NordenBladet – Suurpankades on tekkinud intressivaba laenu ehk maksepinkendust taotlevate klientide juurdevool. DNB peaökonomist Kjersti Haugland usub, et intressikulude suurenemine on loomulik.

“Me näeme intressivabade osamaksete taotluste arvu teatavat kasvu,” kinnitas väljaandele NRK ka Sparebank 1 Nord-Norge panga kommunikatsiooni, ühiskonna ja jätkusuutlikkuse asepresident Stein Vidar Loftås. Ta selgitas, et osa laenuvõtjaid, kelle rahaline olukord on üldiselt stabiilne, võib ootamatute väljaminekute ilmnemisel vajada ajutist leevendust, näiteks auto remonti või kodumasinate vahetust.

Üks isik, Runar, otsis avdragsfrihet, et hallata hiljutisest intressimäärade tõstmisest tulenevaid suurenenud laenukulusid. Algselt taotles ta seda võimalust suurema rahalise paindlikkuse saavutamiseks keerulisel perioodil, kuid leidis, et see oli eriti kasulik, kuna intressimäärad tõusid jätkuvalt.

Intressitõusude tõttu on Norras paljude laenuvõtjate jaoks muret tekitanud kõrged laenukulud. Kuigi avdragsfrihet võib pakkuda ajutist rahalist leevendust, on oluline mõista, et see lükkab laenu tagasimaksmist edasi, mitte ei vähenda võlgnetavat kogusummat. Finantsasutused, nagu Nordea, on teatanud avdragsfriheti taotluste olulisest kasvust, mida soodustavad tegurid on puhkusejärgsed krediitkaardiarved ja lahutuste arvu suurenemine.

Vaatamata taotluste arvu suurenemisele on paljud laenuvõtjad majanduse karmimateks aegadeks valmistunud ja loonud rahalised puhvrid. Loftås märkis, et enamik laenuvõtjaid on oma finantslimiidid arvestanud praegustest tingimustest kõrgemaks, mis näitab, et intressimäärade tõus ei pruugi keskmise laenuvõtja jaoks drastilisi tagajärgi tuua. Kui inimesed seisavad silmitsi rahaliste väljakutsetega, teevad inimesed sageli kohandusi, vähendades ebaolulisi kulusid või lükates luksusostud edasi, enne kui kaaluvad oma kodulaenu muutmist.

Augusti alguses avaldas keskpank intressiotsuse. Norges Bank tõstab baasintressimäära 4 protsendini. Esmaspäeval oli DNB esimene suurpank, kes eeskuju järgis, tõstes intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.

DNB nendib, et kogu intressitõusuperioodi jooksul on pangal olnud intressivabade tagasimaksete taotluste pidev kasv, kuid vaadates üldpilti, on see endiselt madal ja suurt tõusu pole. DNB peaökonomist Kjersti Haugland selgitab, et intressivaba tagasimakse on üks viise, kuidas laenuvõtjad saavad end kõrgemate intressimäärade poolt tekitatud mõjude eest kaitsta.

“Samuti saavad nad oma laene refinantseerida ja saada pikema tähtaja. Leiame lahendusi, mis pehmendavad kõrgematest intressimääradest tulenevat lööki klientide rahakotile, ütleb ta.

Paljud Norra pangad, sealhulgas Sparebank 1 Nord-Norge, DNB ja Nordea, kogevad taotluste kasvu edasilükatud laenumaksete saamiseks, mida tuntakse ka kui “avdragsfrihet”. See taotluste kasv on tingitud murest kasvavate laenukulude pärast, mis on põhjustatud hiljutistest intressimäärade tõstmisest. Edasilükatud laenumaksed võimaldavad laenuvõtjal tasuda ainult laenu omamisega seotud kulud ja lükata põhisumma tagasimaksmist edasi. See on mõeldud ajutiseks lahenduseks, mis aitab laenuvõtjatel rahaliselt rasketel perioodidel navigeerida. Avafoto: DBN pank Stavangeris Norras (NordenBladet)

NordenBladet – Norra suurim toidukaupade jaemüüa Norgesgruppen teenis 2023. aasta esimesel poolel enne makse 1,6 miljardit Norra krooni. Norgesgruppenile kuuluvad muu hulgas Kiwi ja Meny ketid. Kontserni äritulu oli esimesel poolaastal 54,3 miljardit Norra krooni. Eelmisel aastal oli see näitaja 49,4 miljardit, teatasid nad pressiteates.

Maksueelne kasum langes 1,61 miljardile Norra kroonile, eelmisel aastal oli see 1,64 miljardit Norra krooni.

“Meie investeeringud hinnakärpidesse on hoidnud meid konkurentsivõimelisena raskel turul ja oleme saavutanud tugeva äritulu kasvu,” ütleb Grupi tegevjuht Runar Hollevik Norgesgruppenis.

“Samas saame oma tegevust efektiivsemaks muuta, et tulla toime suurenenud kuludega, mis on ülioluline ajal, mil kõik maksab rohkem,” lisab ta.

Pikema perioodi jooksul tehtud investeeringud hinnakärpidesse nõrgendasid 2023. aasta esimese poolaasta tegevusmarginaali 0,4 protsendipunkti võrra 3,4 protsendilt 3,0 protsendile, kirjutab ettevõte.

“Konkurents toiduturgudel klientide pärast on karm, kuid tervikuna võidab Norgesgruppen kliente. Suurenenud on kulud olulistele sisendteguritele, nagu kaubad, pakend ja rent. Need mõjutavad samuti esimese poolaasta tulemusi. Seni on 2023. aastal jätkunud ka erakorralised kulutõusud tarnijate poolt.”

Avafoto: Kiwi kauplus Ål´is Norras (NordenBladet)