NordenBladet – Augustikuu viimasel nädalal toimus Helsingis festival “Estonia, Latvia, Lithuania x 100”. Seda korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Eestis, Lätis ja Leedus koostöös Põhjamaade Kultuuripunktiga Helsingis. Festivaliga tähistati Balti riikide iseseisvuse 100ndat juubelit. Ülevaate festivalist annab Põhjamaade Ministrite esinduse kultuurinõunik Eha Vain.

Festivalipäevade programm oli mitmekülgne, pakkudes luulelugemist, teatri- ja filmielamusi, teemaseminare ning jazzmuusikute esinemist.

Festivali avapäeval, 26. augusti pühapäevaõhtusel luuleõhtul Rahvusteatri lavaklubis esinesid Eeva Park Eestist, Arvis Viguls Lätist ja Gabriel? Labanauskait? Leedust. Autorite lugemist ilmestas Soome viiulikunstnik Rista Tuuri. Kahetunnist etendust oli tulnud kuulama saalitäis publikut, kes laval toimuvale vahetult reageeris. Luuleõhtu oli Runokuu viimane ja Balti festivali esimene üritus.

Mõttetihe ja inspireeriv oli festivali avapäeva seminar 29. augustil, kus lugupeetud teadlased ja ülikoolide õppejõud avasid põhjamaisuse mõistet. Üksteist suurepäraselt täiendades said sõna Mart Kuldkepp Eestist, prof. Dr. Mindaugas Jurkynas Leedust ja Gustavs Strenga Lätist. Vestlust juhtis Ainur Elmgren Helsingi ülikoolist.
Mart Kuldkepp: „Väga õpetlik oli Eesti, Läti ja Leedu põhjamaisus-perspektiivide kõrvutamine ja üksteisega sidumine, millele aitas palju kaasa paneeli moderaator oma samuti mitmes riigis elades (Rootsi, Soome, Saksa- ja Prantsusmaa) saadud kogemustega“.
Õhtu lõpetas kuuetunnine filmimaraton, kus linastusid täispikad mängufilmid. Eesti, Läti ja Leedu uuemast filmitoodangust pakuti filme lastele ja täiskasvanuile. Vaatajate seas oli palju neid, kes tulid kohale esimeseks seansiks ja lahkusid viimase filmi vaatamise järel pärast keskööd.

30. augusti õhtul muutus kultuuripunkti TING saal teatrisaaliks, sest ülimenuka kahe ja poole tunnise etenduse täissaalile andsid Haide Männamäe ja Toomas Tross koos Siim Aimlaga – laval oli Lauris Gundarsi lavastus „Piip ja Tuut ja Hamlet“. Etenduses on palju intensiivset, ette kirjutatud teksti, selle kõrval aga ka meisterlikku improvisatsiooni, milles omakorda mängulusti ja leidlikku allteksti. On ajatust, tänapäeva ja päevakohasust, mõistagi on ka Hamletit. Publik elas kaasa etenduse esimestest hetkedest alates, nautis, naeris ja vaimustus artistide esmaklassilisest mängust.

31. augusti seminaril käsitleti väikeste ja suurte rahvaste kirjanduse teemat. Räägiti sellest, kui hästi üksteist tuntakse, tõlgitakse; mil moel ja milliste vahenditega vähest tuntust suurendada, kuidas olulistele rahvusvahelistele raamatuüritustele jõuda. Laval olid autorid, tõlkijad, kirjastajad ja kirjandusega tihedalt seotud isikud Rein Raud ja Veronika Kivisilla Eestist, Ren?te Punka ja Sanita Muižniece Lätist ning Vakar? Smaleckait? ja Urt? Liepuoni?t? Leedust. Paneliste küsitles Tiia Strandén, Soome Kirjanduse Ekspordi, Fili juhataja.

Festival kulmineeris jazzmuusikute kontserdiga „Nordic Passion“ Temppeliaukio kirikus 1. septembri õhtul. Laval oli suurepärastest muusikutest koosnev viisik: Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel Eestist, Raimonds Macats Lätist ja Valerijus Ramoška Leedust. Kiriku vägevate kaljuseinte vahel sündis midagi erakordset võimas muusikasündmus. See muusika ühendas, võlus ja vallutas kuulajate südamed, oli tõeliselt piiriülene. Ovatsioonid ja püsti tõusnud publik tänasid muusikuid unikaalse elamuse eest.

Festival läks korda, ja läks korda ka publikule. Festivalinädal on jätnud Põhjala kultuuriruumi oma jälje. Ja mitte ainult emotsionaalse. Festival on pannud endast rääkima, end meenutama. On pannud rääkima Eestist, Lätist ja Leedust. On pannud rääkima omavahelisest ja ülemere koostööst. On andnud mõtteimpulsse ja tegutsemistõukeid. Põhjusega.

“Estonia, Latvia, Lithuania x 100” sai teoks tänu EV100 programmile ja oli osa Eesti 100 välisprogrammist. Kaasa aitasid Eesti, Läti ja Leedu saatkonnad Helsingis, Läti 100, Lithuanian Restored, SVYL, Eesti Instituut Soomes ja paljud teised.

Vaata Veera Marjamaa tehtud pilte luuleõhtust, kirjandusseminarist ja “Nordic Passion” kontserdist SIIT.

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis