3255 venelast saavad kirja Lätist lahkumise nõude kohta

By

-

oktoober 6, 2023

NordenBladet — Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet (PMLP) saatis välja 3255 elamisloa kehtivuse lõppemise infokirja neile Venemaa kodanikele, kes ei ole esitanud Euroopa Liidu (EL) pikaajalise elaniku staatust taotlevaid dokumente, rääkis PMLP juht Maira Roze täna 5. oktoobril Läti Televisioonile.

PMLP teatas varem, et 3541 isikut ei ole esitanud EL-i pikaajalise elaniku staatust taotlevaid dokumente ega taotlenud oma riigikeeleoskuse korduseksamit. Vastavalt immigratsiooniseaduse üleminekusätete lõikele 58 lõppesid nende alalised elamisload käesoleva, 2023. aasta 2. septembril.

Sellest tulenevalt peavad need isikud lahkuma Läti Vabariigi territooriumilt 2023. aasta 30. novembriks.

Roze ütles, et neist, kes pole elamisloa saamiseks midagi ette võtnud, pole umbes 200 inimest üldse deklareerinud elukoha aadressi, mistõttu PMLP ei saa nendega ühendust võtta ning veel mõnel inimesel pole palutud riigist lahkuda, sest nad on teadaolevalt juba väljaspool Lätit.

Detsembris kontrollib PMLP, kas need isikud ületasid piiri ja lahkusid Lätist. Kui seda ei ole tehtud, saadab amet piirivalvele teabe, milles palub kontrollida, kas need isikud on riigis või mitte, ning kui isikud on Lätis, järgneb korraldus riigist lahkumiseks.

Kontserni Eesti tütarettevõtte jagunemine

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 6, 2023

NordenBladet — 5. oktoobril allkirjastasid Merko Ehitus kontserni 100% tütarettevõtted OÜ Merko Kodud ja AS Merko Ehitus Eesti jagunemislepingu, mille kohaselt kinnisvaraarenduse alane tegevus koos vastavate varade ja kohustustega läheb jagunemise tulemusel üle OÜsse Merko Kodud. Jagunemise bilansipäevaks on 1. jaanuar 2024.

Muudatusega Eestis ühtlustab Merko Ehituse kontsern oma tütarettevõtete struktuuri, ärisegmentidest lähtuv struktuur on kasutusel kõikidel teistel Merko Ehituse koduturgudel.

Teates esitatud jagunemise mõju ASi Merko Ehitus tegevusele on ebaoluline NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt korraldatava väärtpaberibörsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses. ASi Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmetel puuduvad majanduslikud huvid seoses tehinguga.

Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.

Kontserni tütarettevõtte juhatuse volituste pikendamine

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 6, 2023

NordenBladet — AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Jaan Mäe ja Veljo Viitmanni volitusi alates 1. jaanuarist 2024 järgmiseks kolmeks aastaks.

AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab kolmeliikmelises koosseisus: Ivo Volkov (esimees), Jaan Mäe ja Veljo Viitmann.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.

Eesti: Riigikogus päriti aru koolilõunate riikliku toetamise kohta

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 5, 2023

NordenBladet — Riigikogu täiskogu ees andis vande uus riigikohtunik ning ministrid vastasid kümnele arupärimisele.

Riigikogu ees andis ametivande Riigikohtu liige Vahur-Peeter Liin.

Riigikogu kuulas ära ministrite vastused 10-le arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimisele koolilõuna toetuse alammäära tõstmata jätmise põhjuste (nr 23) kohta koalitsioonilepingus vastas peaminister Kaja Kallas, et seaduse järgi on koolilõuna tagamine kohalike omavalitsuste ülesanne. „Koolitoidu rahastamine riigi poolt on hea tahe, mitte riigi kohustus. Kui koolilõuna vajab täiendavat rahastust, siis tuleb vahendeid leida kas kohalikul omavalitsusel või kokkuleppel kogukonnaga,“ märkis peaminister.

Kallas lisas, et Global School Feeding Survey 2021. aasta raporti kohaselt on Eesti riik üks enam koolitoitu rahastavaid riike Euroopas ja maailmas, seda nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena kui ka kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks, lisaks mahetoidumeede, puu- ja juurvilja, koolipiima meetmed. „Oleme kokku leppinud, et suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Seetõttu jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades,“ lisas ta ja täpsustas, et nelja aasta jooksul eraldatakse selleks täiendavaid vahendeid kokku 3,5 miljoni euro ulatuses. 2024. ja 2025. aastal aastas 0,5 miljonit eurot, 2026. aastal 1 miljon, 2027. aastal 1,5 miljonit lisaeurot. „Baasis on meil sellele tegevusele toetust 1 250 000 eurot. Samuti jätkub toetus, et pakkuda lastele puu- ja köögivilja, piima ja piimatooteid, millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele.“

Samuti vastas Kallas arupärimistele laiapõhjalise riigikaitse rahastamise (nr 25), rohepöörde elluviimise (nr 27), sõjalise riigikaitse uute võimearenduste (nr 30) ning puuduste kohta kriisiaja ettevalmistuses ja riigisekretäri rolli kohta (nr 26).

Riigikogu liikmete arupärimisele Ida-Virumaa (nr 12), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22) ja Ida-Virumaa olukorra kohta (nr 56) vastas regionaalminister Madis Kallas ning arupärimisele eesti õppekeelele ülemineku (nr 31) ja maakoolide saatuse kohta (nr 24) haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Istung lõppes kell 19.56.

Soome: Kolmapäeviti tõuseb bensiini hind 30 senti – millest see tuleb?

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 5, 2023

NordenBladet — Yle MOTi Sentti bensapumpulla saates on arutusel teema, millest soomlased aastast aastasse räägivad ehk kütuse hind. Saates räägitakse tanklahindadest mitme nurga alt, kuid välja tuuakse ka kütuse hinnakujunduse omapära, mida tähelepanelikud autojuhid kindlasti juba aastaid tagasi märkasid. Kütuse hind tõuseb kolmapäeval ühel või teisel põhjusel peaaegu alati kuni 30 senti liitri kohta.

See tähelepanek on ka statistiline fakt. Saates kontrollitakse asja Tankille-teenuse statistikast, mis näitab hinnatippu peaaegu alati kolmapäeva hommikul, mõnikord juba teisipäeva õhtul.

Isegi saate eksperdid on üllatunud kolmapäevase tõusu põhjustest. Neste naftasaaduste juht Markku Korvenranta usub, et tõenäoliselt on põhjus turustuspoolel, mitte tootmises.

Raske on näha, et rahvusvahelisel turul selline trend välja tuleb, mõtiskleb Korvenranta.
Saates räägitakse ka müügivõrgu esindajatega.

ST1 müügijuht Juha Vanninen ütleb, et tema esindatav ettevõte jälgib turgu ja hindab kütust vastavalt turule, S-grupile kuuluva ABC keti juht Harri Tuomaala aga põhjendab hinnakujundust konkurentsiga.

Miks kõigi kettide jaamades kolmapäeval hind tõuseb, konkreetset selgitust ei pakuta. Terve mõistusega võiks eeldada, et kolmapäeval hindu mitte tõstev tankla saab konkurentsieelise ja kliente juurde.

Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti juhi Valtteri Virtaneni sõnul on nähtus kestnud juba pikka aega ja bensiinimüüjad teavad seda oodata. Ketid jälgivad, mida nende konkurendid teevad.

Kütusega kauplevate üksuste tegevus pole Virtaneni sõnul seadusevastane. Põhjuseks on asjaolu, et iganädalane hinnakõikumise rütm ei eelda müüjate vahelist kokkulepet ega põhjusta tarbijale ilmtingimata ebamugavusi.

„Võib järeldada, et kui on võimalik ette näha, mis päevadel on kütus odav, siis loomulikult tasub tarbijal püüda oma tankimine just nendele päevadele ajastada,” ütleb Virtanen.