NordenBladet — Soome politsei tõhustab selle nädala jooksul liikluses turvavööde, kaitsekiivrite ja laste turvavahendite ning mobiiltelefonide kasutamise jälgimist. Turvavööde kasutamine on Soomes üsna kõrge, kuid mitte täiuslik. Umbes 97 protsenti juhtidest kinnitab turvavöö ja veidi vähem kaassõitjatest, ütleb MTV hommikusaadet külastanud Soome politseiameti politseiinspektor Heikki Ihalainen.
Turvavöö kinnitamata jätmine ei too kaasa mitte ainult 70-eurost trahvi, vaid see tuleb ka õnnetuste uurimisel välja sünge näitajana.
Surmaga lõppenud õnnetusi uuriva Liiklusõnnetuste Instituudi hinnangul oleks 2021. aastal turvavöö kasutamine päästnud üle 30 inimese, ütleb Ihalainen.
Autos peab turvavöö olema kinnitatud igal istmel, kuhu turvavöö on paigaldatud. 2022. aastal määras politsei turvavöö mittekasutamise eest juhtidele 3700 ja kaassõitjatele 700 trahvi.
Jah, neid on piisavalt, kuigi neid muidugi ei tohiks olla, ütleb Ihalainen.
Tõhustatud valvamise nädalal sekkub politsei ka roolis olevate autojuhtide mobiiltelefonide kasutamisse. Ihalainen tuletab meelde, et mobiiltelefoni sage kasutamine toob lisaks trahvidele kaasa ka juhiloa kaotamise. Juhtimiskeeld järgneb kolmele rikkumisele aasta jooksul või neljale rikkumisele kahe aasta jooksul.
Hea on meeles pidada, et rohkemate vigade tulemuseks on juhiloa kaotus. Tundub, et inimesed ei mäleta alati, et on tegusid, mis mõjutavad juhtimisõigust, ütleb Ihalainen.
Vastavalt kehtivale liiklusseadusele saab oma telefoni kasutada foori taga peatudes, kuid selle kasutamise peab lõpetama kohe, kui hakatakse liikuma.
Parem on täielikult leppida mõttega, et autoga sõites ei näe kuskil mobiiltelefoni. Sõidu ajal siis ahvatlusi ei teki, ütleb Ihalainen.
NordenBladet — Itaalia parempoolne peaminister on väitnud, et Euroopa tulevik on kaalul, kui EL ei suuda peatada kontrollimatu rände tõusu üle Vahemere. Parempoolse partei Itaalia vennad liider Giorgia Meloni tegi deklaratsiooni koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Itaalias Lampedusa saarel, kus tuhanded ebaseaduslikud migrandid on oma teekonnal Euroopasse maabunud, vahendab Daily Mail.
„Siin on kaalul tulevik, mida Euroopa endale soovib,” kuulutas 46-aastane Meloni saarel toimunud pressikonverentsil.
„Euroopa tulevik sõltub suutlikkusest tulla toime meie aja epohhiloovate väljakutsetega ja illegaalse immigratsiooni väljakutse on kindlasti üks neist,” ütles Meloni.
Ta ütles, et Itaalia ei saa võtta kogu vastutust ebaseadusliku rände vastu võitlemise eest: „Me kõik paneme sellega oma tuleviku mängu. Vähemalt vajame ELi mereväe missiooni smugeldajate vastu.”
„Kui me kõik koos tõsiselt ei tegutse ebaseaduslike piiriületuste vastu, võib nende arv ületada mitte ainult piiririikide, vaid ka kõigi teiste võimed,” hoiatas ta.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisis kõrvuti Itaalia esimese naispeaministriga ja avalikustas oma kümnepunktilise immigratsiooni toetuskava umbes 7000 elanikuga saare toetamiseks, öeldes neile: „Võite loota Euroopa Liidule.”
EL on lubanud viia saarel praegu elavad umbes 8500 migranti bloki teistesse piirkondadesse.
Samuti tugevdatakse piirivalvet, varustades ELi piiriagentuuri Frontexi rohkemate seadmetega.
Von der Leyen lubas ka suurendada migrantide juurdepääsu seaduslikele kanalitele, öeldes pressikonverentsil: „Mida paremini tuleme toime seadusliku rändega, seda rangemad saame olla ebaseadusliku rände suhtes.” Ta lisas: „Ebaseaduslik ränne on Euroopa väljakutse ja vajab Euroopa vastust. Meie otsustame, kes ja mis asjaoludel EL-i tuleb, mitte smugeldajad ja inimkaubitsejad.”
Suur migrantide laine saabus vaid kolm kuud pärast seda, kui von der Leyen ja Meloni sõitsid Tuneesiasse, et teha koostööd võitluses ebaseadusliku rände vastu üle Vahemere.
Meloni soovib, et EL kiirendaks 785 miljoni euro väärtuses rändelepingu sõlmimist Tuneesiaga, mis aitaks riigil migrante nende päritoluriiki tagasi saata ja täiendada oma rannavalvet uue ja parema varustusega.
EL-i viimane lubadus tuli paar päeva pärast seda, kui Prantsusmaa tugevdas oma piirijulgeolekut ja Saksamaa peatas migrantide ümberpaigutamise vabatahtliku programmi, kurtes, et Itaalia ei järgi ELi tagasisaadetavate migrantide vastuvõtmise eeskirju.
Saksamaa valitsus taastas programmi hiljem pärast von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheli sekkumist.
Euroopa suhtumine migrantide suhtes on halvenenud, kuna Frontexi andmed näitasid, et EL-is on sel aastal Vahemere keskosa Itaaliasse suunduvate marsruutide ebaseaduslikud piiriületused kasvanud 96%.
Tänavu on Itaalia kaudu ELi saabunud ligi 128 000 migranti, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel, 2022. aastal.
Itaalia kannab praegu rändekriisi suurimat raskust. Pool kõigist Frontexi poolt fikseeritud ELi suunduvatest ebaseaduslikest piiriületustest toimusid Itaalias.
Sel kuul teatasid EL-i ametnikud, et eeldavad, et ainuüksi sel aastal registreerib taotluse rohkem kui miljon varjupaigataotlejat.
Eelmise suure saabujate laine ajal 2015. aastal esitati ELis 1,2 miljonit asüülitaotlust, mis viis kontinendi kriisi ja üha enam kodanikke hakkas pooldama parempoolseid migratsiooni-vastaseid parteisid.
Aasta 2015 rändekriisisis suri sadu migrante, kuna EL-i riigid ei suutnud toime tulla massilise inimeste sissevooluga – paljud surnukehad leiti külmununa külmutusautodest, ümber läinud paatide vrakkidest ja uhuti randadesse.
Septembrikuine šokeeriv pilt kaheaastase Süüria põgeniku Aylan Kurdi surnukehast, mis uhuti Türgi randa pärast ebaõnnestunud katset Kreekasse jõuda, juhtis tähelepanu ELi riikidele, mis ei suutnud migrantide surma ära hoida.
Ungari ehitas kaks nädalat pärast Aylani foto avaldamist tugeva piiritara oma naabrite Serbia ja Horvaatia vahele, eesmärgiga suurendada piiri turvalisust ja takistada ebaseaduslike migrantide sissepääsu.
NordenBladet — Pühapäeva hilisõhtul jõudsid tagasi kodumaale Saksamaal Invictus mängudel Eestit esindanud kaitseväe võistkond ühes hõbemedali ja positiivsete emotsioonidega.
„Arvan, et meil läks üldkokkuvõttes väga hästi,“ ütles Invictus ehk võitmatute mängudel osalenud ning kettaheites teise koha saavutanud Raigo Roots. „Eelkõige on mängud olulised neile, kes on hiljuti saanud haavata, et äkki siis nad saavad paremini ree peale. Emotsionaalselt on ka oluline, saab vanade kaaslastega koos olla,“ lisas Roots.
„Selle aasta Invictus mängud olid Eesti delegatsiooni jaoks teistsugusemad kui varasemad mängud. Üheksast kaasas olnud sportlasest seitsme jaoks oli tegu esimeste mängudega ja see andis neile tulevikuks kindlasti palju motivatsiooni võistlemisega edasi tegeleda. Kindlasti on sport nende jaoks väga tähtis taastusravi osa,“ ütles Eestit esindanud kaitseväe delegatsiooni juht ja üks treeneritest Urmas Rajaver.
„Invictus mängud erinevad teistest paraspordi võistlustest ka selle poolest, et sinna on oodatud osalema lisaks füüsiliste vigastustega isikutele ka vaimse tervise häiretega sportlased. Posttraumaatilise stressihäire all kannatavaid võistlejaid oli kõikidest riikidest ja omavaheline suhtlus ning konkurents mõjus neile väga positiivselt. Tulemuste osas tooksin välja, et esimest korda starti tuleku kogemus sellisel üritusel on juba esimene võit. Meie võistlejaid said selle pinge ja uue olukorraga väga hästi hakkama,“ lisas Rajaver.
Sel aastal esindasid Eestit:
Sisesõudmises Ardo Huul, Kaia Viiul, Kristjan Bank, Raigo Roots ja Mathias-Henrik Paas,
Kettaheites Raigo Roots,
1500 m jooksus Ardo Huul,
Vibulaskmises Janek Pent ja Enno Tubin,
Jalgrattasõidus Toivo Püvi,
Jõutõstmises Toomas Roots,
Ujumises Mathias-Henrik Paas.
Mitmed videod selle aasta võistluskogemustest leiab Invictus Games Team Estonia Facebooki lehelt.
Järjekorras kuuendad Invictus ehk võitmatute mängud toimusid 9.-16. septembrini Saksamaal Düsseldorfis, kus eestlased pistsid rinda jooksus, sisesõudmises, vibulaskmises, jalgrattasõidus, ujumises, kettaheites ja jõutõstmises. Osalejaid oli 21 riigist ligikaudu 550. Uute riikidena olid sel aastal võistlustules Iisrael ja Kolumbia. Võistlusi käis vaatamas umbes 140 000 inimest, mis oli Invictuse läbi aegade rekordarv.
Invictus mängud said ellu kutsutud Briti printsi Harry, Sussexi hertsogi algatusel 2014. aastal. Neil spordivõistlustel osalevad sõjalistel operatsioonidel vigastatud võitlejad. Mängud kannavad sõnumit “Invictus”, mis tähendab ladina keeles “võitmatut”. Tänaseks on Invictuse mängud muutunud rahvusvaheliselt tunnustatud ja oodatud sündmuseks. See on võimalus tunnustada vapraid mehi ja naisi, kes on andnud rohkem kui oma aja riiki teenides.
NordenBladet — Eile reedel, 15. septembril kinnitas Läti parlament Seim uue valitsuse, mida juhib Evika Siliņa. Selle käigus saab Siliņast pärast Laimdota Straujumat (oli valitsusjuht aastatel 2014-2016) riigis teine peaministriks saanud naine.
Sündmused said hoo sisse hommikul kell 9, kui allkirjastati koostööleping Läti Seimis esindatud kolme uue valitsust moodustava erakonna vahel: Uus Ühtsus, Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) ning Progressiivsed, vahendab lsm.lv.
Kell 10 hommikul algas parlamendi erakorraline istung, kus toimus Siliņa moodustatud valitsuskabineti usaldushääletus, ja see kestis vaheaegadega kuni veidi pärast kella 17, mil lõpuks toimus otsustav hääletus.
Nagu oodatud, toetas valitsust 53 saadikut. Valitsuse kinnitamise vastu hääletas 29 saadikut.
Uus koalitsioon kontrollib otseselt 52 parlamendi 100 mandaadist ja lisaks veel üks hääl sõltumatult saadikult Oļegs Burovsilt. Enne hääletust toimus ulatuslik ja kohati vürtsikas arutelu.
Eelkõige oli see võimalus kahele valitsusest lahkuvale parteile – Rahvuslikule Alliansile ja Ühinenud Nimekirjale – väljendada oma frustratsiooni ja kritiseerida valitsuse vahetust. Teised opositsioonierakonnad nagu Läti Kõigepealt ja Stabiilsuse eest! esitas teistsugust kriitikat, väites, et uus koalitsioon ei ole tõhusam kui vana, ning nõudis parlamendi laialisaatmist ja uusi valimisi.
Esimesena astus kõnepulti Siliņa ise, kes väitis, et Läti Euro-Atlandi kursis ja välispoliitikas muutusi ei toimu ning Ukrainale jätkub samuti maksimaalne toetus. Ta lubas töötada „Läti nimel, kus kõik saavad oma potentsiaali realiseerida ja oma unistused ellu viia” ning ütles, et „ministrid, kes istuvad valitsuses, peavad kõrvale jätma oma erakonna prioriteedid ja töötama Läti hüvanguks”.
Rahvusliku Alliansi esindaja Raivis Džintars ütles vastuseks, et uude koalitsiooni kuuluvad erakonnad ja eriti Uus Ühtsus on võimuhaaramisel oma väärtused hüljanud.
„Need austatud kolleegid on moodustanud põhimõteteta koalitsiooni,” ütles Dzintars, kirjeldades Uue Ühtsuse võitu kui pyrrhose võidukäiku, mis on võõrandanud paljusid nende toetajaid ja tekitanud isegi kahtlusi mõnes nende parlamendisaadikus.
Rahvuslik Allianss ja Ühendatud Nimekiri olid tema sõnul oma põhimõtetele kindlaks jäänud. Teema, mille võttis kohe üle ka Ühendatud Nimekirja liige Edgars Tavars, kes viitas teravalt „Aivars Lembergsi ZZS-ile”. Ühendatud Nimekiri säilitas oma väärtused, samas kui Uus Ühtsus oli neist loobunud, märkis ta.
Stabiilsuse eest!-i liige Aleksejs Rosļikovs pilkas ametisseastuvat valitsust öeldes, et Uus Ühtsus on oma endised partnerid oma võimu suurendamiseks üle mänginud, ning lükkas ümber nende moraalse üleoleku väited. „See on teie hind selgroo puudumise eest,” ütles ta ja lisas, et „räägib tõtt, mida võib tänavatel kuulda”.
Teine opositsioonisaadik Ainars Šlesers erakonnast Läti Kõigepealt kasutas oma kõnet peamiselt Istanbuli konventsiooni ründamiseks ja kaebuste edastamiseks koolides toimuva seksuaalkasvatuse üle.
Selle aasta 14. augustil teatas Krišjānis Kariņš peaministri kohalt lahkumisest ning seetõttu loetakse tema juhitud valitsus tagasiastunuks.
Tema tagasiastumiseni viinud kriisi alged ulatuvad aga kaugemasse aega tagasi kevadisesse kampaaniasse tollase Uue Ühtsuse välisministri Edgars Rinkēvičsi valimiseks presidendiks. Uue Ühtsuse, Rahvusliku Alliansi ja Ühendatud Nimekirja koalitsioon ei suutnud kokku leppida presidendikandidaadis ning Rinkēvičs valiti lõpuks Uue Ühtsuse ning kahe opositsioonipartei, ZZS-i ja Progressiivsete häältega võimuparteide vaheliste suhete halvenedes.
Peaminister Kariņš alustas seejärel katseid koalitsiooni „laiendada” ja suurendada selle võimu parlamendis, tuues valitsusse ZZS-i ja Progressiivsed, kuid tema olemasolevad partnerid lükkasid selle sammu tagasi ja lõpptulemusena on uuel koalitsioonil tegelikult väiksem parlamendi toetus kui see, mida see asendab.
Uus Ühtsus on paremtsentristlik poliitiline jõud, Progressiivsed on euroopalikud sotsiaaldemokraadid ning Roheliste ja Põllumeeste Liit on konservatiivne põllumajanduspartei, kuhu vaatamata nimele ei kuulu enam Läti roheliste partei, mis praegu on osa Ühendatud Nimekirjast. ZZS on pikka aega pälvinud kriitikat oma sidemete pärast Ventspilsi endise linnapea Aivars Lembergsiga, kes on USA sanktsioonide all ja kannab praegu viieaastast vanglakaristust suuremahulise riisumise eest.
Pärast valitsusremonti Lätis on nüüd kõigi kolme Balti riigi peaministrid naised.
