Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Joshua Kushner avaldas Fortune Global Forumil, miks ta nii suurelt OpenAI-sse panustas

By
Helena-Reet Aari
-
joshua kushner thrive capital

NordenBladet – Joshua Kushner asutas 2010. aastal 24-aastaselt riskikapitalifirma* Thrive Capital, mis on sellest ajast alates toetanud mitmeid silmapaistvaid idufirmasid, sealhulgas Instagrami, Spotify-d ja OpenAI-d. Fortune Global Forumil, mis toimus 11.–12. novembril 2024 New Yorgis, Jazz at Lincoln Centeris, avaldas Kushner, miks ta panustas OpenAI-sse 1,25 miljardit dollarit.

Joshua Kushner avaldas Fortune’i Global Forumil**, et tema investeering OpenAI-sse põhines kahel peamisel põhjusel:

Usaldus juhtkonna vastu: Kushner rõhutas oma usku OpenAI tegevjuhi Sam Altmani võimetesse ja visiooni. Ta märkis, et Altman on üks väheseid inimesi, keda ta usaldab sellise mastaabiga ettevõtte juhtimisel.

Tehisintellekti potentsiaal: Kushner näeb tehisintellektil suurt mõju tulevikule, võrreldes seda interneti ja mobiilseadmete revolutsioonidega. Ta usub, et OpenAI on selle valdkonna liider, mis suudab tehisintellekti võimalusi täielikult realiseerida.

Kusher kogus läbi oma firma Thrive Capital Open AI jaoks raha

2024. aasta oktoobris juhtis Joshua Kushneri Thrive Capital OpenAI rahastamisvooru, mille käigus kaasati 6,6 miljardit dollarit. Selles rahastuses osalesid ka Microsoft, Nvidia, SoftBank, Fidelity ja teised kõrgetasemelised investorid, tõstes OpenAI väärtuse 157 miljardi dollarini, kirjutab Yahoo Finance.

OpenAI suurim investor täna on Microsoft, mis on investeerinud ettevõttesse kokku 14 miljardit dollarit. Microsofti investeeringud on olnud keskse tähtsusega OpenAI arendustegevuse ja laienemise toetamisel. Ka NVIDIA, SoftBank ja Fidelity on kõik investeerinud OpenAI-sse Thrive Capital OpenAI rahastamisvooru käigus.

Business Insider kirjutab oma artiklites “The investors behind OpenAI-s historic $6.6 billion funding round” ja “One of OpenAI biggest investors explains why it made its $500 million bet“, et SoftBank investeeris 500 miljonit dollarit, NVIDIA 100 miljonit dollarit ja Fidelity osales samuti märkimisväärse panusega.

Thrive Capital usub tehnoloogiaettevõtetesse ja tehisintellekti

Thrive Capital on BNN Bloomberg andmetel 2024. aasta novembris alustanud läbirääkimisi umbes miljardi dollari suuruse investeeringu tegemiseks andmeanalüütika tarkvara tootjasse Databricks Inc., mis tõstaks ettevõtte väärtuse umbes 55 miljardi dollarini.

2024 augustis  kogus Thrive Capital ka 5 miljardi dollari suuruse fondi nimega Thrive IX. See fond jaguneb kaheks osaks: 1 miljard dollarit on mõeldud varajase etapi investeeringuteks ja 4 miljardit dollarit kasvufaasi investeeringuteks, vahenab PitchBook.

Thrive IX fondi kogumine oli enne OpenAI-sse investeerimist firma suurim ja näitas investorite usaldust nende strateegia ja juhtimise vastu juba siis, kajastab WSJ.

Toona teatas Thrive Capital oma investoritele, et neil on õnnestunud kaasata kõik vajalikud vahendid, mis nad olid uue fondi jaoks planeerinud.

Joshua Kushneri juhtimisel on Thrive Capitalist saanud mõjukas tegija riskikapitali maailmas, keskendudes uuenduslikele tehnoloogiaettevõtetele ja tehisintellekti arengule.

Milline oli Joshua Kushneri taust investeerimismaailmas enne Thrive Capitali loomist?

Enne Thrive Capitali asutamist 2010. aastal töötas Joshua Kushner investeerimispanganduses, omandades väärtuslikke kogemusi finantssektoris. Ta töötas Goldman Sachsis, mis on üks maailma juhtivaid investeerimispanku. Kushner oli seotud ka kinnisvaraarendusega, töötades oma pere ettevõttes Kushner Companies.
_______________
* Riskikapitalifirma on investeerimisettevõte, mis spetsialiseerub idufirmadele ja varajases arengufaasis olevatele ettevõtetele kapitali pakkumisele. Need firmad investeerivad tavaliselt ettevõtetesse, millel on suur kasvupotentsiaal, kuid mis võivad olla seotud ka suurema riskiga, kuna neil puudub pikaajaline ajalugu või garanteeritud tulud.

** Fortune’s Global Forum on iga-aastane tippkohtumine, mis toob kokku maailma juhtivad ärijuhid, poliitikud ja mõttejuhid, et arutada globaalseid majandus- ja ärisuundumusi ning pakkuda võrgustumisvõimalusi. . Foorum keskendub globaalsetele majandus- ja ärisuundumustele, pakkudes arutelusid ning võrgustumisvõimalusi. Fortune Global Forumit korraldab Fortune – rahvusvaheline äriajakiri, mis keskendub majanduse, äri ja tehnoloogia teemadele.

Vaata ka:

Joshua Kushner on vaikselt viinud Thrive Capitali tehisintellekti toetava revolutsioonini. Tema julge 130 miljoni dollari suurune investeering OpenAI-sse 2023. aasta alguses, kui teised tagasi hoidsid, tugevdas nii Thrive’i kui usku tehisintellekti. Sel aastal kogus Thrive tohutu 5 miljardi dollari suuruse fondi ja juhtis vooru, kus OpenAI väärtuseks kinnitati lõpuks 157 miljardit dollarit. Kushner jagab oma nägemusest ja väljakutsetest Thrive’ s.

Avafoto: Joshua Kushner (väljavõte Fortune.com YouTube videost)

Rootsi makseteenuste gigant Klarna esitas taotluse USA börsile minekuks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rootsi makseteenuste ettevõte Klarna Group Plc on esitanud USA-s esialgse avaliku pakkumise (IPO) taotluse, lõpetades sellega kuudepikkused spekulatsioonid ettevõtte börsile mineku plaanide üle.

Klarna, mis on tuntud oma “osta kohe, maksa hiljem” teenuse poolest, esitas konfidentsiaalse eelnõu registreerimisavalduse USA Väärtpaberite ja Börsikomisjonile (SEC). Ettevõte teatas, et aktsiate arvu ja hinnavahemikku pole veel kindlaks määratud ning IPO ajastus sõltub turutingimustest ja SEC ülevaatusest, vahendab Financial Times.

Klarna asutati 2005. aastal ning on kasvanud üheks Euroopa suurimaks finantstehnoloogia ettevõtteks, pakkudes makselahendusi enam kui 150 miljonile aktiivsele kasutajale üle 575 000 kaupmehe juures. Ettevõtte väärtus saavutas 2021. aastal 46 miljardit dollarit, kuid langes 2022. aastal 6,7 miljardi dollarini, peegeldades finantstehnoloogia sektori üldist langust.

Viimastel kuudel on Klarna keskendunud USA turu laienemisele, suurendades partnerlusi ja investeerides kunstlikku intelligentsusse, et vähendada kulusid ja parandada teenuseid. Ettevõtte tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et IPO on loogiline samm ettevõtte arengus, eriti arvestades USA turu olulisust Klarna jaoks.

Klarna IPO on oodatud sündmus finantstehnoloogia sektoris, eriti arvestades ettevõtte uuenduslikke lahendusi ja tugevat positsiooni turul. Börsile minek annab ettevõttele võimaluse kaasata täiendavat kapitali, et toetada edasist kasvu ja laienemist.

Klarna on seni olnud eraettevõte ega ole noteeritud ühelgi börsil. USA turg oleks esimene, kus Klarna plaanib oma aktsiad avalikult noteerida.

Aga miks USA-s mitte Rootsis?

Klarna on otsustanud oma esialgse avaliku pakkumise (IPO) läbi viia USA-s, mitte Rootsis. Selle põhjuseks on ettevõtte tugev keskendumine USA turule, kus asub suur osa nende klientidest ja investoritest, vahendab The Wall Street Journal (WSJ). Lisaks pakub USA börs tehnoloogiaettevõtetele sageli soodsamaid tingimusi ja kõrgemat likviidsust. Klarna tegevjuht Sebastian Siemiatkowski on rõhutanud, et USA turg on ettevõtte jaoks strateegiliselt oluline, mistõttu on sealne börsile minek loogiline samm.

Kes on Sebastian Siemiatkowski?
Sebastian Siemiatkowski on Rootsi ettevõtja, kes on tuntud kui finantstehnoloogia ettevõtte Klarna kaasasutaja ja tegevjuht. Ta sündis 3. oktoobril 1981 Rootsis, kuid tema vanemad emigreerusid 1980. aastatel Poolast Uppsalasse. Siemiatkowski peab end teise põlvkonna immigrandiks.

Hariduse omandas ta Stockholmi Majanduskoolis, kus kohtus ka oma tulevaste äripartneritega. Enne Klarna asutamist töötas ta erinevates müügivaldkonna ametites, sealhulgas Djuice Uppsalas müügijuhina.

2005. aastal, olles 23-aastane, asutas Siemiatkowski koos Niklas Adalberthi ja Victor Jacobssoniga Klarna, mis on tänaseks kasvanud üheks juhtivaks finantstehnoloogia ettevõtteks maailmas.

Avafoto: Sebastian Siemiatkowski  (YouTube)

Vaata ka:

 

 

SEDA TEHES võib väikelapse ema oma elu pikaks ajaks tuksi keerata

By
Helena-Reet Aari
-
"Oma aja" võtmine pole luksus, vaid eluliselt tähtis harjumus. Regulaarne paus aitab säilitada vaimset ja füüsilist tervist, parandada suhteid ja vältida läbipõlemist. Leia iga päev vähemalt 30 minutit enda jaoks ja tee sellest prioriteet.

NordenBladet – Laste kasvatamine on üks elu suurimaid väljakutseid. Paljud emad (ja ka isad) keskenduvad lapsele beebieas nii intensiivselt, et unustavad enda vajadused. Selline käitumine võib aga viia kroonilise stressi ja emotsionaalse kurnatuseni. Uuringud kinnitavad, et enda vajaduste eiramine kahjustab nii vanema kui ka lapse heaolu. Õppides endale aega võtma, võid hoida oma närvikava ja elada tervemat elu.

Miks on “oma aeg” oluline?

1. Stressi vähendamine ja vaimne tervis
Vanemate stressitasemed tõusevad, kui nad ignoreerivad oma vajadusi. Stress mõjutab negatiivselt nii emotsionaalset kui ka füüsilist tervist. Regulaarne “oma aeg” aitab stressi maandada ja närvikava säilitada.

Fakt: Emad, kes võtavad iga päev aega lõõgastumiseks, kogevad vähem ärevust ja masendust.

Näpunäide: Kasuta “oma aega” lõõgastavateks tegevusteks, nagu lugemine, jalutamine või meditatsioon.

2. Vanema ja lapse suhe paraneb
Kui vanem on kurnatud, kannatab suhtlus lapsega. Enda eest hoolitsemine võimaldab luua lapsega tervema ja rahulikuma suhte.

Teaduslik tugi: Lapsevanema heaoluseisund kajastub lapse turvatundes ja arengus.

Näpunäide: Kvaliteetne aeg lapsega algab siis, kui oled ise puhanud.

Kui pikk peaks “oma aeg” olema?

Eksperdid soovitavad võtta vähemalt 30–60 minutit päevas täiesti enda jaoks. See ei pea olema üks pikk periood, vaid võib koosneda väikestest pausidest. Oluline on, et see aeg oleks tõeliselt lõõgastav ja mitte seotud majapidamistöödega.

Kuidas leida “oma aega” väikelapse kõrvalt?

1. Planeeri ette
Koosta päevakava, kus iga päev on eraldatud aeg ainult sinule. Palu pereliikmetel või sõpradel abiks olla.

2. Kasuta lapse uneaega targalt
Lapse lõunauinak või varasem magamaminek on ideaalne aeg keskendumiseks iseendale.

3. Jaga vastutust
Lase oma partneril või lähedasel võtta osa lapse hooldamise kohustustest. See annab sulle hingamisruumi ja vähendab stressi.

Kuidas vältida süütunnet?

Paljud vanemad tunnevad, et “oma aega” võttes jätavad nad lapse tähelepanuta. Kuid teadlased rõhutavad, et puhanud ja õnnelik vanem on lapsele parem kasvataja. Pea meeles, et enda eest hoolitsemine pole isekas, vaid vajalik.

“Oma aja” võtmine pole luksus, vaid eluliselt tähtis harjumus. Regulaarne paus aitab säilitada vaimset ja füüsilist tervist, parandada suhteid ja vältida läbipõlemist. Leia iga päev vähemalt 30 minutit enda jaoks ja tee sellest prioriteet.

Avafoto: Unsplash

Vaata ka:

UURING: Mehed tekitavad pereelus rohkem stressi kui lapsed
Lihtsad ja tõhusad soovitused: KUIDAS parandada oma füüsilist ja vaimset tervist?
Vaata, miks väikelaste emad ei saa kodus mitte midagi tehtud. Kas Sinu päev möödub sarnaselt? + VIDEO!

Igapäevane unistamine: Kuidas see mõjub tervisele ja vaimule?

By
Helena-Reet Aari
-
kuidas unistamine sinu tervisele ja vaimule mõjub

NordenBladet -Unistamine on inimloomuse loomulik osa. See on protsess, kus aju loob pildikesi, ideid ja lugusid, kas siis magades või ärkvel olles. Aga kuidas mõjutab igapäevane unistamine meie tervist ja vaimset heaolu? Kas unistamine on hea?

Unistamise mõju vaimsele tervisele

1. Loovuse stimuleerimine
Unistamine, eriti ärkveloleku ajal, suurendab loovust ja probleemilahendusoskust. Teadlased on leidnud, et “hulkurlik meel” aitab inimesel leida uuenduslikke lahendusi. Näiteks võib lahendamata probleemile keskendumise asemel unistamine aidata alateadvusel leida ootamatuid vastuseid.

2. Stressi leevendamine
Unistamine annab ajule puhkuse igapäevastest pingetest. Mõnes mõttes on see nagu aju jooga. Päeva jooksul lühikese aja unistamisele pühendamine, aitab vähendada stressi taset. See rahustab meeli ja suurendab emotsionaalset tasakaalu.

Unistamise mõju füüsilisele tervisele

1. Ajufunktsiooni parandamine
Uuringud näitavad, et unistamine aitab ajul säilitada kognitiivseid funktsioone. See stimuleerib mälu konsolideerimist ja aitab infot struktureerida. Eriti magamise ajal tekkivad unenäod on seotud mälestuste tugevdamise ja emotsionaalse töötlemisega.

2. Parema une tagamine
Unistamine ja unenäod on osa tervislikest unetsüklitest. Piisav REM-uni, mille ajal unenäod peamiselt tekivad, parandab üldist une kvaliteeti. See vähendab väsimust ja toetab immuunsüsteemi tööd.

Unistamise mõju vaimsele kasvule

1. Tulevikunägemuse loomine
Unistamine aitab luua eesmärke ja motiveerib nende poole püüdlemist. Tuleviku visualiseerimine unistuste kaudu suurendab motivatsiooni ja kindlustunnet. Harvardis tehtud uuring kinnitab ka seda, et mõõdukas unistamine tuleb õppimisvõimele kasuks.

2. Empaatia ja sotsiaalsete oskuste arendamine
Unistused ja fantaasiad, eriti seotud suhete või inimestevaheliste olukordadega, aitavad kasvatada empaatiat. Kujuteldavad stsenaariumid aitavad mõista teiste inimeste tundeid ja vajadusi.

Kuidas unistada teadlikult?

Võta aeg maha: Leia rahulik hetk ja luba endal vabalt unistada.
Kasuta visualiseerimist: Kujutle oma eesmärke võimalikult detailselt.
Kirjuta üles: Pane unistused kirja, et need muutuksid konkreetsemaks ja reaalsemaks.

Avafoto: Unsplash

 

Vaaat ka:
KAS inimene saab rääkida unes võõrkeelt, mida ta kunagi õppinud pole?
UURING: Vanemad kulutavad aastas ligi 82 päeva, et saada laps magama

 

AJAVÕIT: Kas ärgata varem või minna hiljem magama?

By
Helena-Reet Aari
-
Vali õige unerütm - kas ärgata varem või minna hiljem magama

Nordenbladet – Aja planeerimine on tänapäeval kriitiline oskus, mida seostatakse nii produktiivsuse kui ka heaoluga. Paljud inimesed seisavad silmitsi küsimusega: kas parem on ärgata varem või minna hiljem magama, et saavutada rohkem oma päeva jooksul?

Unetsüklite teaduslik taust

Inimese une struktuur koosneb mitmest tsüklist, millest igaüks kestab umbes 90 minutit. Need tsüklid sisaldavad kerget und, sügavat und ja REM-und (unenäod ja mälutöötlus). Uuringud näitavad, et kvaliteetne uni on seotud mitte ainult selle kestuse, vaid ka tsüklite järjepidevuse ja uneaegadega.

  • Varane ärkamine: Varajane tõus mõjutab tihti sügava une tsüklit, kuna hommikupoole on REM-uni kõige aktiivsem. Kui REM-uni katkeb, võib see mõjutada mälutööd ja emotsionaalset tasakaalu.
  • Hiline magamaminek: Uuringud näitavad, et hiline magamaminek võib lühendada sügava une kestust, kuna keha loomulik ööpäevarütm (tsirkaadi rütm) eelistab sügavat und öö esimese poole jooksul.

Mõju produktiivsusele ja tervisele

  1. Varased ärkajad (tuntud ka kui “hommikuinimesed”) kalduvad olema produktiivsemad hommikupoolikul, kuna nende kognitiivne võimekus saavutab tipu varem. Siiski võivad nad olla õhtuti vähem energilised.
  2. Hilised magamaminejad (“ööinimesed”) võivad tunda end produktiivsemana hilisõhtuti, kuid on suurema riskiga unevõla tekkeks, kuna töökohustused ja ühiskondlikud normid nõuavad sageli varast ärkamist.

Uuringud viitavad ka sellele, et pikaaegne unetsükli segamine, olgu see tingitud varajasest ärkamisest või hilisest magamaminekust, võib suurendada krooniliste haiguste riski, sealhulgas diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi ja depressiooni.

Plussid ja miinused: Varane ärkamine vs hiline magamaminek

Varane ärkamine

Plussid:

  • Parem seos loodusliku valguse ja D-vitamiini sünteesiga.
  • Vähem tõenäoline, et sind häirivad hilisõhtused meelelahutused.
  • Hommikune keskendumisvõime võib aidata päeva alustada tõhusalt.

Miinused:

  • Varase tõusmise harjumus vajab kohanemisaega ja järjepidevust.
  • Ebapiisava une korral võib kognitiivne võimekus päeval langeda.

Hiline magamaminek

Plussid:

  • Võimalus keskenduda rahulikumal ajal, kui vähem segajaid.
  • Sobib loovatele või inspireeritud tegevustele, mis nõuavad lõõgastunud meeleolu.

Miinused:

  • Suurem risk unevõlaks, kui ärkamine on kohustuslik kindlal ajal.
  • Suurenenud ekraaniaeg õhtuti võib vähendada melatoniini tootmist, häirides une kvaliteeti.

Kuidas teha teadlik valik?

  1. Tunne oma loomulikku tsirkaadi rütmi: Geneetilised eelistused (nt hommiku- või õhtuinimene) mängivad olulist rolli. Kui oled loomulikult hommikuinimene, on varane ärkamine tõenäoliselt sinu jaoks efektiivsem. Kui oled õhtuinimene, ei pruugi hilisõhtune produktiivsus olla negatiivne.
  2. Püüa säilitada une kvaliteeti: Olenemata sellest, kas valid varase ärkamise või hilise magamamineku, keskendu vähemalt 7-8 tunni kvaliteetse une tagamisele.
  3. Planeeri prioriteedid: Mõtle, millal oled kõige energilisem ja loovam, ning sea tähtsad ülesanded sellele ajale.
  4. Vähenda sinise valguse mõju: Kui valid hilisema magamamineku, kasuta sinise valguse blokeerijaid, et minimeerida ekraanide mõju melatoniini tootmisele.

Mida teadus ütleb eelistuste kohta?

Varased ärkajad seostatakse sageli edukusega, kuna ühiskondlikud normid soosivad hommikuseid kohustusi. Samas on hilisematel magamaminejatel tugevamad loovuse ja probleemilahenduse näitajad. Uuringud rõhutavad, et kõige olulisem on individuaalse unerütmi austamine ja unevajaduse rahuldamine.

Kas ärgata varem või minna hiljem magama, sõltub peamiselt sinu loomulikust tsirkaadi rütmist ja elustiilist. Mõlemal lähenemisel on omad plussid ja miinused, kuid pikaajalise produktiivsuse ja tervise seisukohalt on kõige olulisem kvaliteetne ja piisav uni. Kuula oma keha, katseta ja leia tasakaal, mis aitab sul igapäevaelus parima tulemuse saavutada.

Avafoto: Unsplash

Vaata ka:

ÄRA jäta unehäireid tähelepanuta! Unetus ja sellest tulenev väsimus rikub organismi tasakaalu

 

 

1...99100101...334Page 100 of 334