NordenBladet – Narvik Hockey sai Norra meistrivõistluste play-off-seerias raske alguse, kaotades Stavanger Oilersile ka teise järjestikuse kohtumise.
Pärast avamängu kaotust Stavangeris suundusid meeskonnad teiseks vastasseisuks põhja poole. Kohtumise avavärava lõi esimesel kolmandikul Narviki poolelt Wilhelm Tor Øivind Gullhav, viies kodumeeskonna juhtima.
Teise kolmandiku alguses taastas Stavanger Oilers aga viigiseisu, kui täpne oli Vegard Faret. Seejärel viis Anders Tangen Henriksen külalismeeskonna 2:1 juhtima.
Mängu lõppfaasis suurenes Narviki surve all veelgi kaotusseis, kui Oilersi mängija Trenton Beck Bliss viskas arvulises ülekaalus otsustava 3:1 värava.
Seeria kolmas mäng peetakse pühapäeval Stavangeris. Vastasseis mängitakse kolme võiduni ehk seitsmest mängust koosneva seeriana.
NordenBladet –Rootsi kaevanduskontsern Boliden lükkas edasi plaanitud miljardi euro suuruse investeeringu Põhja-Soomes asuvasse Kevitsa kaevandusse. Otsuse peamiseks põhjuseks on Soome valitsuse samm tõsta metallimaagi kaevandamismaksu enam kui neli korda.
Soome valitsuse hiljutine otsus tõsta metallimaakide kaevandamismaks seniselt 0,6 protsendilt 2,5 protsendini on seadnud kahtluse alla mastaapsed investeeringud riigi kaevandussektorisse. Maksustamise aluseks on metalli maksustatav väärtus, mis tuletatakse rahvusvahelistest turuhindadest.
Mõju tööhõivele ja tegevusmahule
Bolideni tütarettevõte Boliden Kevitsa teatas, et on alustanud muudatusläbirääkimisi, mis puudutavad Lapimaal Sodankyläst põhja pool asuvat karjääri. Need läbirääkimised võivad mõjutada kuni 285 töötajat. Ettevõte selgitas, et ettevalmistused võimalikeks muudatusteks põhitegevuses on otsene tagajärg riikliku maksukoormuse järsule kasvule.
Kevitsa kaevandus on üks Euroopa suurimaid vase- ja niklitootjaid, omades kriitilist rolli piirkonna varustuskindluses. Bolideni juhtkond väljendas sügavat muret valitsuse poliitika osas, märkides, et kapitalimahukas mäetööstus vajab stabiilseid ja konkurentsivõimelisi pikaajalisi tingimusi.
Miljardiline investeering ootel
Maksutõusu tõttu on Boliden otsustanud peatada ettevalmistused ühe miljardi euro suuruseks investeeringuks, mille eesmärk oli pikendada Kevitsa kaevanduse eluiga ja tegevust pärast 2034. aastat. Ettevõtte hinnangul avaldab projektide külmutamine negatiivset mõju ka piirkonna alltöövõtjatele.
Boliden Kevitsa peadirektor Tom Söderman märkis, et Soome valitud suund loob kaevandustööstusele märkimisväärseid väljakutseid ajal, mil Euroopa peaks hoopis soodustama strateegiliste metallide omamaist tootmist.
Majanduslik taust:
Boliden AB on avalikult noteeritud ettevõte, mille aktsiate esmane ja peamine kauplemiskoht on Nasdaq Stockholmi börs, kus see kuulub suurima turuväärtusega ettevõtete ehk Large Cap segmenti. Aktsia kaupleb sümboli BOL all ning on oluline osa OMX Stockholm 30 indeksist, mis koondab Rootsi börsi kolmekümmet kõige likviidsemat ja mõjukamat aktsiat. Kuigi ettevõte oli varem noteeritud ka Toronto börsil, on ta nüüdseks oma kauplemistegevuse koondanud Stockholmi, pakkudes investoritele läbipaistvat ülevaadet oma finantstulemustest ja tegevusmahust läbi Rootsi regulatiivse raamistiku.
Bolideni kasum (2025): 9,4 miljardit Rootsi krooni (u 879 miljonit eurot).
Puhaskasumi marginaal: ligikaudu 10%.
Maksutõus: 0,6% pealt 2,5% peale (neljakordne kasv).
NordenBladet – Hemsedali vallas lekkis ühe talu juurest ligikaudu viis tonni looduslikku väetist ehk sõnnikut. Norra politsei teatel jõudis osa lekkest sõiduteele ning osa ka jõkke.
Sündmus registreeriti politseilogis 5. märtsil ning päästeteenistus saadeti kohale reostust piirama ja koristustöödele appi. Juhtunust teavitati ka liikluskeskust, Kystverketit ja omavalitsust. Lekke tõttu oli liiklus piirkonnas osaliselt häiritud.
Ametivõimude esmase info põhjal ei sõitnud politsei ise sündmuskohale, kuid olukorda käsitleti sellisena, mis nõudis kohalike ja riiklike asutuste teavitamist. See viitab sellele, et kuigi tegemist ei olnud ohtliku kemikaaliga tavapärases mõttes, peeti võimalikku mõju ümbruskonnale ja veekeskkonnale siiski piisavalt tõsiseks, et rakendada kiireid piiramis- ja teavitustoiminguid.
Loodusele võib selline leke tähendada eeskätt kohalikku veereostust. Sõnnik sisaldab suures koguses orgaanilist ainet ning toitaineid, nagu lämmastik ja fosfor. Vette sattudes võivad need kiirendada eutrofeerumist, halvendada vee kvaliteeti ning vähendada vees lahustunud hapniku hulka.
Kystverket on varem rõhutanud, et äkilised sõnnikulekked võivad kahjustada kalu ja põhjaloomastikku ning väiksemates ojades ja jõgedes on selliste juhtumite tõttu hukkunud isegi peaaegu terved kalamaimude aastakäigud. Samuti võivad sõnnikulekked kanda veekogudesse baktereid ja muid haigustekitajaid.
Kui tõsiseks Hemsedali juhtumi mõju lõpuks kujuneb, sõltub muu hulgas sellest, kui suur osa lekkest tegelikult jõkke pääses, kui suur oli veevool, kui kiiresti suudeti reostus tõkestada ning kui tundlik on kahjustatud veekogu. Seega võib umbes viietonnine leke olla kohalikes oludes märkimisväärne ning eriti väikese või aeglase vooluga veekogus põhjustada arvestatavat keskkonnakahju.
NordenBladet – Jaanuarikuine ekstreemne külmalaine pani Norra Buskerudi maakonna elektribussid tõsisele proovile. Hoolimata temperatuuridest, mis langesid kohati kuni –32 kraadini, läbisid sõidukid „külmatesti“ edukalt ja püsisid liinil.
Stabiilne liikumine ka miinus 32 kraadi juures
Buskerudi maakonnavalitsuse teatel toimis ühistransport Hallingdali piirkonnas ja mujal maakonnas eeskujulikult ka siis, kui termomeetripost näitas enam kui 30 külmakraadi. Enamik bussiliine teenindati plaanipäraselt, mis lükkab ümber levinud müüdi, nagu ei sobiks elektritransport põhjamaisesse kliimasse.
„See on olnud nõudlik kuu, kuid tulemused näitavad, at elektriline ühistransport võib toimida väga hästi ka karmis talvekliimas, kui ettevalmistused, kompetents ja pingutus on paigas,“ sõnas kohaliku transpordiettevõtte Brakar osakonnajuhataja Terje Sundfjord.
Edu taga oli tihe koostöö bussijuhtide, mehaanikute ja dispetšerite vahel, kes kohandasid rutiine vastavalt ilmastikuoludele ja lahendasid jooksvalt tekkivaid tehnilisi väljakutseid.
Kuidas ekstreemne külm mõjutab akutehnoloogiat?
Elektribusside käitamine miinuskraadidega on tehnoloogiline väljakutse, kuna madalad temperatuurid mõjutavad otseselt liitiumioonakude keemilisi protsesse ja energiatarbimist.
1. Aeglasem keemiline reaktsioon
Akudes liiguvad liitiumioonid anoodi ja katoodi vahel läbi elektrolüüdi. Külmaga muutub see vedelik viskoossemaks (pakseneb), mis takistab ioonide liikumist. See tähendab:
Vähenenud võimsus: Aku ei suuda kiirendamisel korraga nii palju energiat välja anda.
Aeglasem laadimine: Külma akut ei tohi laadida täisvõimsusel, et vältida püsivaid kahjustusi, mis muudab laadimisprotsessi pikemaks.
2. Salvestusmahu kahanemine
Külm ei „hävita“ elektrit aku sees, küll aga muudab selle kättesaamise raskemaks. Takistuse suurenemise tõttu läheb osa energiast kaotsi soojusena aku sisemuses, mistõttu väheneb sõiduulatus tavapäraselt 20–40%.
3. Salongi kütmise energiakulu
Erinevalt sisepõlemismootorist, mis toodab sõites jääksoojust, peab elektribuss kulutama akuenergiat salongi kütmiseks. Ekstreemse pakase korral võib kütteks kuluda peaaegu sama palju energiat kui bussi liigutamiseks. Norra edukas kogemus näitab aga, et kaasaegsed soojuspumbad ja akude eelsoojendussüsteemid suudavad selle kao kontrolli all hoida.
Buskerudi näide tõestab, et elektribusside töökindlus talvel ei sõltu ainult tehnikast, vaid eelkõige targast haldusest: akude soojendamisest enne liinile minekut, laadimisstrateegia kohandamisest ja personali koolitamisest.
NordenBladet – Bergeni linnavalitsus teatas ulatuslikust andmeturbe rikkumisest, mille käigus varastati ja paisati avalikkusesse enam kui 2000 töötaja ja poliitiku isikuandmed ning sidumislogid. Rünnak on osa suuremast küberoperatsioonist Norra omavalitsuste vastu.
Varastatud andmed jõudsid pimeveebi
Bergeni linnavalitsuse pressiteate kohaselt on rünnaku käigus varastatud 2000 kuni 2500 töötaja ja poliitiku nimed, telefoninumbrid ning kõne- ja sõnumilogi väljavõtted. Juhtunu tuli avalikuks pärast seda, kui küberkurjategijate rühmitus lekitas varastatud failid pimeveebi (dark web).
Esimesena teatas juhtunust Norra väljaanne Bergens Tidende (BT). Uurimise kohaselt ei olnud rünnak suunatud otse linnavalitsuse süsteemide vastu, vaid toimus sideettevõtte Telia infrastruktuuri kaudu, mida rühmitus sihikindlalt ründas.
Mõjutatud on 17 omavalitsust
Tegemist on laiaulatusliku küberkuriteoga, mis on puudutanud kokku 17 Norra omavalitsust. Kokku on häkkerite rühmitus pimeveebi üles laadinud ligikaudu 400 000 faili.
Bergeni linnavalitsuse finantsnõunik Eirik Tenfjord rõhutas juhtunu tõsidust:
„Bergeni linnavalitsus suhtub juhtunusse äärmise tõsidusega ja oleme tihedas dialoogis Teliaga. Linna eriüksused hindavad praegu lekkinud infoga seotud riske ja analüüsivad vajadust täiendavate turvameetmete rakendamiseks konkreetsetes teenuspunktides.“
Politseiuurimine käib
Juhtunu on andmekaitse inspektsiooni ja politsei kõrgendatud tähelepanu all. Uuritakse rünnaku täpset ulatust ja seda, kui tundlikku informatsiooni lisaks kontaktandmetele ja logidele veel võidi kätte saada. Telia ja asjaomased ametiasutused teevad koostööd, et piirata edasist kahju ja tuvastada rünnaku taga olev rühmitus.
Spetsialistid hoiatavad, et kuigi otseseid paroole või panganduse andmeid ei pruugitud selles etapis varastada, on kõne- ja sõnumilogid väärtuslik materjal edasisteks õngitsusrünnakuteks ja sotsiaalmajanduslikuks manipuleerimiseks.
