AUTOMAKS MAKSMATA? Juba 2765 isiku pangakontod on arestitud

By

-

oktoober 2, 2025

Mootorsõidukimaks ehk automaks on riiklik maks, mis kehtib kõigile Eestis liiklusregistris registreeritud sõidukitele

NordenBladet – Septembri lõpu seisuga on mootorsõidukimaksu sissenõudmise käigus arestitud 2765 isiku pangakontod, millest 2111 kuuluvad füüsilistele ja 654 juriidilistele isikutele. Arest rakendati üksnes Eestis asuvatele pangakontodele; välisriikidelt abi ei ole taotletud, sest alla 1500-eurose võla korral seda ei tehta.

Maksu- ja tolliameti hinnangul kulgeb uue maksu laekumine tavapärase mustri järgi ning sarnaselt näiteks maamaksu maksekäitumisele. Maksu on tasunud üle 97% kohustuslastest ning murettekitavat üldist trendi ei täheldata. 29. septembri seisuga oli suurim aresti tinginud võlg 4572 eurot ja väikseim 7,75 eurot. Arestitud kontodega isikute keskmine võlg on 115,81 eurot.

Üldpildis ei ole mootorsõidukimaksu tasunud ligikaudu 2200 juriidilist ja 14 000 füüsilist isikut. Maksuvõla kogusumma on ligikaudu üks miljon eurot, mis on kahanenud võrreldes augusti lõpu/varase septembri ligikaudu 1,3 miljoni euroga. Tasumata isikute osakaal on praeguseks umbes 2,4%.

Võla tekkimisel edastab maksu- ja tolliamet juhised ning annab kümme päeva olukorra lahendamiseks – kas koheseks tasumiseks või ajatamiseks. Tähtajast kinnipidamata alustatakse sissenõudmist ning esimene automaatne samm on pangakonto arest. Väiksemate summade puhul arest üldjuhul ei rakendu; üksikjuhtudel võib arestijärgne jääk väheneda alla kümne euro.

Maksuvõlalt arvestatakse ka intressi. Ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist vastavalt kehtivatele reeglitele. Kokkuvõtlikult näitab statistika, et laekumine paraneb ning võlasummad vähenevad, samal ajal kui sissenõudmismeetmeid kasutatakse eeskätt nendes olukordades, kus vabatahtlik täitmine on jäänud tegemata.

Mootorsõidukimaks ehk automaks on riiklik maks, mis kehtib kõigile Eestis liiklusregistris registreeritud sõidukitele ning mille maksjateks on eeskätt sõiduki omanikud või vastutavad kasutajad. Maks koosneb kahest osast: iga-aastasest maksust, mida haldab maksuhaldur, ning ühekordsest registreerimistasust, mida kogub teeregistri pidaja. Tulu laekub riigieelarvesse.

Seadus jõustus 1. jaanuaril 2025. Üldreeglina tähendab see, et registris olevate sõidukite eest tuleb maksta iga-aastast maksu ning uute või omanikuvahetusega sõidukite puhul lisandub vajadusel registreerimistasu; seaduse üksikud sätted rakenduvad etappide kaupa vastavalt jõustumisnormidele.

Avafoto: Unsplash

Taani: EL peab Venemaa hübriidrünnakutele andma jõulise vastuse

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 2, 2025

NordenBladet – Taani peaminister Mette Frederiksen ütles kolmapäeval Kopenhaagenis, et Euroopa seisab silmitsi raskema ja ohtlikuma julgeolekuolukorraga kui kunagi pärast Teist maailmasõda ning peab Venemaa hübriidsõjale reageerima märksa jõulisemalt.

Frederikseni sõnul on viimased juhtumid — alates droonidest Taani sõjaväeobjektide lähedal kuni lennujaamade ajutise sulgemiseni — osa samast mustrist, mille eesmärk on eurooplasi heidutada ja segadust külvata. Ta viitas, et intsidentide taga võib olla Moskva, rõhutades samas, et imerohtu pahatahtlike sammude lõpetamiseks ei ole.

Kopenhaagenis kogunenud EL-i liidrid arutasid Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja Ukraina finantstoetuse kasvatamist. Arutelu keskmes oli ka konkreetsete projektide käivitamine, sealhulgas nn „droonimüür“, mis peaks aitama hübriidohte tõrjuda.

„Me peame taasrelvastuma, hankima rohkem võimekusi ja olema uuenduslikumad,“ ütles Frederiksen, lisades, et ohtude täielik kadumine pole tõenäoline, mistõttu peab Euroopa valmis olema püsivaks vastutegevuseks.

Loe ka:

Taani: EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine jäi otsusteta

Eesti: Riik hakkas Koidula piiripunkti parklast autosid ära viima

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 2, 2025

Koidula piiripunkt asub Setomaa vallas Eesti-Vene maismaapiiril, ühendades Eesti teedevõrgu Petseri suunaga

NordenBladet – Transpordiamet alustas eile Koidula maantee piiripunkti parklas pikalt seisnud ja valesti pargitud autode teisaldamist. Esimeses etapis viidi ära 13 sõidukit: kuus suunati valvega hoiukohta Võrru, viis utiliseerimiseks ümbertöötlejale ning kaks antakse päästjate väljaõppeks Sisekaitseakadeemiale.

Parkla korrastamine järgneb tänavu juunis omanikele edastatud teavitustele ja sõidukitele paigaldatud meeldetuletustele. Paralleelselt parklaga on alustatud metsa alla ja haljasalale jäetud sõidukite menetlemist, et taastada korrapärane parkimiskord piiripunkti ümbruses.

Sõidukite teisaldamisega seotud kulud jäävad omanike kanda. Kui omanik ei pöördu valvehoiukohta mõistliku aja jooksul (ligikaudu 3–4 kuud), kaalutakse sõiduki müüki seaduses ette nähtud korras. Piirkonnas on esinenud ka vargusjuhtumeid, mistõttu palutakse omanikel järgida parkimisnõudeid ja tagada sõidukite turvalisus.

Eramaale jäetud sõidukite puhul ei ole kinnisasja omanikul õigust neid omal algatusel teisaldada. Sellistel juhtudel tuleb pöörduda politsei või kohaliku omavalitsuse poole, et korraldada sõiduki eemaldamine omaniku poolt.

Tulevikus kaalub Transpordiamet Koidula autoparkla laiendamist ning liiklusohutust ja -korraldust parandavaid lahendusi (piirded või kraav), et vältida parkimist haljasaladel ja metsa all.

Koidula piiripunkt asub Setomaa vallas Eesti-Vene maismaapiiril, ühendades Eesti teedevõrgu Petseri suunaga. Piiripunkti kõrval paikneb ka oluline raudteesõlm, mistõttu on see ajalooliselt olnud nii reisijate kui ka kaubaveo värav Lõuna-Eestist idapiiri taha. Asukoht suuremate teede ristumiskohas muudab Koidula ümbruse liikluskoormuse ja parkimise korraldamise eriti tähtsaks.

Julgeolekuvaates on Koidula Euroopa Liidu ja Schengeni välispiiri valvamise üks võtmekohti. Siin teostatakse piirikontrolli, tolli- ja sanktsioonijärelevalvet, takistatakse salakaubavedu ning hallatakse riskipõhiselt inimeste ja kaupade liikumist. Hästi toimiv taristu ja selge kord piiripunktis toetavad riigi sisejulgeolekut, aitavad ennetada piiririkkumisi ning tagavad, et kriisiolukordades säilib kontroll ja kiire reageerimisvõime.

Avafoto: Koidula Piiripunkt (Väljavõte Google Maps lehelt)

Paldiski ja Sillamäe rohetehased saavad riigilt suurinvesteeringute toetust

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 2, 2025

NordenBladet – Eesti riik eraldab suurinvesteeringute meetmest kokku 44 miljonit eurot kolmele projektile, mille kogumahud ületavad 100 miljonit eurot ning mis peavad looma vähemalt 30 uut üle sektori keskmise palgaga töökohta. Toetus makstakse välja pärast investeeringute tegemist.

Derivaat NH3 Power: gaasielektrijaam ja roheammoniaagi kompleks Paldiskis

Derivaat NH3 Power OÜ plaanib Paldiski Lõunasadamasse 110,5 miljoni eurose projekti raames rajada gaasielektrijaama ning sellega seotud rohekütuste taristu. Ettevõttele on otsustatud eraldada 11 miljonit eurot toetust.

Projekt hõlmab suurtele masinatele mõeldud vesinikutanklat, energiasalvestit, 15 MW elektrolüüsi võimekust ning ammoniaagi sünteesi. Gaasijaama eesmärk on vähendada kavandatava roheammoniaagitehase elektrikulu ja tõsta varustuskindlust.

Derivaat NH3 Poweri juhatuse esimehe Erik Laidvee kinnitusel on ehituslubade taotlus lõppjärgus. Ettevõte osales varem koos Alexelaga Eleringi sagedusreservide hankes, kuid ei vastanud tingimustele.

Derivaat NH3 Power on asutatud 2025. aasta juulis; tegelik kasusaaja on Olav Miil läbi OÜ Derivaat NH3, mis arendab rohevesiniku ja -ammoniaagi projekte. Ettevõtte sõnul on roheammoniaagi peamised turud merendus, aga ka väetise-, metalli- ja keemiatööstus.

BHG-Estonia: integreeritud rohevesiniku ja -ammoniaagi park Sillamäel

BHG-Estonia OÜ saab 20 miljonit eurot Sillamäele kavandatava 153,5 miljoni euro suuruse rohetehnoloogiate kompleksi jaoks. Omanik ja ainus juhatuse liige on Kaspars Avots. Ettevõtte esimeses aruandes kajastus üksnes 2500-eurone osakapital ning tegevus puudus; Avotsile kuulub osalus ka Baltichydrogengroup OÜ-s, mis arendab vesinikuprojekte ja kandis 2024. majandusaastal kahjumit.

BHG plaanib siduda tootmise taastuvenergia allikate ja lõpptarbijatega, sihtides vesinikust ja ammoniaagist tulevikukütuseid merendusele ning lisaks rohesõbralike väetiste eksporti. Ettevõtte kinnitusel leevendab toetus investeerimisriske ja lihtsustab kapitali kaasamist.

Horizon: uue tehnoloogia jõupaber Kehrasse

Horizon tselluloosi ja paberi AS rajab Kehrasse uuel tehnoloogial põhineva jõupaberi tootmisüksuse. Investeering on 129,5 miljonit eurot, riigi toetus kuni veidi alla 13 miljoni euro. Ettevõtte 2024. aasta käive oli 42,7 miljonit eurot ning tulemuseks 1,4 miljoni euro suurune ärikahjum. Investeeringute fookus on energiatõhususe parandamisel ja taastuvenergia osakaalu kasvatamisel.

Finantseerimine ja omand

Derivaat NH3 Power rõhutab, et põhikapitali panustavad aktsionärid, sh valdavalt Eesti investorid ning üks Hollandi osanik; läbirääkimisi peetakse ka kommertspankadega. BHG ja Derivaat kinnitavad, et arendused oleksid toimunud ka ilma toetusteta, kuid riigi panus vähendab riski ja tugevdab projektide usaldusväärsust.

Riigi toetus aitab käivitada Paldiski ja Sillamäe rohekütuste taristu ning Kehrasse kavandatava kvaliteetse jõupaberi tootmise. Projektide eesmärk on suurendada Eesti tööstuse lisandväärtust, vähendada energiakulusid ja toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele.

Vaata ETV videot:

Avafoto: Paldiski turismiinfo silt (NordenBladet)

Eesti elektriturg läks üle 15-minutilistele hinnaperioodidele

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 2, 2025

NordenBladet – Eesti elektriturul rakendus veerandtunnipõhine hinnastamine, mis toob kaasa täpsema arvestuse ning parema vastavuse turu hetkeseisule. Muudatus tuleneb Euroopa Liidu elektrituru reeglitest, mis nõuavad lühema intervalliga tootmise ja tarbimise mõõtmist.

Elektribörsil kuvatakse hind edaspidi 15 minuti kaupa senise tunnipõhise süsteemi asemel. Elektrimüüjatele tähendab see lisaarvestust, kuid tarbijate hinnapakette muudatus ei muuda. Lühikestes lõikudes võib suureneda hinnavolatiilsus, eriti taastuvenergia muutlikkuse tõttu, kuid kuu keskmine hinnatase ei peaks seejuures oluliselt erinema.

NordenBladet.ee lehel kuvab elektritabel hetkel kehtivat elektrihinda juba 15-minutilise täpsusega!

Reaalajas veerandtunnitarbimist saavad praegu jälgida eeskätt suurtarbijad ja tootjad. Võrguettevõtja on vahetanud välja kõik äriklientide 38 000 arvestit ning 71 300 koduklientide arvestit, kokku 109 000 seadet ligi 700 000-st. See moodustab umbes 15 protsenti nendest arvestitest, mida oli tehniliselt võimalik üle viia.

Kodutarbijate laiem arvestite vahetus algab prognoosi järgi nelja–viie aasta pärast ning ulatub 2030. aastate keskpaika, mil eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõikidel klientidel on uue põlvkonna arvestid. Seni jaotatakse olemasolevate arvestite puhul tunninäidud automaatselt neljaks, et arvutada arvestuslikud 15-minutilised kogused. Tarbimiskäitumise täpsem juhtimine muutub kodudes võimalikuks pärast uue arvesti paigaldamist.

Veerandtunnipõhine hinnastamine võimaldab tundlikumalt reageerida turuolukorrale: kui näiteks ühel perioodil on tuuletootmine madal ja järgmisel kõrge, kandub see hinnasignaal kiiremini tarbijateni. Börsipaketi puhul kujuneb ostetava elektri keskmine hind seetõttu täpsemalt vastavaks tegelikule tarbimisprofiilile.

Kust hinda vaadata?

NordenBladet-i elektritabel (Elektrituru HINNASPIKKER) on juba ümber programmeeritud ning näitab täpset 15-minutilise arvestusega elektri hinda reaalajas, mis hetkel Eestis kehtib. Nagu ikka lisandub hinnale + 24% km, võrgutasu ning aktsiis.

Elektri hind reaalajas – kuidas hetke elektrihinda jälgida ja säästa raha juba täna

Helena-Reet Aari

AUTOMAKS MAKSMATA? Juba 2765 isiku pangakontod on arestitud

Taani: EL peab Venemaa hübriidrünnakutele andma jõulise vastuse

Eesti: Riik hakkas Koidula piiripunkti parklast autosid ära viima

Paldiski ja Sillamäe rohetehased saavad riigilt suurinvesteeringute toetust

Finantseerimine ja omand

Eesti elektriturg läks üle 15-minutilistele hinnaperioodidele

Kust hinda vaadata? NordenBladet-i elektritabel (Elektrituru HINNASPIKKER) on juba ümber programmeeritud ning näitab täpset 15-minutilise arvestusega elektri hinda reaalajas, mis hetkel Eestis kehtib. Nagu ikka lisandub hinnale + 24% km, võrgutasu ning aktsiis.

Kust hinda vaadata?

NordenBladet-i elektritabel (Elektrituru HINNASPIKKER) on juba ümber programmeeritud ning näitab täpset 15-minutilise arvestusega elektri hinda reaalajas, mis hetkel Eestis kehtib. Nagu ikka lisandub hinnale + 24% km, võrgutasu ning aktsiis.