Pühapäev, detsember 21, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1568 POSTS 0 COMMENTS

Balti Assamblee kunstiauhinna laureaat on Peeter Laurits

NordenBladet — Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias sai silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits.

„Biotoopia“ on Lauritsa 2021. aastal asutatud konverentsi- ja kunstiürituste sari, mille eesmärk on luua sümbiootilisi kontakte teadlaste ja kunstnike vahel. Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov avaldas konkursi tulemuste üle head meelt. „Peeter Laurits pole mitte ainult juhtiv fotokunstnik ja väga mitmekülgne loovisik, vaid ka märkimisväärne ühiskondlik mõtleja, kes on oma tegevusega andnud suure panuse uute paradigmade juurutamisse ning loojate väljendusvõimaluste laiendamisse,“ sõnas Suslov.

Balti Assamblee kirjandusauhinna pälvis Leedu tõlkija ja luuletaja Antanas A. Jonynas sonettide kogumiku „Naujieji sonetai“ eest. Teadusauhinna pälvis Läti muusikateadlane Arnolds Laimonis Klotiņš monograafiate eest, mis käsitlevad muusika-ja loomingulist elu sõjajärgses stalinismiaegses Lätis ning samal ajal Euroopas eksiilis toimunud Läti muusikaelu.

Eesti nominent kirjandusauhinnale oli Rein Raud romaaniga „Päikesekiri“ ning teadusauhinna nominent oli Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia BA 42. istungjärgu ajal, 23. novembril Tallinnas.

Žüriisse (pildil) kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Karl Martin Sinijärv, Elin Kard, Anu Noorma, Donata Mitaitė, Petras Skirmantas, Valdemaras Razumas, Ilze Jansone, Orests Silabriedis ja Valdis Muktupāvels.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

 

 

Soomes tahetakse kehtestada tulupiir 40 000 eurot kodakondsuse saamiseks – need elukutsed jäävad mängust välja

NordenBladet — Tööga seotud immigratsioon on Soomes muutunud viimasel ajal tuliseks vaidlusteemaks, mis on muutunud võtmeteguriks isegi valitsusläbirääkimistel. Soome Iltalehti edastas juba eelmise nädala lõpus, et valitsusläbirääkimistel on tööpõhise immigratsiooni teemaline detailne ettepanek esile kerkinud.

Koostatud ettepanekut iseloomustatakse kui tegurit, mis muudab oluliselt tööhõivepõhist immigratsioonipoliitikat, vahendab Iltalehti.

Põhiettepanek on tööpõhise elamisloa sissetuleku piirmäär 1600 eurot kuus ning 40 000 eurot oleks aastane sissetuleku piir, mis oleks vajalik Soome kodakondsuse saamiseks.

Ka Helsingin Sanomate andmetel võiksid kõrgepalgalised valitsusläbirääkimistel saavutatud eelkokkuleppe järgi saada Soome kodakondsuse tavapärasest kodakondsusprotsessist kiiremini.

Nn kiirraja tingimus oleks täidetud, kui kodakondsuse taotleja teenib Soomes töötades vähemalt 40 000 eurot aastas.

Soome statistikaameti värskeima palgastatistika järgi on Soome mediaanpalk 3315 eurot kuus, so 39 780 eurot aastas.

Nende numbrite põhjal peaks Soome tööle tulev immigrant teenima rohkem kui Soomes keskmiselt teenitakse. Mediaan tähendab üldiselt keskmist palka.

Soome statistikaameti värskeima palgastatistika järgi saadakse näiteks nendes ametites aastas alla 40 000 euro.

Soome statistikakeskuse näitajad on kuupalga mediaanid eurodes kuus.

Nii palju teenitakse:
Bioteaduste eksperdid 3043
Tervishoiueksperdid 3151
Tervishoiu tehnilised eksperdid 3171
Õed, ämmaemandad jne 3192
Seminoloogid jt 2752
Muud tervishoiuspetsialistid 2952
Avaliku halduse ettevalmistus- ja kontrolliametnikud 3308
Juristid ning sotsiaal- ja kultuurieksperdid 2856
Õiguseksperdid ja sotsiaaltöötajad ning kirikutöötajad 2854
Sportlased, sporditreenerid, kehalise kasvatuse juhendajad jne 2711
Kontori- ja klienditeenindajaid 2826
Kontoritöötajad 2779
Kontoriassistendid 2 499
Peasekretärid 2800
Tekstitöötlejad ja salvestajad 2451
Klienditeenindajad 2790
Rahaülekande klienditeenindajad 2998
Muud klienditeenindajad 2644
Raamatupidamise ja laonduse kontoritöötajad 3020
Palgaarvestustöötajad, kindlustustöötlejad jne 2889
Transpordi- ja laobüroo töötajad 3247
Muud kontori- ja klienditeenindajad 2618
Teenindus- ja müügitöötajaid 2577
Teenindajad 2536
Restoranide ja suurköökide töötajad 2500
Juuksurid, kosmeetikud jne 2313
Kinnistu hoolduse ja koristustööde järelevaatajad 2608
Muud isikliku teeninduse töötajad 2411
Müüjad, kaupmehed jne 2592
Kassapidajad ja piletimüüjad 2328
Muud müügitöötajad 2524
Hooldusteenistuse ja tervishoiu töötajad 2549
Lapsehoidjad ja kooliskäimise abilised 2313
Omastehooldajad, muud tervishoiutöötajad ja koduhooldustöötajad 2769
Kaitse- ja turvatöötajad 3210
Põllumehed, metsatöölised jne 2568
Põllu- ja aiapidajad 2447
Loomakasvatajad 2736
Metsa- ja kalandustöötajad 2356
Ehitus-, remondi- ja tootmistöölised 3155
Ehitustöölised jms (va elektrikud) 3 148
Ehitusviimistlustöölised 3 311
Maalrid ja hoonepuhastajad 2947
Masinatöökoja ja valukoja töötajad, samuti paigaldajad ja remondimehed 3138
Valutöölised, keevitajad, plekitöölised jne 2981
Sepad, tööriistameistrid ja masinate paigaldajad 3120
Masinamontöörid ja -parandajad 3208
Käsitöötoodete tootjad, täppismehaanikud ja trükitööstuse töötajad 3054
Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete paigaldajad 3177
Toidu-, puusepa- ja rõiva- ja jalatsitööstuse töötajad jne 2 947
Puidutöötlejad, puusepad jne 2713
Rõivatöölised ja teised 2568
Protsessi- ja transporditöölised 3145
Protsessijuhid 3175
Kaevandamis- ja karjäärimasinate operaatorid 3261
Keemiatööstuse ja fototoodete valmistamise protsessitöötajad 3258
Kummi-, plast- ja paberitoodete valmistamise protsessitöötajad 3165
Tekstiili-, karusnaha- ja nahktoodete tööstuse töötlejad 2132
Muud protsessitöötajad 3003
Tööstustoodete kokkupanijad 2740
Transporditöölised 3206
Auto- ja kaubiku- ning mootorrattajuhid 2503
Raskete mootorsõidukite juhid 3166
Muud töötajad 2263
Koristajad, koduabilised ja muud puhastustöötajad 2133
Kodu-, hotelli- ja kontorikoristajad jne 2132
Sõidukite puhastajad, aknapesijad jne 2362
Abitöölised põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 1851
Tööstuse ja ehituse abistavad töölised 2674
Kaevurite ja ehitustööliste abilised 2799
Tootmise abitöölised 3035
Kaubakäitlejad ja laotöölised jne 2 616
Köögi- ja toidutööliste abistajad 2173
Tänavapuhastus- ja jäätmekäitlustöötajad jne 2378
Jäätmekäitlejad 2577

 

 

Muudatus AS PRFoods tagatud võlakirjade tagasiostu ajakavas

NordenBladet — MUUDATUS AS PRFOODS TAGATUD VÕLAKIRJADE TAGASIOSTU AJAKAVAS

AS PRFoods (registrikood 11560713; aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti; edaspidi „PRFoods“ või „Emitent“) kuulutas oma 21.11.2022 avaldatud börsiteatega välja PRFoods võlakirjade lunastustähtajaga 22.01.2025 ja ISIN koodiga EE3300001577 (edaspidi „Võlakirjad“), mis on emiteeritud PRFoods 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25.02.2020, 25.02.2022 ja 20.09.2022) (edaspidi „Tingimused“) alusel, osalise tagasiostu kogumahus kuni 15% kõigi emiteeritud Võlakirjade kogunimiväärtusest.

Kooskõlas 21.11.2022 avaldatud börsiteates toodud Emitendi õigusega Võlakirjade tagasiostu tingimusi ühepoolselt muuta, on Emitent otsustanud pikendada Võlakirjade tagasiostupakkumiste esitamise perioodi, võimaldamaks Võlakirju omavatel isikutel (edaspidi „Võlakirjaomanikud“), kes ei ole Võlakirjade tagasiostupakkumist veel esitanud, kaaluda Võlakirjade osalises tagasiostus osalemist teatud pikema ajaperioodi vältel.

PRFoods on otsustanud pikendada Võlakirjaomanike poolt tagasiostupakkumiste esitamise perioodi lõppkuupäeva kuni 07.11.2023 ning sellega seonduvalt muuta ka teatud teisi Võlakirjade tagasiostu puudutavaid kuupäevi, millest tulenevalt on Võlakirjade tagasiostu uuendatud ajakava järgmine:

28.11.2022 kl 10:00
Võlakirjaomanike poolt tagasiostupakkumiste esitamise perioodi algus

07.11.2023 kell 12.00
Võlakirjaomanike poolt tagasiostupakkumiste esitamise perioodi lõpp

09.11.2023 (arvelduspäeva lõpp)
Allokatsiooni Fikseerimise Kuupäev (s.o päev, millise seisuga fikseeritakse Võlakirjaomanikule kuuluvate Võlakirjade koguarv ning mille põhjal arvestatakse Võlakirjade arv, mida Võlakirjaomanikul on õigus vastavalt Võlakirjade tagasiostu tingimustele Emitendile tagasiostuks pakkuda)

10.11.2023 (või sellele lähedane varasem kuupäev)
Võlakirjade tagasiostu jaotustulemuste avalikustamine PRFoods poolt

13.11.2023
Arveldamispäev (s.o Võlakirjade ja Võlakirjade ostuhinna ülekande kuupäev)

Seoses Võlakirjade tagasiostu ajakava muutmisega teavitab PRFoods ka, et tagasiostuhind ühe Võlakirja kohta on selle nimiväärtus, millele lisandub Võlakirjalt vastavalt Tingimustele arvestatud välja maksmata intress kuni 10.11.2023 (välja arvatud).

Muus osas toimub Võlakirjade tagasiost ja tagasiostupakkumiste esitamine pikendatud perioodil kooskõlas tingimustega ning vastavalt protseduurile, mis on Võlakirjaomanikele teatavaks tehtud 21.11.2022 avaldatud börsiteates (vastav börsiteade on kättesaadav järgmisel lingil: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b030d42f80e088f19bf907e77d7b502d2&lang=et&src=listed).

Võlakirjaomanikud, kes on juba esitanud tagasiostupakkumised, ei pea seda uuesti esitama ning esitatud pakkumised pikenevad automaatselt.

Lisainformatsioon:
Indrek Kasela
AS PRFoods
Juhatuse liige
T: +372 452 1470
investor@prfoods.ee
www.prfoods.ee

Soomes tahetakse elanikud relvastada – mida see tähendab?

NordenBladet — Jalatsid, kiiver, kaitseülikond, võitlusvest ja relv. Reservväelane võiks nende eest saada maksusoodustust, kui valitsusprogrammis kirja pandu täide läheb.

Juunis koostatud Petteri Orpo valitsuse programmis on mainitud, et „Valitsus parandab vabatahtliku riigikaitse tegutsemistingimusi ning selgitab vabatahtlike piirkondlike ja kohalike jõudude ning teiste üldise julgeoleku operaatorite rolli ja staatust”, vahendab MTV.

Programmi kohaselt „uuritakse maksusoodustuse õiguse loomist sõjaliseks kasutuseks sobiva varustuse, tarvikute ja relvade osas, kuivõrd need sobivad kasutamiseks kriisi ajal ja vastavad riigi poolt korraldatava riigikaitselise väljaõppe nõuetele”.

Valitsuses teeb selleteemalist lobitööd Soome reservväelaste liit Reserviläisliitto. Selle liidu arvutuste kohaselt lasevad reservväelased omal kulul 10 miljonit padrunit aastas. See tähendab miljoneid eurosid inimeste enda raha.

Soome reservarmee soovib veidi toetust riigikaitse harrastusele. Tegelikult oleks Reserviläisliitto hinnangul maksusoodustuse õigusest parem lahendus sõjavarustuse käibemaksu kaotamine. See motiveeriks üksikvõitlejaid rohkem, ütleb liidu juht Kari Salminen MTV uudistele.

Asi poleks lihtsalt hobi toetamises, vaid ehedas riigikaitses. Reservväelaste liidu hinnangul tuleks maksusoodustus või käibemaksu kaotamine suunata teatud tüüpi sõjatehnikale, mille saaks kaitsevägi hädaolukorras kiiresti välja osta ja kasutusele võtta.

Reservväelane saaks riigilt soodustust relva, jalatsite, kaitseülikonna, kiivri ja lahinguvesti ostmiseks.

Saaksime kriisi saabudes väed kiiremini õppustele ja õigetele kohtadele. Varustus oleks kodus valmis, hästi hoitud ja võitlejale sobiv. Tavaliselt hoolitseme oma vahendite eest paremini ise, ütleb Kari Salminen.

Reserviläisliitto on napisõnaline, millistele relvadele võiks maksusoodustuse õigus kehtida.
Ma saan seda vaid põgusalt kommenteerida, kuid see puudutaks püstoleid ja püsse. Vaja oleks parlamendi tasandil ja koostöös kaitseväega läbi rääkida, millised relvad need oleksid. Relvastuse sobivust peavad kaitsevägi ja reservväelased koordineerima, märgib Salminen.

Reservväelased hoiavad tulirelvi, padruneid ja eriti ohtlikku laskemoona enamasti oma kodus – ametlikult loaomaniku alalises elukohas. Näiteks eraldi ladu ei sobi ladustamiseks, selgub Reserviläisliitto ja Soome Reservohvitseride Kogu augustis uuendatud juhendist. Soomes arvatakse, et relvade kodudesse jagamine on turvalisem lahendus kui relvade tsentraalne hoiustamine.

Soomes on tsiviilelanikel rahvaarvu arvestades palju relvi ja tahe riiki kaitsta kõrge. Reservväelaste liit relvade arvu kasvu ei usu.

See ei suurene, sest looduse ringkäik hoolitseb selle eest. Praegu on meil suurem osa relvi vanema elanikkonna valduses. Kui nad oma relvadest loobuvad, siis nende arv langeb. Ma ei näe ohtu, et relvastuses oleks suurt juurdekasvu, ütleb reservväelaste liidu esimees Kari Salminen.

Sellega seoses relvalubade andmise kriteeriumides muudatusi ei tule.

Reservväelaste liidu esindajad kohtuvad järgmisel nädalal parlamendi riigikaitse komisjoni ja politsei esindajatega. Kaitseministeeriumi esindajatega kohtuvad liidu esindajad järgmisel nädalal.

Reserviläiliitto hinnangul kehtiks maksusoodustuse õigus „mingil ajahetkel” ligikaudu 10 000 reservväelasele. Reservi kuulub umbes 870 000 soomlast.

 

 

Soomet tabas küberrünnak

NordenBladet — Helsingin Sanomate andmetel teatas Venemaa häkkerite grupeering kolmapäeval, 4. oktoobril, et korraldas mitmel Soome veebilehel teenuse keelamise rünnakuid. Rünnaku sihtmärgiks on saanud teiste seas Soome Panga veebileht. Keskpank teatas sellest sotsiaalmeedias.

Rünnak häirib veebilehe suomenpankki.fi tööd. Panga info kohaselt on rünnaku ärahoidmiseks käimas parandusmeetmed.

Lisaks teatasid veel Soome maksuamet ning väljaanded Turun Sanomat ja Salon Seudun Sanomat, et nende veebilehtedel on probleem, mistõttu lehed ei tööta. Nende häirete põhjust pole täpsemalt selgitatud.

Soome Pank teatas teenuse keelamise rünnakust ka eile pärastlõunal kella ühe paiku. Küll aga teatas pank kella 16 paiku, et tema koduleht töötab taas normaalselt.

Eile pärastlõunal oli teenuse keelamise rünnaku tõttu häiritud ka OP pangagrupi võrguteenus.

Helsingin Sanomate andmetel teatas Vene häkkerite grupeering „NoName05716” kolmapäeval sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, et korraldas mitmel Soome veebilehel teenuse keelamise rünnakuid.

Grupeering teatas, et ründas muu hulgas küberturvakeskuse ning Helsingi piirkonna transpordiameti ja maanteeameti veebisaite.