NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada Eesti keele õpet vene õppekeelega põhikoolides.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole senine eesti keele õppe korraldus taganud nii, et vene õppekeelega põhikooli lõpetajad omandaksid Eestis edukaks edasiõppimiseks vajaliku eesti keele oskuse. „Riiklik õppekava näeb ette, et vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad saavutavad eesti keeles B1-taseme, kuid ligikaudu kolmandik lõpetajatest ei ole pika perioodi vältel selle tasemeni küündinud. Sageli ei vasta ka õpetajate ja koolijuhtide eesti keele oskus nõutud tasemele,“ lisas ta.
Erikomisjoni istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie, Narva linnapea Katri Raik, Tallinna abilinnapea Andrei Kante ja Riigikontrolli esindajad.
Komisjoni avalik istung algab kell 8.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestisi istungitest saab vaadataRiigikogu YouTube’ikanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)
NordenBladet — Coop Pank AS nõukogu otsustas 14. juunil 2023 pikendada Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki ning juhatuse liikme Arko Kurtmanni volitusi uueks 3-aastaseks ametiajaks alates eelneva ametiaja lõppemisest, s.o tähtajaga kuni 31.10.2026.
Coop Panga juhatuse liikme ja erakliendipanganduse juhi Rasmus Heinla volitused lõpevad tähtajaliselt 31.10.2023. Seoses juhatuse liikme ametiaja lõppemisega kutsutakse Rasmus Heinla tagasi Coop Pank AS tütarettevõtjate Coop Finants AS, Coop Liising AS ja Coop Kindlustusmaakler AS nõukogude liikme ametikohalt. Rasmus Heinla volitused Coop Panga tütarettevõtjate nõukogude liikmena lõppevad 31.10.2023.
Panga nõukogu otsustas käivitada konkursi erakliendipanganduse juhi leidmiseks. Uus juhatuse liige nimetatakse ametisse hiljemalt nõukogu oktoobrikuu koosolekul.
Margus Rink on alates 2017. aastast Coop Pank AS-i juhatuse esimees ning lisaks ka Coop Pank AS tütarettevõtjate Coop Finants AS, Coop Liising AS ja Coop Kindlustusmaakler AS nõukogu liige. Lisaks kuulub Margus Rink mittetulundusühingu Pangaliit juhatusse. Margus Rink omandas 2000. aastal ärijuhtimise magistrikraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning 1994. aastal finantsarvestuse ja -analüüsi bakalaureusekraadi samast ülikoolist. Käesoleval hetkel kuulub Margus Rinkile 716 000 Coop Pank AS aktsiat ja 7 Coop Pank AS allutatud võlakirja. Samuti on talle väljastatud optsioon 223 100 aktsiale.
Arko Kurtmann on alates 2020. aastast Coop Pank AS juhatuse liige ja ärikliendipanganduse juht ning lisaks Coop Pank AS tütarettevõtjate Coop Finants AS, Coop Liising AS, Coop Kindlustusmaakler AS nõukogu liige, sealjuures Coop Liising AS nõukogu esimees. Arko Kurtmann on lõpetanud Eesti Maaülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala. Käesoleval hetkel omab Arko Kurtmann 49 000 Coop Pank AS aktsiat läbi talle kuuluva ettevõtte Corby Capital OÜ. Samuti on talle väljastatud optsioon 134 500 aktsiale.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 160 400 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Lisainfo:
Kristjan Seema
Turundus ja kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5505 253
e-mail: kristjan.seema@cooppank.ee
NordenBladet — Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.
„Oleme kogunenud Värskas mälestuskivi juurde, et meenutada ja meeles pidada 82 aastat tagasi 14. juunil Värskas Eesti ohvitseridele osaks saanud koledusi,“ ütles Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann tseremoonial peetud kõnes. „Me mõistame üheselt hukka Nõukogude võimu inimsuse vastased kuritööd, kuid jäägu toonased traagilised sündmused meile meelde tuletama, et vajadusel tuleb Eesti riigi eest igal juhul koos ja otsustavalt võidelda.“
Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Setomaa valla vallavanem Raul Kudre, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Kaupo Põld.
Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.
Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris üle 200 Eesti ohvitseri. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.
Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.
NordenBladet — Riigikogu võttis täna vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt on lasterikka pere toetus alates järgmise aasta algusest kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja selle vastu oli 37 Riigikogu liiget.
Seaduse kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus, mida on 200 euro võrra vähem kui praegu. Riigikogu eelmises koosseisus vastu võetud ja tänavu 1. jaanuarist jõustunud muudatustega tõusis lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Valitsus on põhjendanud toetuste kärpimise vajadust sooviga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.
Samuti tunnistatakse täna vastu võetud seadusega kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustas valitsus teise lugemise eel eelnõust välja võtta sätte, mille järgi oleks 1/3 ja 2/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele tänavu 31. detsembril ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel on selleks tänavu õigus tekkinud või veel tekib.
Seadusega loobutakse ka 2024. aasta 1. mail jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse pensioniindeksiga indekseerimisest. Samas kasvab riigi makstav elatisabi alates 2024. aasta 1. jaanuarist 100 eurolt 200 eurole kuus. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jõustub kogu seadus 1. jaanuarist 2024.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 15. mail ning tähtajaks esitati sellele 388 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekud hääletamisele ei kuulu.
Riigikogu tänane istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude ja arupärimiste arutamisega. Päevakorras tehtud täpsustuse kohaselt ei arutata täna maksupaketi terviklike mõjude kohta esitatud arupärimist (nr 433), mille esitajad võtsid tagasi. Seaduse kohaselt kestab kolmapäevane istung päevakorra ammendumiseni või järgmise istungi alguseni neljapäeval kell 10.
NordenBladet — Maikuust kuulub LHV Groupi konsolideerimisgruppi kaks eraldiseisvat panka. Kuu tulemusi mõjutasid mõlema panga tugev kasv ja kasumlikkus, aga ka krediidiportfelli kvaliteedi püsimine.
AS-i LHV Group konsolideeritud hoiused kasvasid maikuus 248 miljoni euro võrra. Kasvu panustasid nii tavaklientide, maksevahendajate kui ka hoiuseplatvormidelt kaasatud hoiused. Tähtajaliste hoiuste maht kasvas 163 miljoni euro võrra, samas kui nõudmiseni hoiused suurenesid 85 miljoni euro võrra. Konsolideeritud laenuportfell kasvas kuuga 92 miljoni euro võrra, sealhulgas ettevõtete laenud 75 miljoni euro võrra ning jaelaenud 17 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht vähenes maikuus 13 miljoni euro võrra. Mais töödeldi 3,9 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
AS-i LHV Group konsolideeritud puhaskasum oli mais 12,1 miljonit eurot. AS LHV Pank teenis 12,1 miljonit eurot puhaskasumit ning AS-i LHV Varahaldus kasum oli 0,2 miljonit eurot. AS LHV Kindlustus näitas 86 tuhat eurot kahjumit. LHV Ühendkuningriigi tütarettevõtte LHV Bank Limited puhaskasum ulatus 0,3 miljoni euroni.
LHV Panga klientide arv kasvas mais 3800 võrra. Tugevat kasvu iseloomustas ka aasta parim kuu mitmete laenutoodete lõikes, näiteks kodulaenuportfell kasvas mais 11 miljoni euro võrra. Panga laenuportfelli suurendas ka 25 miljoni euro grupisisene laen LHV Bankile.
Panga fookuses on endiselt hoiused, kuna kuu lõpus tõstis LHV Pank klientidele pakutava 12-kuulise tähtajalise hoiuse intressimäära 4 protsendile. Tavaklientide hoiused kasvasid 96 miljoni euro võrra, maksevahendajate hoiused 83 miljoni euro võrra ning hoiuste platvormilt kaasati 68 miljonit eurot hoiuseid. Mais tõstis reitinguagentuur Moody’s LHV Panga hoiuste investeerimisjärgu reitingu väljavaate positiivseks, kinnitades pikaajaliste pangahoiuste reitingu Baa1 tasemel.
LHV Bankile omistas Ühendkuningriigi finantsjärelevalve kuu alguses pangalitsentsi, mis võimaldab alustada hoiuste kaasamist. Muutus ettevõtte nimi ning on alustatud ettevalmistusi äritegevuse üleviimiseks. LHV Banki laenuportfell on hakanud stabiilselt kasvama. Tulud on planeeritust suuremad.
LHV Varahalduse tegevus oli mais plaanipärane, kasumlikkus on finantsplaaniga võrreldes tagasihoidlikum eelkõige madalama finantstulu tõttu. Suurimad pensionifondid L ja XL alanesid kuuga vastavalt 0,4% ja 0,6%. Pensionifond Indeks tõusis 1,7%, pensionifond Roheline kaotas väärtuses 0,8%. Alates juunist lisandus Varahalduse juhatusse kolmas liige: Eve Sireli vastusvaldkonnaks on riski- ja operatsioonide juhtimine.
LHV Kindlustuse portfell jätkas mais stabiilset kasvu, kui sõlmiti 12 600 kindlustuslepingut 2,7 miljoni euro mahus. Samas mõjutas äritulemusi kahjueraldiste kasv. Kindlustus võttis mais kasutusele uue kahjukäsitlustarkvara, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest klientide jaoks toodi turule ettevõttekindlustuse toode, mis hõlmab ettevõtte varakindlustust, ärikatkemise kindlustust ning ka tegevuse ja tööandja vastutuskindlustusi.
Plaanitust paremate tulude mõjul edestab LHV Group finantsplaani kasumi osas 21 miljoni euro võrra. Grupi omakapitali tootlus oli mais 30,8%.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
