NordenBladet — Seoses vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kavandatava lõpuleviimisega, mis on kavandatud Nasdaq CSD kaudu toimuma 29.08.2023, esitas Aktsiaselts BALTIKA (edaspidi „Baltika“) juhatus täna, 28.08.2023, avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks põhiaktsionärile, KJK BLTK Holding AS-ile hüvitise eest 0,08 eurot ühe aktsia kohta, kooskõlas Baltika aktsionäride erakorralise 27.07.2023 üldkoosoleku otsusega.
Baltika aktsiate ja nende eest makstava hüvitise arveldamine on planeeritud toimuma 29.08.2023 või sellele lähedasel kuupäeval. Tehingu arveldamine toimub automaatselt ning aktsionärid ei pea selle teostumiseks omalt poolt samme tegema.
Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com
NordenBladet — Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ allkirjastas 25.08.2023 osade ostulepingu, millega soetatakse 50% SIA “Riga Properties 4” osadest. SIA “Riga Properties 4” on sõlminud ostulepingud kahe kinnistu ostuks Lätis Riia rajoonis asukohaga “Līdumi”, Dreiliņi, Stopiņu vald, Ropažu nov., LV-2130 kokku pindalaga 74 314 m2 ning ettevõtte eesmärgiks on nimetatud kinnistutel arendada etapiviisiliselt ca 40 000 m2 äripindasid.
„Hepsoril on hea meel teatada uuest ärikinnisvara projektist Riia turul, kus alles hiljuti tegime eduka müügitehingu enda arendatud stock-office tüüpi ärihoonest.“ ütles juhatuse liige Henri Laks. „Kinnistud asuvad atraktiivses piirkonnas, kus juba paiknevad IKEA kauplus ja SAGA ostukeskus. Arendatavale alale planeerime luua omanäolise ja rohelist mõtteviisi kandva ärilinnaku, mis koosneb erinevate funktsioonidega äripindadest, sh stock-office tüüpi ärihoonetest.“
Kinnistute arendamisel on Hepsori partneriteks Rīgas Īpašumu Fonds SIA ja Venturecorp Property Holdings UAB, kelle poolt on arendatud kõrval kinnistul paiknev SAGA ostukeskus kui ka alles avatud Kurna Park Eestis.
Henri Laks
Juhatuse liige
Telefon: +372 5693 9114
e-post: henri@hepsor.ee
Hepsor AS (www.hepsor.ee) on üks kiiremini kasvavaid elu- ja ärikondliku kinnisvara arendajaid Eestis ja Lätis, kes tegutseb alates 2023. aastast ka Kanada kinnisvaraturul. Kaheteistkümne tegutsemisaasta jooksul oleme loonud üle 1600 kodu ja ligi 36 000 m2 äripindasid. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insenertehnilisi lahendusi, mis muudavad ettevõtte rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte portfellis on kokku 25 arendusprojekti kogupindalaga 199 500 m2.
NordenBladet – Suvi on möödas nagu niuhti, aina sajab ja sajab ning tõeliselt üle viskab juba see vihm. Aeg on lennanud kuidagi eriti kiirelt. Olen nii tihti alustanud blogimist ning siis käega löönud, lihtsalt ei viitsi või tulevad muud tegemised peale. Pulmablogi ma täna ei tee, mõtlesin, et kuna mul oli eile sünnipäev, siis teen enne pulmablogidega jätkamist ülevaate sünnipäevadest ja neid on meil siin suve jooksul olnud palju!
Augustis (täpsemalt 20.augustil) oli minul sünnipäev. Nagu enamasti, ei teinud ma sünnipäevast erilist numbrit ka sellel aastal. Mulle ei meeldi enda sünnipäeva pidada, olen sellel päeval alati pigem endassetõmbunud ja eelistan vaikselt patja nutta. No ei ole see vananemine ju mingi rõõm. Tegin tordi ja ei muud. Hommikul käisime Allaniga Saku rabas jalutamas ning õhtul koos mõnusas 90-minutilises Tai-paarismassaazis ning seejärel ostis Allan mulle Viru tänava lillekioskist veel megasuure ja super ilusa roosikimbu. Sünnipäev jääb eredalt meelde ka laste tehtud sünnipäevakaardi poolest, millel ilutses kiri: Sa ei ole vana, sa oled retro. No vot.. Hahaaa 🫢🤨😝😂😩
04. augustil pidasime Allani ema sünnipäeva. Sõitsime Viljandisse, käisime restoranis ning õhtuks sõitsime Võrtsjärve äärde loodusesse. Järgmisel päeval käisime etendusel “Suur Boy ja Väike Boy” ning peale seda sõitsime tagasi Tallinna.
Augustis tuleb ka mul isal sünnipäev!! Seda tähistame järgmisel nädalalõpul pereringis Tartus.
Juulis oli Allanil sünnipäev. Kõvasti nalja sai sünnipäevakaardiga. Estella nimelt arvas, et Allan saab 33-aastaseks ja tegi ka vastava kaardi. Tegelikult sai 38 🙂 Sellel aastal me ei pidanud ka Allani sünnipäeva aga sellegipoolest ei möödu meie majas ükski tähtpäev ilma võrratu enda valmistatud tordita!
Mais korraldasime meie pool aias kolmik-sünnipäeva. Sünnipäevalasteks olid Estella Elisheva (sai 17) Ivanka Shoshana (sai 15) ja Allani vanem vend Ardo. Seda sünnipäeva iseloomustavad sõnad: imemaitsvad kodused söögid (Ardo on tippkokk!), tünnivann ning tore õhtu lähedaste seltsis. Imeline!
Allpool ka fotod sünnipäevadest (valmistuge pikemaks kerimiseks, sest pilte on palju!!!).
Minu sünnipäev:
Allani ema sünnipäev Viljandis 04.august-05.august
Allani sünnipäev 27.juuli
Allani vanema venna Ardo sünnipäev ja laste ühissünnipäev.
NordenBladet — Ukraina president Volodõmõr Zelenski edastas sotsiaalmeedia kanalis Telegram, et külastab täna Rootsit. Zelenski märkis, et kohtub oma visiidi käigus teiste seas Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni ja kuningliku perekonnaga.
Visiidi käigus toimuvad Ukraina ja Rootsi vahel põhjalikud läbirääkimised, ütles president. Zelenski teatab ka, et soovib isiklikult tänada Rootsit Ukraina toetamise eest.
Zelenski sõnul on visiidi eesmärk „tugevdada Ukraina sõdureid maal ja taevas” ehk teisisõnu loodab president, et Rootsi annab rohkem relvi või varustust.
Näiteks on Zelenski sõnul päevakorras ka Ukraina lõimumine Euroopaga ja kahepoolse koostöö arendamine, eriti kaitsetööstuse vallas.
Ukraina toetab täielikult Rootsit tema teel sõjalise liidu NATO liikmeks saamiseks, ütles Zelenski. Ka Ukraina on korduvalt teatanud, et soovib saada NATO liikmeks.
NordenBladet — Soome edelaosas mandri ja Ahvenamaa vahel asuvas Sottunga vallas suleti kool neli aastat tagasi õpilaste puudumise tõttu. Nüüd tehti kool taas lahti, sest esimesse klassi läks õpilane, peatselt 7-aastaseks saav Sven.
Kooli ümber on ärevus. Lipp heisatakse masti. Kolmapäeval, 16. augustil oli Sottungas esimene koolipäev üle nelja aasta. Kahekorruselisse koolimajja saabus üks õpilane, vahendab Helsingin Sanomat.
Sven oli kooliks eelnevalt valmistunud. Eelmisel nädalal osteti kooliriided, kott ja pinal. Asjad osteti Ahvenamaalt.
Pere kodust on koolini vaevalt 100 meetrit. Sveni saatis kooli terve pere: ema Hanna, isa Eric ja väike õde Hilda.
Üle pika aja lapse kooli minek on vallas suur sündmus, peaaegu nagu rahvuspüha. Inimesed on rõõmsad, et kool avatakse ja seal kuuleb taas laste häält.
Neli aastat tagasi, 2019. aastal oli meeleolu koolis nukker. Siis said lõputunnistuse kaks 9. klassi õpilast ja rohkem õpilasi koolis polnud ega olnud ka tulemas.
Kooli aga vahepeal ei suletud. Sellist otsust ei tehtud, räägib vallasekretär Kennet Lundström. Lihtsalt õppetööd vahepeal koolis polnud.
Pereisa Eric on ettevõtja, pereema Hanna tegeleb kunstiga. Algul tuli pere Sottunga valda prooviks, aga siis otsustati jääda. Sellest on juba kaks aastat.
Aasta tagasi helistas pereisa Eric kooli ja küsis õppimisvõimaluste kohta. Talle vastati, et loomulikult kool avatakse.
Muu võimalust polekski olnud, sest lapse koolitee ei tohi koos ootepausidega olla pikem kui 2,5 tundi. Kui Sven oleks läinud mõne suurema valla kooli, oleks koolipäev veninud 10 tunni pikkuseks. Sellest varianti aga isegi ei kaalutud, ütles vallasekretär Kennet Lundström.
Klassiruumis on kaks pinki. Üks on Sveni jaoks, teises istub õpetaja Pia.
Paljud asjad on koolis erinevad tavalisest koolist. Teiste järel ei pea ootama ja abi saab kohe, kui vaja. Mingit koolikiusamist ei ole. Keegi ei rebi Svenil mütsi peast ja ka täidega pole probleemi.
Samas ei saa grupitööd teha ega suurema seltskonnaga harjuda. Aga alati on aega kõige jaoks ja kuhugi ei pea kiirustama. On aega rahulikult lugeda ja arvutada.
Vahetunni ajal saab minna välja mängima, kus on ka teisi lapsi. Nimelt on Sottungas lapsi küll, aga nad ei käi kõik koolis. Osa lapsi on koduõppel, Soomes on see võimalik, Rootsis mitte. Seetõttu on Sottungas 12 kooliealist last, aga ainult üks neist käib koolis. Ülejäänud on koduõppel.
Vallas loodetakse nüüd, et mõned koduõppel lapsed hakkavad koolis käima. Mõned aga arvavad, et see suurt muutust ei tooks. Koduõppel laste vanemad hindavad vabadust.
Igal juhul on õpilaste arv koolis kasvamas, sest Sveni õde Hilda läheb samuti kooli. Lisaks soovib üks laps hakata lasteaias käima, seetõttu võib kooli juurde lisanduda lasteaed.
Sottungas on oodatud ka koduõppel lapsed, sest nende pealt saab vald maksutulu ja riigipoolset toetust. Kooli avamine maksab raha, ent valla elu see oluliselt ei raskenda. Olulisem on see, kui paljud valla elanikud vajavad kallist ravi.
Sottungas on aastaid kaalutud ka liitumist mõne teise vallaga, aga otsusteni pole veel jõutud. Vallasekretär Kennet Lundström märgib, et kui mitu vaest kokku panna, ega see kedagi rikkamaks ei tee.
Väikses vallas on laste kõrval puudus ka töötajatest. Kui kevadel otsiti õpetajat-koolijuhatajat, siis ei tulnud ühtegi taotlust. Üks soovija leidus siis, kui taotlusest eemaldati koolijuhataja amet.
Toitlustajat aga koolile ei leitud, seetõttu käivad õpetaja ja Sven söömas lähedalasuvas noortemajas, kus söövad ka sadamat remontivad ehitustöömehed.
Esimesel koolipäeval pakuti söögiks kartulit ja põdralihapada. Seda pakkusid perekond Siv ja Stig. Neil mõlemal on ka teine töö. Siv jagab saarel posti, Stig töötab lisaks saarestiku praami peal.
Paljud asjad tehakse saarel talgutööna, sest valla nimekirjas on vaid 3,26 põhikohaga töötajat.
Soomes on väiksed koolid olnud sulgemisohus ka mujal, aga veel mitte kusagil pole neid päriselt suletud. Samas on väiksematesa valdades olnud aastaid, mil pole sündinud ühtegi last. Tulevik on samuti küllalt tume, sest sündide arv väheneb.
Väikestes valdades aga võideldakse koolide püsimajäämise nimel lõpuni välja. Koolide arv sellele vaatamata väheneb. Külakoolid kaovad ja õpe keskendub suurtesse, enam kui 500 õpilasega koolidesse. Viimase 10 aastaga on Soomes suletud või ühendatud enam kui 600 kooli. Paljudes omavalitsustes on järele jäänud vaid üks kool. Õpilastele tähendab see kümnete kilomeetrite pikkust kooliteed.
Sottunga koolimaja on aga üllatavalt suur: kaks korrust, kiviseinad, kolm klassiruumi, söögisaal, suur spordisaal, muusikatuba, käsitöötuba, õpilaste puhkeruum. Tühjad ruumid räägivad endistest parematest aegadest, mil õpilasi oli rohkem.
