Laupäev, aprill 19, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1348 POSTS 0 COMMENTS

Muutus Arco Vara tütarde juhatuses

NordenBladet — Arco Vara AS pikaaegne jurist Evelin Kanter liikus edasi uutele väljakutsetele ning ei ole alates 7.06.2023 enam grupi Eesti ettevõtete juhatuse liige. Esialgu jätkab Evelin Kanter Marsili II SIA juhatuse liikmena.

Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Täname Evelin Kanterit pühendunud panuse eest Arco Vara loos ning soovime talle edu tulevikuks.“

Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
+372 6144 630
tiina.malm@arcovara.com

Olulise osaluse muutus; juhtimiskohustusi täitvate isikutega lähedalt seotud isikute tehingud

NordenBladet — Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 186 teavitab AS Baltika, et kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 185 lg-ga 1 on 05.06.2023 AS Baltikat teavitatud järgmisest olulise osaluse muutusest.

31.05.2023 võõrandas KJK Fund Sicav-SIF (likvideerimisel) kogu talle kuuluva osaluse AS-s Baltika (s.o 48 526 500 aktsiat) oma tütarettevõtjale KJK BLTK Holding OÜ (registrikood 16008469), mille tulemusena omandas KJK BLTK Holding OÜ ligikaudu 89,7% s.o üle 2/3 kõigist AS Baltika aktsiatega esindatud häältest.

Kuivõrd KJK BLTK Holding OÜ näol on tegemist KJK Fund Sicav-SIF (likvideerimisel) 100% tütarettevõtjaga, on ülalviidatud tehingu puhul tegemist grupisisese tehinguga.
Eelviidatud tehing kujutab endast ühtlasi AS Baltika suhtes juhtimiskohustusi täitvate isikutega lähedalt seotud isikute poolt tehtud tehingut. Sellest tulenevalt on AS Baltikat 05.06.2023 ülalviidatud tehingust vastavalt Euroopa Liidu ja Nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lg-le 1 teavitanud KJK BLTK Holding OÜ ja KJK Fund Sicav-SIF (likvideerimisel; mida valitseb KJK Management S.A.). Loetletud isikud on vastavalt AS Baltika nõukogu liikme Kristjan Kotkase ning Lauri Kustaa Äimä ja Jaakko Sakari Mikael Salmeliniga lähedalt seotud isikud.

Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com

Riigikogu Kantselei asutatud August Rei parlamendiuuringu stipendiaat Karl Lembit Laane kaitses oma magistritöö

NordenBladet — Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filosoofia magistrant Karl Lembit Laane valis oma magistritöö teemaks „Vabariikluse mõtteloo mõju Eesti Vabariigi loomise aruteludele“. Tema töö juhendaja oli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe.

 Magistritöös analüüsitakse lääne vabariikluse mõtteloo mõjusid Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse ja riigikorra kujundamisele Asutavas Kogus. Sealjuures vastates küsimustele, missugused vabariikluse ja poliitilise mõtteloo autorid mõjutasid Asutava Kogu  liikmete seisukohti, nendevahelisi arutelusid ning kuidas; missugused klassikalised vabariiklikud mudelid esinesid Eesti Vabariigi loomise aruteludes, missugune neist jäi peale ning miks otsustati lõpuks just sellise ning mitte teistsuguse vabariigi mudeli kasuks. Ühest küljest valgustab see seost, mis on olnud Eesti ja teiste lääneriikide vabariiklike mõttelugude vahel Eesti Vabariigi loomisest saati – Eesti poliitilisele mõtteloole kui osale laiemast lääne vabariikluse mõtteloost. Teisest küljest tähendab see luua omamoodi sild tänase ja tollase Eesti poliitilise mõtteloo vahele, pakkudes võimalust reflekteerida tollaste käsituste, vaidluskohtade ja nende relevantsuse üle enam kui sada aastat hiljem.

Riigikogu Kantselei asutas August Rei stipendiumi 2008. aastal. See antakse parlamendi-, parlamentarismi-, Eesti parlamentaarsete kogude või esindusdemokraatia alase magistri- või doktoritöö kirjutajale. August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I-V Riigikogu liige ning ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 II Riigikogu esimees.

 

Soome ostab Patrialt 91 soomustransportööri koos tehnikaga

NordenBladet — Kaitseminister Antti Kaikkonen andis Soome kaitseväele loa osta Patrialt 6×6 soomustransportööre. Maavägedele ostetakse 91 soomustransportööri koos tehnikaga. Lisaks sõidukitele hõlmab hange muu hulgas varuosi ja tööriistu ning kasutus- ja hoolduskoolitust. Ostu juurde kuulub täiendav ostuoptsioon, mille lunastamise korral on võimalik soetada veel maksimaalselt 70 sõidukit.

Seeriahange toimub Soome juhitava rahvusvahelise CAVS projekti (CAVS, Common Armored Vehicle System) raames, kuhu kuuluvad ka Läti, Rootsi ja Saksamaa. Patriaga koostöös valminud projektis arendavad riigid Patria 6×6 soomukite platvormile ühistele nõuetele vastavat ratastega soomukite süsteemi, mis hõlmab mitmeid sõidukiversioone, sealhulgas praegu hangitavat soomustransportööri.

See hange parandab sõjaväe mobiilsust kodumaiste soomustransportööridega. Need sobivad suurepäraselt Soome oludesse ja on kogu oma elutsükli jooksul väga kuluefektiivsed, ütles kaitseminister Kaikkonen.

Kogu ostu maht koos täiendava hankereserviga on ligi 208 miljonit eurot. Ostu mõju tööhõivele Soomes on 180 inimtööaastat. Sõidukite tarned algavad 2023. aastal.
Mis puudutab Soomet, siis projekt arendab maaväe mobiilsust kuni 2060. aastateni. Kaitseministeeriumi ja Patria vaheline vastastikuse mõistmise memorandum uute soomustransportööride tellimise kohta allkirjastati 2021. aastal.

 

 

Enefit Greeni dividendimakse ex-päev on 07.juuni

NordenBladet — Enefit Green (väärtpaberi lühinimi EGR1T, ISIN kood EE3100137985) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 08. juunil 2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 07. juuni 2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest.

Enefit Green maksab dividendi 0,208 eurot aktsia kohta investoritele välja 15. juunil 2023.

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.