NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta oli 30.06.2023 seisuga 20,3464 eurot ja EPRA NRV 21,0135 eurot. Nii IFRS järgi arvutatud vara puhasväärtus kui ka EPRA NRV langesid juunis 2,1% fondi kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse languse tõttu. Varade poolaasta hindamised viidi tavapäraselt läbi sõltumatu hindaja Colliers International poolt.
Fondi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus langes ümberhindluste tulemusel 1,7% (6,18 miljoni euro võrra), s.h langes büroosektori varade väärtus 2,8%, logistikasektori varade väärtus 2,3% ja kaubandussektori varade väärtus 0,4%. Portfelli allahindlus on suuresti seotud rahavoogude diskonteerimiseks kasutatava kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) tõusuga seoses EURIBORi kasvuga viimase poole aasta jooksul. WACC on võrreldes 2022. aasta detsembri hindamistega kasvanud keskmiselt 0,4 protsendipunkti.
EfTEN Real Estate Fund AS’i konsolideeritud üüritulu oli juunis kokku 2 547 tuhat eurot, s.o 7 tuhat eurot vähem kui mais. Üüritulu vähenes peamiselt seoses ühe üürilepingu lõppemisega Pärnu mnt 102 büroohoones, kus peale üürniku lahkumist jäi vakantseks 1000m2 üüripinda. Fondi konsolideeritud EBITDA oli juunis 2 191 tuhat eurot ja jäi seega kuu varasemaga saale tasemele.
Intressikulud kasvasid juunis 667 tuhande euroni (29 tuhande euro võrra). Fondi laenude kaalutud keskmine intressimäär oli juuni lõpus 5,44% (mais 5,13%). Kõiki fondi laene teenindatakse tavapäraselt ning kõikide kinnisvarainvesteeringute äritegevuse rahavoog ületab igakuised laenu- ja intressimaksed.
2023. aasta I poolaasta jooksul on fond teeninud konsolideeritud üüritulu kokku 15,15 miljonit eurot (2022: 6,6 miljonit eurot) ning EBITDA-d 13,02 miljonit eurot (2022: 5,83 miljonit eurot). Selle aasta konsolideeritud üüritulu sisaldab EfTEN Kinnisvarafond AS-ga ühinemisel lisandunud kinnisvarainvesteeringute üüritulu kogusummas 8,15 miljonit eurot, mis võrreldes EfTEN Kinnisvarafond AS’i eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud 5,5%. Nende kinnisvarainvesteeringute osas, mis on fondi bilansis olnud vähemalt kahel järjestikusel aastal (Like-for-like), on üüritulu võrreldes eelmise aastaga suurenenud 4,7%.
Selle aasta kuue kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund AS teeninud investoritele 43,88 senti (eelmisel aastal 48,13 senti) potentsiaalset brutodividendi aktsia kohta. Potentsiaalne brutodividend aktsia kohta on peamiselt EURIBORi kasvu tulemusel võrreldes eelmise aastaga vähenenud 8,8%.
Fondi konsolideeritud raha jääk oli 30.06.2023 seisuga 12 616 tuhat eurot ning raha jääk vähenes juunis 2 056 tuhande euro võrra, s.h paigutasid kontserni ettevõtted kuni 6-kuulistesse tähtajalistesse hoiustesse kokku 2 480 tuhat eurot intressimääraga 2,75% aastas.
NordenBladet — 8. mail 2023 avaldatud börsiteate kohaselt plaanib Baltic Horizon Fond 8. mail 2023 emiteeritud võlakirjad lõpliku lunastustähtajaga 8. mail 2028 (ISIN-kood EE3300003235) osaliselt lunastada mitmete osamaksete näol (20 miljoni euro ulatuses) ning seda ühe aasta jooksul alates võlakirjade emiteerimise kuupäevast.
Käesolevaga annab Baltic Horizon Fond teada, et plaanib lunastada esimese osa võlakirjadest 7 500 003 euro ulatuses 1. augustil 2023. Lunastamine plaanitakse läbi viia võlakirjade nimiväärtuse vähendamise teel ning uus nimiväärtus oleks 82 142,85 eurot ühe võlakirja kohta. Enne lunastamist on võlakirjade nominaalsumma kokku 42 000 000 eurot ja pärast lunastamist oleks nominaalsumma kokku 34 499 997 eurot.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fondi fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
NordenBladet — Enefit Green tootis juunis 2023 69,7 GWh elektrienergiat ehk 10,9% võrra rohkem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutas enim 157,5% kasv päikeseenergia toodangu mahus 12,3 GWh tasemele, millesse andsid märkimisväärse 7,3 GWh panuse uued Purtse ja Zambrowi päikesepargid.
Juuni tuuleenergia toodang kahanes mõnevõrra 41,9 GWh tasemele, peamiselt tänu madalamale tuulekiirusele Eesti tuuleparkides (4,8 m/s võrrelduna 5,0 m/s eelmisel aastal; Leedu tuuleparkides oli tuulekiirus mullusega võrreldes samal 5,0 m/s tasemel). Uued tuulepargid – Šilale II ja Purtse – andsid juunis 7,8 GWh suuruse panuse kogutoodangusse.
Koostootmise valdkonna elektritoodang kasvas juunis 2,9% võrra 15,5 GWh tasemele.
Teise kvartali kokkuvõttes vähenes elektritoodang 2,2% võrra 264,6 GWh tasemele. Tulemust mõjutas negatiivselt enim tuuleenergia toodang (-9,2% võrreldes eelmise aastaga) ning seda aitas tasakaalustada päikeseenergia toodangu tugev 126% kasv. Sarnaselt eelmise kvartaliga andsid elektritoodangusse tugeva 55,8 GWh kogupanuse uued ehituses olevad tuule- ja päikesepargid (vastavalt +39,9 ja +15,9 GWh).
Enefit Greeni juhatuse liikme ja tootmisvaldkonna juhi Innar Kaasiku sõnul on uued ehituses olevad tuule- ja päikesepargid järk-järgult tööd alustanud ja sellel on mõju tootmistulemustele. „Enefit Greenil on ehituses kuus tuule- ja viis päikeseparki, millest esimesed on juba hakanud rohelist elektrit tootma. Iga uus tuule- ja päikesepark toob turule soodsa hinnaga elektrit, aitab tagada energiajulgeolekut ning viib meid lähemale koduturgude taastuvenergia alastele eesmärkidele,“ kommenteeris Kaasik.
Soojusenergia toodang oli juunis mullusega võrreldes sarnasel 49 GWh tasemel, kuid kahanes teise kvartali kokkuvõttes aastaga 7,1% võrra 141,2 GWh-ni.
Pelletitoodang kasvas juunis aastataguse perioodiga võrreldes 4,6% võrra 15,1 tuhande tonnini ning teise kvartali kokkuvõttes 4,8% võrra 37,3 tuhande tonnini.
Elektrienergia kuutoodang riikide kaupa, GWh
Juuni 2023
Juuni 2022
Muutus, %
Eesti
43,6
41,3
5,6%
Leedu
19,0
15,5
22,7%
Läti
3,0
3,3
-9,6%
Poola
4,1
2,8
47,4%
Kokku
69,7
62,8
10,9%
Elektrienergia kuutoodang segmentide kaupa, GWh
Tuul
41,9
43,0
-2,5%
sh. uued tuulepargid
7.8
Koostootmine
15,5
15,0
2,9%
Päike
12,3
4,8
157,5%
sh. uued päikesepargid
7.3
Muud
0,1
0,1
-26,9%
Kokku
69,7
62,8
10,9%
Soojusenergia, GWh
49,0
48,6
1,0%
Pelletid, tuh t
15,1
14,4
4,6%
Elektrienergia kvartalitoodang riikide kaupa, GWh
II kv 2023
II kv 2022
Muutus, %
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.
Segmendid (EURm)
Q2/23
Q2/22
Muutus
6m/23
6m/22
Muutus
Supermarketid
154,5
143,8
7,4%
301,7
283,3
6,5%
Kaubamaja
27,0
26,8
0,7%
51,7
48,5
6,7%
Autokaubandus
55,9
38,6
44,7%
97,6
72,6
34,4%
Turva
3,5
2,3
55,1%
6,4
4,5
40,3%
Kinnisvara
1,6
1,5
5,5%
3,2
3,0
5,8%
Müügitulud kokku
242,5
213,0
13,8%
460,5
411,9
11,8%
Supermarketid
4,6
3,1
48,3%
6,3
5,4
17,1%
Kaubamaja
1,0
2,2
-55,9%
0,2
0,5
-61,2%
Autokaubandus
4,7
3,1
50,2%
7,7
5,3
47,0%
Turva
0,1
0,0
86,7%
0,1
0,0
217,1%
Kinnisvara
3,0
2,8
7,5%
5,5
5,4
0,8%
IFRS 16
-0,5
-0,6
-11,8%
-1,0
-1,0
1,7%
Maksueelne kasum kokku
12,8
10,7
20,5%
18,7
15,6
20,5%
Grupi 2023. aasta teise kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 242,5 miljonit eurot, ületades sellega aasta varasemat müügitulu 13,8%. I poolaasta müügitulu oli 460,5 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2022. aasta I poolaasta tulemusega, mil müügitulu oli 411,9 miljonit eurot, 11,8%. Grupi 2023. aasta teise kvartali konsolideeritud auditeerimata puhaskasum oli 12,8 miljonit eurot, mis oli 20,5% kõrgem eelmise aasta võrreldava perioodi kasumist. Grupi 2023. aasta 6 kuu puhaskasum oli 13,4 miljonit eurot, mis ületas eelmise võrreldava perioodi tulemust 21,4%. Maksueelne kasum oli I poolaastal 18,7 miljonit eurot, kasvades aasta varasemaga võrreldes 20,5%. Puhaskasumit mõjutas dividendimakse, millelt 2023. aasta I kvartalis arvestati tulumaksu 5,3 miljonit eurot, aasta varem arvestati tulumaksu summas 4,5 miljonit eurot.
Grupi 2023. aasta teise kvartali müügitulu märkimisväärne kasv on osaliselt tingitud üldise hinnakasvu jõudmisest Grupi jaesegmentide väljamüügihindadesse, tuues paraku kohati kaasa mõningase mahulise tarbimise vähenemise. Viimaste aastate tarneprobleemid autosegmendis kasvatasid autoostusooviga klientide hulka, mis aitas autode saadavuse paranemisel tublisti kaasa autosegmendi müügitulu jõulisele 44,7%lisele kasvule. Siiski on ka sõidukite hinnad teinud läbi kasvu ja mahulises müügis on autosegmendi kasv veidi tagasihoidlikum. Saadavuse taastumine kogu autoturul on toonud kaasa autosegmendi paindlikuma hinnakujunduse müügipakkumistes. Klientide ostujõu kahanemisega kaasnevat kasvavat survet marginaalile on tunda ka teistes Grupi jaesegmentides.
Selgemalt on aruandeperioodil avaldunud 2022. aastal ülikõrgete energiahindade tõttu enim kannatanud supermarketite segmendi poolt kulukasvu maandamiseks rakendatud põhjalike kokkuhoiu meetmete mõju. Kokkuhoiumeetmed koos energiakulude langusega on tugevdanud supermarketite kasumipositsiooni ja aidanud segmendi operatiivtegevuse marginaali viia tagasi 2021. aasta taseme lähedale. Grupi tööjõukulud kasvasid 2023. aasta teises kvartalis 12,5%, samal ajal kahanes töötajate arv 5,7%. Võrreldes aasta varasemaga on suletud Grupi kingakauplused.
II kvartalis suleti renoveerimistöödeks ligi kaheks kuuks supermarketite segmendi suurim kauplus Tallinnas Järvel. Mai lõpus taasavatud renoveeritud Järve Selver on klientide poolt hästi vastu võetud. I kvartalis renoveeris supermarketite segment Tartus Ringtee Selveri. Lisaks on aruandeaastal supermarketite segmendil plaanis renoveerida Solarise Toidupood Tallinna kesklinnas ning avada uus hüpermarket linna tuiksoonel Tallinna ringtee ääres. Kaubamajade segmendis jätkusid teises kvartalis e-poe platvormi arendustööd. Lisaks alustati Kaubamajade segmendis ettevalmistustöödega Kristiine I.L.U. kaupluse renoveerimiseks, mille uuendatud avamine on planeeritud augustisse. Esimeses kvartalis renoveeriti uuele kontseptsioonile Ülemiste I.L.U. kauplus, sealjuures suurendati müügipinda ligi poole võrra 460 ruutmeetrile. Uuendusena avati Ülemiste I.L.U. kaupluses eraldi sissepääsuga NYX make-up shop-in-shop. Kinnisvara segmendis valmis teises kvartalis Viimsi Keskuse katusele rajatud päikesepark. Jaanuaris suleti Saaremaal ootustele mittevastanud WOW Selver ning mais Punane Selveri Tallinnas Lasnamäel.
Supermarketid
Supermarketite ärisegmendi 2023. aasta I poolaasta konsolideeritud müügitulu oli 301,7miljonit eurot, kasvades aasta varasema perioodiga 6,5%. II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 154,5 miljonit eurot, kasvades aasta varasema perioodiga võrrelduna 7,4%. Kuu keskmine kaupade müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 2023. aasta I poolaastal 0,43 tuhat eurot ning II kvartalis 0,44 tuhat eurot, kasvades võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga vastavalt 7,2% ja 7,3%. Võrreldavate kaupluste vaates oli kaupade müügitulu müügipinna ruutmeetrile I poolaastal 0,44 tuhat eurot ja II kvartalis 0,45 tuhat eurot, kasvades võrrelduna baasperioodiga vastavalt 8,8% ja 10,6%. Kauplustest tehti 2023. aasta I poolaastal 21,7 miljonit ostu, mis oli baasaastast 3,5% enam. 2023. aasta II kvartalis olid nii maksueelne kasum ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot, olles baasperioodist 1,5 miljonit eurot suurem. I poolaasta supermarketite segmendi konsolideeritud maksueelne kasum oli 6,3 miljonit eurot, kasvades võrrelduna eelmise aastaga 0,9 miljonit eurot. Puhaskasum I poolaastal oli 5,2 miljonit eurot, kasvades võrrelduna eelmise aastaga 1,9 miljonit eurot. Puhaskasumi ja tulumaksueelse kasumi erinevus tuleneb dividendidelt makstud tulumaksult – käesoleval aastal oli dividendide tulumaks 1,0 miljoni euro võrra väiksem aasta varasemast.
2023. aasta I poolaasta majandustulemusi mõjutas 2022. aastal Tallinnas Priisle ja Tabasalu Selveri supermarketite avamisest lisandunud käive ning ära jäänud käive seoses Saaremaal WOW Selveri sulgemisega jaanuaris ning Punase Selveri sulgemisega maikuus. Olulise mõjuga oli samuti Tartus Ringtee Selveri ajutine sulgemine ning Tallinnas Selveri suurima kaupluse – Järve Selveri – müügitegevuse ajutine peatamine seoses renoveerimistöödega. Kõikide eelloetletud projektidega on kaasnenud ka ühekordsed kulud ning investeeringud. Supermarketite segmendi käibetulemused on jätkuvalt mõjutatud kiirenenud inflatsioonist. Toidukaupade oluline kallinemine on muutnud klientide ostuharjumusi ja hoiab kaupade mahulist müüki alla eelmise aasta taseme. II kvartali lõpus mahulise müügi langus peatus. Soojad ilmad mõjutasid positiivselt hooajakaupade müüki, tagasihoidlikumal positsioonil on nõudlus igapäevaselt mitte esmavajalike tööstuskaupade järele. Kulutused energiakandjatele on läbi rakendatud kokkuhoiuvõimalus-te ning hindade stabiliseerumisele aasta varasemal tasemel. Samas 2022. aasta alguses alanud järsk ning kõrge energiahindade ja toorainehindade tõus on tõstnud pea kõikide kulutuste hindu. Hinnatõusud, vaatamata kokkuhoiuvõimaluste otsimisele ja rakendamisele, avaldavad märkimisväärset mõju majandustulemusele. Tööjõukulude kasv on olnud supermarketite segmendis I poolaastal 12%, ületades müügitulu kasvumäära. Ühelt poolt on see kaasnenud üldisest palgatõususurvest aga on ka pidevalt otsitud võimalusi suurendada tööprotsesside efektiivsust, vähendada töötunde ning seeläbi suurendada töötajate tasusid. Kui I kvartali kõrgema võrdlusbaasi arvelt e-kaubanduse müügitulu langes, siis II kvartalis pöördus e-kaubanduse müügitulu kasvule, ületades eelmise aasta müügitulu üle 25%. E-kaubanduse Liidu poolt korraldatud rahvaküsitlusel teenis e-Selver 2023. aasta alguses kaks tunnustust: parima e-poe tiitli toidu e-poodide kategoorias ja rahva lemmiku e-poe tiitli üldarvestuses. Supermarketite segmenti kuuluva Kulinaaria OÜ möödunud aasta teises pooles alguse saanud tootmis-mahu kiire langus pidurdus esimeses kvartalis ning teise kvartali teises pooles on hakanud jõudsalt lähenema võrdlusperioodi mahule. Selveri Köögi oluline eesmärk on järjepidev uute toodete arendus, käies kaasas klientide tarbimisharjumuse muutusega ning pakkudes klientidele pidevalt uusi maitseid. Maikuu alguses valis Oma Maitse toiduajakiri oma lemmikute hulka Selveri Köögi mereannirisoto ja maasika-pistaatsia kohupiimatordi. Ka konkursil Eesti Parim Toiduaine 2023 said samad tooted ära märgituks. Kulinaaria OÜ pakendamine on täielikult üle läinud 100% taaskasutatud materjalist valmistatud salati-karpidele, mis tagavad toiduohutuse ja -hügieeni ning millede tootmiseks kulub vähem plasti.
Selver on käesoleval aastal renoveerinud kaks kauplust. Veebruaris taasavati klientidele renoveeritud Ringtee Selver Tartus ning maikuus taasavati Selveri keti suurim kauplus -Järve Selver Tallinnas. Juulis alustatakse Tallinnas, Solaris Toidupoe renoveerimisega ning aasta teisel poolel on kavas avada üks uus kauplus. I kvartal alustas 14 Selveri kauplust PPA poolt väljastatud isikut tõendavate dokumentide välja andmist. II kvartali lõpuks on väljastuspunkte üle Eesti kokku 40.
Kaubamajad
Kaubamajade ärisegmendi 2023. aasta 6 kuu müügitulu oli 51,7 miljonit eurot, ületades eelmise aasta sama perioodi müüke 6,7%. II kvartali müügitulu oli 27,0 miljonit eurot, mis ületas eelmise aasta võrreldava perioodi tulemust 0,7%. Kaubamajade segmendi 2023. aasta 6 kuu maksueelne kasum oli 0,2 miljonit eurot, mis oli aastatagusest tulemusest madalam 61,2%. II kvartalis oli maksueelne kasum 1,0 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta tulemusele alla 55,9%.
Kaubamaja müügimajade 6 kuu keskmine müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 0,3 tuhat eurot kuus, mis on 6,4% kõrgem, kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal 24. veebruaril alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas mõjutas esimese kvartali teise poole müüke negatiivselt, siis sel aastal oli kevadhooaja kampaania alguses klientide huvi suur ja külastatavus poodides eelmise aastaga võrreldes tunduvalt kõrgem. Esimese poolaasta algul mõjutas talvehooaja kaupade allahindlust keskmisest soojem talv, mistõttu olid sel aastal küll allahindlusprotsendid suuremad, aga kasvanud müügimahud kompenseerisid madalama marginaali ja mõjutasid tulemust positiivselt. Samas teise kvartali tulemust mõjutasid negatiivselt aprilli alguses alanud Vanasadama trammiliini ehitustööd Tallinna kesklinnas, mille tulemusena olid juuli alguseks suletud enamus Tallinna müügimaja ümbritsevad ristmikud ja liiklemine oli häiritud ka jalakäijatel. Seetõttu algas sel aastal ka suvine allahindluskampaania suuremate allahindlus-protsentidega.
I.L.U. kosmeetikakauplusi opereeriva OÜ TKM Beauty Eesti 2023. aasta teise kvartali müügitulu oli 1,9 miljonit eurot, kasvades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 24,1%. Teises kvartalis 2023. aastal oli kasum 0,06 miljonit eurot, mis oli 2022. aasta võrreldava perioodiga enam 0,02 miljonit eurot. 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 3,6 miljonit eurot, mis on kasvanud 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 24,9%. 2023. aasta esimese poolaasta kasum oli 0,1 miljonit eurot, mis oli 2022. aasta võrreldava perioodi tulemist suurem 0,08 miljonit eurot. Teise kvartali head müügitulemust vedas värskelt renoveeritud Ülemiste I.L.U. kauplus. Edukate turunduskampaaniate toel kasvasid ka kõik teised kauplused. Alustati ettevalmistustöödega Kristiine kaupluse renoveerimiseks, mille uuendatud avamine on planeeritud augustisse.
Kaubamajade segmendi 2022. aasta võrdlusbaasi mõjutab TKM King AS poolt opereeritud jalatsikaup-luste sulgemine 2022. aasta teises kvartalis. Jalatsikaupluste müügitulu oli 2022. aasta esimesel poolaastal 2,0 miljoni eurot ning kasum 0,02 miljonit eurot. 2022. aasta teise kvartali müügitulu oli 0,7 miljonit eurot ning kasum 0,4 miljonit eurot. 2022. teise kvartali lõpuks suleti kõik TKM King AS poolt opereeritud ABC KING ja SHU jalatsikauplused, lõpetati üürilepingud keskustega ning koondati kaupluste töötajad.
Autokaubandus
Autokaubanduse segmendi 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 97,6 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 34,4%. Teise kvartali 55,9 miljoni euro suurune müügitulu ületas 2022. aasta teise kvartali müügitulu 44,7%. Esimesel poolaastal müüdi kokku 3 169 uut sõidukit, sellest teises kvartalis 1 708 sõidukit. Segmendi 2023. aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 6,6 miljonit eurot, ületades 1,7 miljoni euro võrra aasta varasemat sama perioodi kasumit. Segmendi 2023. aasta esimese poolaasta maksueelne kasum oli 7,7 miljonit eurot, ületades 2022. aasta esimese poolaasta kasumit 2,5 miljoni euroga. 2023. aasta teise kvartali maksueelne kasum oli 4,7 miljonit eurot, mis on aasta varasema sama perioodi kasumist 1,6 miljoni euro võrra suurem. 2023. aasta esimese poolaasta ja II kvartali kohta saab kokkuvõtvalt öelda, et paranenud on uute sõidukite tarned nii Grupi poolt esindatavate brändide osas kui ka konkurentidel. Kiade maaletooja müük Kia lepingulistele edasimüüjatele kasvas 16% ja kasumlikkust mõjutas ka oluliselt paranenud Kia Sorento ja elektriauto EV6 saadavus. Olukorra paranemine on võimaldanud suurendada müüke, teisalt on kasvanud hinnasurve. Teise kvartali müügiedu taga on suuremahulised müügid „fleet“ klientidele ja autorendiette-võtetele nagu Bolt, Citybee ja Herz. Järelteenindused ja kereremondiosakonnad töötavad täiel võimsusel, kuna Grupi poolt müüdavate markide sõidukipark on pidevalt kasvanud. Uute autode hinnatõus on põhjustanud suuremat huvi kasutatud autode vastu. Tunda on ka huvi suurenemist elektriautode ja pistikhübriidisõidukite vastu. Leedus saadi õigus alustada uute Škoda sõidukite müügiga. Lähiajal on turule oodata uut Škoda Superb keskklassi sedaani ja KIA EV9 elektrilist SUV’d.
Turvasegment
Turvasegmendi 2023. aasta I poolaasta kontserniväline müügitulu oli 6,4 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 40,3%. Segmendi I poolaasta maksueelseks kasumiks kujunes 0,1 miljonit eurot, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli tulemus 0,1 miljoni euro võrra parem. Segmendi 2023. aasta II kvartali kontserniväline müügitulu oli 3,5 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 55,1%. Segmendi II kvartali maksueelseks kasumiks kujunes 0,1 miljonit eurot, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli see 0,03 miljoni euro võrra parem tulemus. II kvartal oli edukas turvsegmendi kõigi ärivaldkondade jaoks ning kasvasid nii käive kui kasum. Kasumile positiivse mõjuna on langenud energiahinnad, kuid surve muude sisendhindade kasvuks püsib tugev. Kasvanud on riskid klientide ja koostööpartnerite makseraskustesse sattumise osas.
Mais sõlmiti leping Skarabeus Julgestusteenistus OÜ 100% osaluse omandamiseks ning juuli algul saadi tehingu toimumiseks vajalik kooskõlastus Konkurentsiametilt. Skarabeus Julgestusteenistus OÜ on üle-eestiline turvaettevõtja osakondadega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kesk-Eestis, mis osutab mehitatud valve-, patrulli- ja tehnilise valve teenuseid. Ettevõtte käive 2022. aastal oli 3,1 miljonit eurot ja seal töötab 168 inimest. Skarabeus Julgestusteenistus OÜ osaluse omandamine võimaldab turvasegmendil tugevdada oma kõigi valdkondade äritegevust andes positiivset sünergiat läbi tugeva valdkonna oskusteabe liitmise, tegevusvõimekuse kasvu ja kuluefektiivsuse. Tehing loob võimaluse jätkata edukat kasvu ja arendada uusi teenuseid.
Kinnisvarad
Kinnisvara segmendi 2023. aasta I poolaasta grupiväline müügitulu oli 3,2 miljonit eurot. Müügitulu kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 5,8%. Segmendi II kvartali grupiväline müügitulu oli 1,6 miljonit eurot. Müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,5%. Kinnisvara segmendi 2023. aasta I poolaasta maksueelne kasum oli 5,5 miljonit eurot, kasum kasvas 0,8% võrra. Segmendi II kvartali maksueelseks kasumiks kujunes 3,0 miljonit eurot. Maksueelne kasum kasvas võrdlusperioodil 7,5%. Segmendile kuuluvate kaubanduskeskuste külastatavus, mis möödunud aasta lõpus seoses majanduses valitseva ebakindlusega pöördus langusesse, on aasta algusest alates näidanud taas tugevat kasvu. Sellel on kaasa aidanud kvaliteetsed ja inspireerivad turunduskampaaniad, et esile tuua keskuste hea maine nii kvaliteetse kaubavaliku kui ka teeninduse osas. Keskuste edukas toimimine nii Eestis kui ka Lätis on kaasa aidanud segmendi I poolaasta müügitulu kasvule. Maikuus alustas tegevust Peetri Selveri vahetus läheduses välise osapoole poolt opereeritav autopesula. Segmendi kasumile avaldab suurt mõju Euroopa Keskpanga poolt rahapoliitika karmistamiseks mõeldud euroala intressimäärade tõusust tingitud laenuraha kallinemine, kuna kinnisvara segmenti on koondunud suurem osa grupi laenuportfellist. Intressikulu on aastatagusega võrreldes mitmekordistunud. II kvartali kasumi kasvule avaldas mõju ühekordne üürilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tingitud leppetrahv. Möödunud aasta lõpus alustatud Viimsi Keskuse päikeseenergiapargi ehitus lõppes maikuus. See on järjekorras teine hoone, mille katusele on paigaldatud elektrienergia tootmisjaam, mille toodangut kasutatakse valdavalt hoone omatarbeks.
NordenBladet — ASi Ekspress Grupp digitaalsete tellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Balti riikides kokku 24% (II kvartalis 9%, I poolaastas 20%) ja ulatus juuni lõpus 175 379-ni.
Eestis uudisteportaali Delfi, Eesti Päevalehte, Maalehte, Eesti Ekspressi ja mitmeid populaarseid ajakirju kirjastava ASi Delfi Meedia digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 15% (II kvartalis 5%, I poolaastas 13%), ulatudes 96 855-ni.
50%-liselt Ekspress Grupile kuuluva ASi Õhtuleht Kirjastus digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10% (II kvartalis 2%, I poolaastas 9%), ulatudes 24 477-ni.
Geenius Meedia OÜ digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 40% (II kvartalis 4%, I poolaastas 13%), ulatudes 6 323-ni.
Lätis kasvas Delfi A/S-i digitaalsete tellimuste hulk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 65% (II kvartalis 27%, I poolaastas 55%), ulatudes 21 851-ni.
Leedus kasvas Delfi digitellimuste hulk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 48% (II kvartalis 20%, I poolaastas 38%), ulatudes 25 873-ni.
Ekspress Grupi juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu kommentaar:
„Ekspress Grupi digitellimuste arv jätkas tänavu I poolaastal meie ootustele vastavat kiiret kasvu ja moodustab järjest olulisema osa grupi tulubaasist. Viimase aastaga oleme saanud Balti riikides juurde ligi 34 000 digitellimusega lugejat ehk 24% rohkem kui eelmise aasta juuni lõpus.
Kõige kiirema kasvu saavutasime Lätis (65%) ja Leedus (48%), kus digitellimuste omamine muutub sarnaselt Eestile üha enam ühiskonnas aktsepteeritud normiks. Lätis ja Leedus näeme ka edaspidi suurt kasvupotentsiaali, sest sealne noor turg annab meile võimaluse olla digitaalsete tellimuste kasvu peamine eestvedaja. Ekspress Grupi eesmärk on kindlustada oma positsiooni suurima digitellijate arvuga meediaettevõttena Balti riikides.
Tugeva digitellijate baasiga Eestis jätkame pingutusi, et Delfi tasulise sisu pakett ja teised meie tooted oleks lugejate esimene valik. Jälgime ja analüüsime hoolikalt käitureid, mis aitavad kaasa tellimuste kiiremale kasvule ning vastavalt sellele viime sisse muudatusi ja täiendusi meie toodetesse. Kõige kindlam viis kasvatada tellijate hulka, on teha sisu, mis läheb meie lugejatele korda.“
Digitellimuste detailne ülevaade
30.06.2023
31.03.2023
muutus
31.12.2022
muutus
30.06.2022
muutus
AS Delfi Meedia
96 855
92 339
5%
85 551
13%
84 072
15%
Ekspress Grupp kokku
175 379
161 278
9%
146 608
20%
141 622
24%
Kontsern loeb digitellimuseks ainult tellimusi, mille väärtus on suurem kui 1 euro ühes kalendrikuus, ning mis on eraldiseisvalt arveldatud ja on igal ajal eraldi lõpetatavad.
Ekspress Grupi digitaalne tulubaas põhineb üha rohkem digitellimuste müügitulul. Liigume kontserni pikaajaliste eesmärkide suunal kasvatada digitellimuste maht 2026. aasta lõpuks Baltimaades 340 000 tellijani. Ekspress Grupi pikaajalised eesmärgid on seatud ja avalikustatud 2022. aasta alguses.
Signe Kukin
Kontserni finantsjuht
AS Ekspress Grupp
Tel: +372 669 8381
E-kiri: signe.kukin@egrupp.ee
AS Ekspress Grupp on Baltimaade juhtiv meediakontsern, mille tegevus hõlmab veebimeedia sisutootmist ning ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamist. Samuti haldab kontsern elektroonilist piletimüügiplatvormi ja piletimüügikohtasid ning pakub väliekraanide teenust Eestis ja Lätis. Ekspress Grupp alustas oma tegevust 1989. aastal ja annab tööd ligi 1600 inimesele.
