NordenBladet — AS-i Tallinna Vesi müügitulu kasvas tänavu esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%, jõudes 14,94 miljoni euroni. Müügitulu kasvas ettevõtte põhitegevusest ehk veeteenuse osutamisest, kuid kasv ei kompenseerinud intressikulude tõusu ja ettevõtte puhaskasum langes 3,01 miljoni euroni.
Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul pakkus ettevõte 2024. aasta esimeses kvartalis kõrge kvaliteediga vee- ja reoveeteenust ning jätkas suuremahulisi rekonstrueerimisprojekte. „Kvartali jooksul suunas Tallinna Vesi veevõrku 6,49 miljonit m3 joogivett ja puhastas ligi 13,77 miljonit m3 reovett,“ tõi Timofejev välja.
Tallinna Vee põhitegevuspiirkonnas oli tulu äriklientidele müüdud veeteenustelt 2024. aasta esimeses kvartalis 4,28 miljonit eurot, mis on samal tasemel möödunud aasta esimese kvartaliga. Eraklientidele osutatud veeteenustest laekunud müügitulu kasvas esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,7 protsendi võrra ja moodustas 6,21 miljonit eurot.
Tallinna Vesi jätkab tööd investeerimisprojektidega, et tagada kvaliteetse veeteenuse toimepidevus. „2024. aasta üks suuremaid projekte on bioloogilise puhastusprotsessi täiustamine. Paljassaare reoveepuhastusjaam saab töötada maksimaalse efektiivsusega, kui nii mehhaaniline, keemiline kui ka bioloogiline puhastusetapp toimivad tõhusalt. Järgmise kolme aasta jooksul investeerime bioloogilise puhastusprotsessi täiustamisse ligi 9 miljonit eurot. Selle tulemusel suudame reoveest senisest veelgi paremini eemaldada lämmastikku ja fosforit ning tagada, et keskkonda suunatav heitvesi on puhas,“ selgitas Timofejev.
Lõpusirgel on koostootmisjaama käivitamine, mis võimaldab toota reoveepuhastusjaama metaantankides reoveesette biogaasist elektrit ja soojusenergiat. Koostootmisjaamas biogaasist toodetav elektrienergia katab tulevikus kuni 40% kogu Tallinna Vee energiatarbimisest.
Tallinna Vee ärikasum oli esimeses kvartalis 4,13 miljonit eurot. Eelnenud aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas ärikasum 1,4% ehk 0,05 miljoni euro võrra.
Ettevõtte puhaskasum oli 2024. aasta esimeses kvartalis 3,01 miljonit eurot, mida on 0,49 miljoni euro võrra vähem kui 2023. aasta samal perioodil. Puhaskasumit mõjutas baasintressi muutusest tingitud neto finantskulude tõus. Aleksandr Timofejevi sõnul on kasumlikkuse säilitamine väljakutsuv, sest üldine hinnatõus kergitab tegevuskulusid ning euribori tõus on suurendanud intressikulusid. „Esitasime konkurentsiametile taotluse uue veeteenuse hinna rakendamiseks eelmise aasta septembris ja loodame taotluse menetlemise protsessiga peagi lõpule jõuda,“ tõi ta välja.
2024. aasta esimese kvartali jooksul pakkus Tallinna Vesi jätkuvalt usaldusväärset ja kindlat vee- ja reoveeteenust, millest annavad märku stabiilselt kõrgel tasemel püsivad kvaliteedinäitajad. Kvartali jooksul oli kraanivee kvaliteet suurepärasel tasemel, vastates 100% ulatuses kõigile joogivee kvaliteedinõuetele. Esimese kvartali jooksul võeti klientide veekraanist 774 veeproovi. Timofejevi sõnul on puhta kraanivee taganud efektiivne veepuhastusprotsess ja veevõrgu regulaarne seire, pidevad ennetavad hooldustööd ning õigeaegsed investeeringud.
„Veetorustiku hoolduses kasutame 2024. aastal peamiselt uudset jääpesu tehnoloogiat. Selle meetodi abil pesime esimeses kvartalis 20 km veevõrku,“ lausus Timofejev. Veetorustike jääpesu on Põhjamaades ainulaadne hooldustehnoloogia, mis põhineb vee ja söögisoola lahusest jäähelveste massi valmistamisel ning selle pumpamisel läbi torustiku.
Lisaks toetavad veekvaliteeti viimastel aastatel tehtud investeeringud veepumplatesse, mis võimaldab järelkloorimist erinevates linnaosades. Täiendav desinfitseerimine aitab tagada kraanivee kvaliteedile seatud nõuete täitmise üle linna asuvates erinevates punktides, kus kloori sisaldus vees on tavapäraselt väga madal, seda eriti just suvisel ajal, kui vesi torustikus on soe.
Üheks Tallinna Vee eesmärgiks on informeerida oma kliente veekatkestustest aegsasti. 2024. aasta esimeses kvartalis teavitas ettevõte oma kliente planeerimata veekatkestustest kõikidel juhtudel vähemalt 1 tund ette. Esimeses kvartalis kestis üks veekatkestus keskmiselt 2 tundi ja 44 minutit ehk 37 minutit vähem kui eelnenud aasta samal perioodil. Vähendamaks veekatkestustest tulenevaid ebamugavusi, jätkab Tallinna Vesi veevõrgule täiendavate sulgelementide paigaldamist.
2024. aasta esimeses kvartalis vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamast väljuv heitvesi kõigile kehtestatud nõuetele. Heitvee kõrgest kvaliteedist annavad tunnistust seaduses nõutud piirmääradest oluliselt madalamad saasteainete näitajad. „2024. aasta esimese kvartali jooksul võtsime reoveest välja üle 155 tonni prahti, 58 tonni liiva, 480 tonni lämmastikku ja 64 tonni fosforit,“ loetles Timofejev.
Jätkusid investeeringuprojektid puhastusjaamades, näiteks Ülemiste veepuhastusjaamas kiirfiltrite renoveerimine, lõpetati Ülemiste veepuhastusjaama selitite renoveerimine ja lõpetamisel on ka Kaunissaare veetaseme regulaatori ajami vahetamine. Jätkub mitme suurprojekti ettevalmistamine eesseisvateks aastateks. Üks neist hõlmab veepuhastuses kasutatava osooni tootmistehnoloogia uuendamist, mis on hetkel projekteerimise staadiumis, teine filtrite uhtevete taaskasutamist, mille lahendus on samuti projekteerimisel, ning kolmas hõljuvkihiga selitite ümberehitamist flotaatoriteks. Nende projektide eesmärk on vähendada puhastusjaama omatarbevee vajadust ja energiatarvet ning suurendada jaama tootmisvõimsust.
Reoveepuhastusjaamas jätkub metaantankide rekonstrueerimine ning esimese kvartali lõpus alustati tänavu rekonstrueeritava kääriti tühjendamist. Samuti on lõpusirgel koostootmisjaama käivitamine ja lõplik vastuvõtmine. Uutest suurematest projektidest on reoveepuhastusjaamas planeeritud tänavu käivitada kolm aastat kestev järelselitite rekonstrueerimisprojekt, peapumpla mehaaniliste võrede paigaldus ja reoveepuhastusjaama võrehoone võrede vahetus. Samuti alustab Tallinna Vesi 2024. aastal uute efektiivsemate õhupuhurite paigaldamist, suurendab oma metanoolimahutite parki ja alustab ettevalmistusi päikeseelektrijaama rajamiseks.
Veekadude osakaal veevõrgus püsis aasta esimeses kvartalis madalal 16,55% tasemel. See on parem tulemus kui eelnenud aasta samal perioodil (16,67%). Veekadude madal tase on tagatud veevõrgu pideva online-seirega ning plaanipäraselt ellu viidud võrkude rekonstrueerimiskavaga.
„2024. aasta esimese kvartali lõpuks uuendasime ja rajasime üle 5 kilomeetri torustikke, millest üle 4 kilomeetri ehitati keskkonnasõbralikul kaevikuta meetodil,“ lausus Aleksandr Timofejev. Mahukamad torustike rekonstrueerimistööd toimuvad L. Koidula tänaval, Tondi tänava raudteeülesõidul, Siili tänaval, Masina tänaval, Härmatise ja Räitsaka tänaval. Lisaks on töös Mustamäed veega varustava survetõstepumpla torustiku töökindluse suurendamine.
2024. aasta esimese kvartali lõpuks on Tallinna Vesi paigaldanud nutiarvestid 46,5 protsendile oma klientidest. Nutiarvestite peamiseks eeliseks on andmete edastamise kiirus ja täpsus, aga ka turvalisus ja töökindlus. Lisaks tarbimisandmetele edastab nutiarvesti infot rikete ja veekadude kohta. See võimaldab ettevõttel oma veevõrku tõhusamalt jälgida ja lekkeid tuvastada, mis omakorda aitab hoida kokku puhast vett ning vee puhastamiseks kuluvaid ressursse. Ettevõte plaanib hiljemalt 2026. aasta lõpuks asendada kõikide oma teeninduspiirkonna klientide veearvestid nutiarvestitega. „Nutiarvestid on end tõestanud tõhusa vahendina lekete tuvastamisel – oleme tänu nutiarvestitele tuvastanud mitmeid lekkeid kliendi torustikus ja sellega hoidnud ära ulatuslikumad veeavariist tulenevad kahjud,“ tõi Aleksandr Timofejev välja.
Ta lisas, et Tallinna Vesi soovib pakkuda oma klientidele ja tarbijatele usaldusväärset teenust, mille osaks on ka teenuse kohta käiva olulise info kättesaadavus ning pöördumistele vastamise kiirus. 2024. aasta esimeses kvartalis vastas ettevõte kirjalikele pöördumistele 2 päeva jooksul 99,4 protsendil juhtudest, mis on märgatavalt parem tulemus kui aasta varem. „Hoiame ka edaspidi vastamise kiirust tähelepanu all,“ kinnitas Timofejev, lisades: „Käsitleme kaebustena kõiki klientide poolt edastatud pöördumisi, mis viitavad rahulolematusele ettevõtte tegevusega või pakutavate teenuste kvaliteediga. Eesmärk on saada parem ülevaade klientide rahulolematuse põhjustest ning ennetada tõhusamalt kaebuste tekkimist.“ 2024. aasta esimeses kvartalis laekus kokku 210 kliendikaebust, mida on eelnenud aasta sama perioodi 348 kaebusega võrreldes oluliselt vähem.
Tänavu esimeses kvartalis tõstis Tallinna Vesi rahvusvahelise veepäeva raames esile puhta joogivee olulisust, sõlmis koostööleppe Eesti Paraolümpiakomiteega ning tutvustas veesektoris töötamise võimalusi tudengimessil, Inseneeria karjääripäeval ja messil „Võti tulevikku“.
Tallinna Vesi esitas 21. septembril 2023 Konkurentsiametile taotluse veeteenuse hindade muutmiseks. Taotlus puudutab veeteenuse hinda Tallinna ja Saue põhipiirkonnas, Maardu tegevuspiirkonnas ning teistele vee-ettevõtetele.
Hinnamenetlus jätkub ning uued hinnad hakkavad kehtima siis, kui Konkurentsiamet on taotluse kinnitanud. Veehinna korrigeerimise vajadus on tingitud põhjendatud kulude suurenemisest ning möödapääsmatutest investeeringutest elutähtsa teenuse toimimiseks, keskkonnamõju vähendamiseks ja puhta keskkonna hoidmiseks.
Tallinna Vesi on seadnud eesmärgiks jätkata investeeringuid taristu tulevikukindluse suurendamiseks ning elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks selliselt, et teenuse hind tarbijatele oleks jätkuvalt taskukohane. Planeeritud investeeringute kogusumma 2024. aastal on kuni 62 miljonit eurot, millest üle poole ehk ligi 38 miljonit eurot on ette nähtud torustike arendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Vee- ja reoveepuhastusjaamadele planeeritud investeeringud ulatuvad kuni 19 miljoni euroni.
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab enam kui 24 900 kodu- ja äriklienti ning 470 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades. Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Suurimat osalust ettevõttes omavad Tallinna linn (55,06%) ja energiakontsern Utilitas (20,36%). 24,58% ettevõtte aktsiatest on Nasdaq Tallinn börsil vabalt kaubeldavad.
Põhilised finantsnäitajad
miljonites eurodesv.a suhtarvud
1. kvartal
Muutus 2024/2023
2024
2023
2022
Müügitulu
14,94
14,60
12,05
2,3%
Brutokasum
6,06
5,71
4,38
6,1%
Brutokasumi marginaal %
40,57
39,13
36,36
3,7%
Amortisatsioonieelne ärikasum
6,23
6,02
4,64
3,4%
Amortisatsioonieelse ärikasumi marginaal %
41,67
41,22
38,53
1,1%
Ärikasum
4,13
4,07
3,00
1,4%
Ärikasum põhitegevusest
4,17
3,91
2,92
6,5%
Ärikasumi marginaal %
27,63
27,89
24,92
-0,9%
Kasum enne tulumaksustamist
3,03
3,53
2,91
-14,1%
Maksustamiseelse kasumi marginaal %
20,27
24,16
24,13
-16,1%
Puhaskasum
3,01
3,50
2,88
-13,9%
Puhaskasumi marginaal %
20,16
23,97
23,88
-15,9%
Vara puhasrentaablus %
1,06
1,38
2,09
-23,0%
Kohustiste osatähtsus koguvarast %
58,11
55,19
54,17
5,3%
Omakapitali puhasrentaablus %
2,54
3,11
4,70
-18,3%
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja
1,44
1,46
3,20
-1,4%
Maksevõime kordaja
1,37
1,38
3,13
-0,7%
Investeeringud põhivarasse
6,65
4,67
2,78
42,4%
Dividendide väljamaksmise määr %
na
na
na
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügituluÄrikasumi marginaal – ärikasum / müügituluAmortisatsioonieelne kasum – ärikasum + kulumAmortisatsioonieelse kasumi marginaal – amortisatsioonieelne kasum / müügituluPuhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügituluVara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokkuKohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokkuOmakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokkuLühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustisedMaksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustisedDividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokkuPõhitegevus – veeteenustega seotud tegevused, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
tuhandetes eurodes
31. märts
31. detsember
VARAD
Lisa
2024
2023
KÄIBEVARA
Raha ja raha ekvivalendid
3
14 494
14 736
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed
9 112
8 608
Varud
1 120
1 137
KÄIBEVARA KOKKU
24 726
24 481
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara
4
260 550
256 108
Immateriaalne põhivara
5
1 355
1 293
PÕHIVARA KOKKU
261 905
257 401
VARAD KOKKU
286 631
281 882
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa
1 004
697
Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa
3 600
3 594
Võlad tarnijatele ja muud võlad
9 579
10 886
Ettemaksed
3 039
3 604
LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU
17 222
18 781
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt
47 530
44 653
Rendikohustised
2 310
1 892
Laenukohustised
92 852
92 835
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks
6
6 018
6 018
Edasilükkunud tulumaks
523
505
Muud võlad
96
128
PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU
149 329
146 031
KOHUSTISED KOKKU
166 551
164 812
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
12 000
12 000
Ülekurss
24 734
24 734
Kohustuslik reservkapital
1 278
1 278
Jaotamata kasum
82 068
79 058
OMAKAPITAL KOKKU
120 080
117 070
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU
286 631
281 882
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
tuhandetes eurodes
31. märtsillõppenud 3 kuud
Lisa
2024
2023
Müügitulu
7
14 937
14 599
Müüdud toodete/teenuste kulud
9
-8 877
-8 887
BRUTOKASUM
6 060
5 712
Turustuskulud
9
-235
-215
Üldhalduskulud
9
-1 494
-1 303
Muud äritulud (+)/-kulud (-)
10
-203
-122
ÄRIKASUM
4 128
4 072
Intressitulud
11
82
10
Intressikulud
11
-1 182
-555
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
3 028
3 527
Tulumaks
12
-18
-28
PERIOODI PUHASKASUM
3 010
3 499
PERIOODI KOONDKASUM
3 010
3 499
Jaotatav kasum:
A- aktsia omanikele
3 010
3 499
Kasum A aktsia kohta (eurodes)
13
0,15
0,17
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
tuhandetes eurodes
31. märtsillõppenud 3 kuud
Lisa
2024
2023
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD
Ärikasum
4 128
4 072
Korrigeerimine kulumiga
9,10
2 097
1 945
Korrigeerimine rajamistuludega
10
-168
-145
Muud mitterahalised korrigeerimised
22
0
Kasum (-)/kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest
-41
0
Äritegevusega seotud käibevara muutus
-487
1 191
Äritegevusega seotud kohustiste muutus
105
-1 357
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU
5 656
5 706
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Põhivara soetamine
-6 179
-5 304
Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh liitumiste rajamistulud
377
288
Laekumised põhivara müügist
66
0
Saadud intressid
82
10
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU
-5 651
-5 006
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Tasutud intressid ja laenu finantseerimise kulud
-34
-258
Tasutud rendimaksed
-213
-203
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU
-247
-461
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS
-242
239
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES
3
14 736
12 650
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS
3
14 494
12 889
Lisainfo:
Taavi Gröön
Finantsdirektor
AS Tallinna Vesi(+372) 626 2200
taavi.groon@tvesi.ee