 775 LHV Groupi aktsiat.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul aitab Eve Sireli lisandumine LHV Varahalduse juhatusse senisest veelgi konkreetsemalt jaotada juhatuse liikmete vahel vastutusvaldkonnad ning selle kaudu tõhustada nii investeerimise, müügi kui ka riskikontrolli funktsioone. “Eve on tugevate juhiomadustega väga võimekas organisaator, kes ka varasemate kogemuste poolest on suurepäraseks täienduseks senisele juhatusele,” ütles Vallistu.

LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 930 inimese. LHV pangateenuseid kasutab aprilli lõpu seisuga 394 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 131 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 158 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

Inbanki AT1 võlakirjade märkimise tulemused

NordenBladet — Reedel, 19. mail 2023 lõppes AS Inbanki esimese taseme täiendavate omavahendite hulka (AT1) kuuluvate võlakirjade märkimine. Investorid märkisid võlakirju mahus 11,1 miljonit eurot. Seega märgiti emissiooni maht 1,9-kordselt üle.

Kuna emissiooni esialgne maht 6 miljonit eurot märgiti üle, kasutas Inbank õigust suurendada emissiooni mahtu 11,1 miljoni euroni. Inbanki juhatus kinnitas esmaspäeval, 22. mail 2023 emissiooni lõpliku jaotuse, mille kohaselt jaotatakse kokku 55 investorile 1110 võlakirja, nimiväärtusega 10 000 eurot.

Kommenteerib Inbanki finantsjuht ja juhatuse liige Marko Varik:
“Investorite huvi Inbanki AT1 võlakirjade vastu oli oodatust suurem ja otsustasime emissiooni mahtu suurendada. Pea kahekordne ülemärkimine näitab selgelt usaldust Inbanki ärimudeli ja kasvuplaanide suunas. Samuti täitsime lisakapitali kaasamisega edukalt eesmärgi tugevdada Inbanki omavahendite positsiooni ning katta kehtestatud kapitalinõudeid.“

Inbank on Euroopa Liidu panganduslitsentsiga finantstehnoloogiaettevõte, mis ühendab kaupmehi, tarbijaid ja finantsasutusi järgmise põlvkonna embedded finance platvormil. Koostöös 5400+ kaupmehega on Inbankil 872 000+ aktiivset lepingut ja hoiuseid kogutakse kaheksas Euroopa riigis. Inbanki allutatud võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Lisainfo:
Marko Varik
finantsjuht, juhatuse liige
marko.varik@inbank.ee
+372 5690 0286

Soome ohutusameti hoiatus: lõpeta selle laadija kasutamine kohe

NordenBladet — Soome ohutus- ja kemikaaliamet TUKES hoiatab laadimisseadme eest, mis ei vasta ohutusnõuetele.

DCO toodetud USB laadimisseadme XO-L77(EU) võrgupinge isolatsioon on puudulik ning toote korpuse tulekindlus ei vasta nõuetele. Laadija kujutab endast nii elektrilöögi kui ka tulekahju ohtu, vahendab Iltalehti.

TUKES soovitab toode koheselt kasutusest eemaldada ja vastavalt juhistele vastutavale ettevõttele tagastada. Laadija eest vastutav ettevõte on Hobby Hall Suomi Oy.
Vajadusel annab vastutav ettevõte nõu ja lisajuhiseid protseduuri kohta.

 

 

Soomes on poodides uus hitt-toode – see võib olla üllatav

NordenBladet — Elukalliduse tõus on pannud soomlased senisest suurema entusiasmiga riideid lappima, teatab S-grupp. Prisma müügiandmetest selgub, et õmblus- ja lappimistarvikute müük hakkas märgatavalt kasvama möödunud sügisel elektrihinna tõusuga samal ajal, vahendab Iltalehti.

S-grupi hinnangul on kasv sel kevadel vaid kiirenenud. Eriti rõivaplaastrite äri läheb nüüd enneolematu tempoga.

Lappimis- ja õmblustarvikute müük on 2023. aasta algusest kasvanud 30 protsenti. Nõudlus toodete järele hakkas kasvama juba eelmisel sügisel, ütleb Prisma kodumüügijuht Matti Viitanen pressiteate vahendusel.

Suurim müük on olnud aprillis ning aeglustumist pole näha.
Usume, et müük kasvab jätkuvalt, sest paljud mõtlevad nüüd hinnatõusu tõttu selgelt rohkem enda riiete eluea peale. Riideid parandatakse järjest rohkem, räägib Viitanen.

Paljud inimesed on nüüdseks märganud, et erinevate plaastrite ja muude sarnaste toodete abil on see ehk lihtsam kui nad arvasid. Lisaks hinnatõusule mõjutab ostusoovi ka suurenenud keskkonnateadlikkus ja soov kasutada riideid ökoloogiliselt säästvalt.
Alanud aasta selgeteks hitt-toodeteks on Viitaneni sõnul olnud erinevad rõivaplaastrid.

Sel aastal on müüdud juba 13 000 plaastrit, mis on selgelt rohkem kui varasematel aastatel. Populaarsed on ka erinevad plaastrikangad, mille müük on väga palju kasvanud, räägib Viitanen.

Rõivaplaastrite populaarsust seletab ka see, et neid on lihtne kasutada ja väga kiire kinnitada. Must värv on neist selgelt kõige populaarsem.

Avafoto: NordenBladet