NordenBladet — IV kvartalis kasvasid nii korrigeeritud EBITDA kui kasum vastavalt 16% ja 75% ja müügitulu säilis eelmisele aastale lähedasel 28 miljoni euro tasemel (–0,8%). Kasumi kasvule aitasid kaasa tegevuskulude langus, jäämurdja Botnica pikem prahiperiood ning kulumi vähenemine. Kokkuhoiumeetmete tulemusel vähenesid kulud põhivara remondile (–5%), samuti vähenes töötajate arv (-4,5%), mis võimaldas personalikuludes säilitada aastataguse taseme (+0,4%). Seejuures investeerisime 10 miljonit eurot (+586%).
Tallinna Sadam teenis 2023. aastal 117 miljonit eurot müügitulu (–4%) ja 16 miljonit eurot kasumit (–38%). Korrigeeritud EBITDA oli 49 miljonit eurot (–12%) ja investeeringute maht suurenes 21 miljoni euroni (+50%).
Möödunud aasta tulemusi mõjutas enim Tallinna Sadama kaubamahtude jätkuv langus (–29%), seda nii Vene-Ukraina sõja kui ka üldise majanduslanguse tõttu. Reisijate arv kasvas 8 miljoni reisijani (13%) ja kasv oli eelkõige regulaarliinidel, samas kui kruiisilaevade külastuste arv langes (-45%), kuna piirkonna atraktiivsus on vähenenud seoses geopoliitilise riski ja ka keskkonnanõuetest tuleneva kulude kasvu tõttu. Intressimäärade tõus suurendas intressikulu vaatamata võlakoormuse vähenemisele, mistõttu puhaskasum langes rohkem kui ärikasum ja EBITDA.
Tallinna Sadama esimees Valdo Kalm nendib, et ajad on keerulised ja oleme liikunud järjest ühest kriisist teise, kuid ettevõte teenib jätkuvalt korralikku kasumit. Erinevad ärivaldkonnad tasakaalustavad üksteist muutes kontserni tervikuna vastupidavaks väliskeskkonna riskidele, mistõttu oleme jätkuvalt valmis dividende maksma ja samas investeeringutega jätkama.
„Hetkel on tugev fookus kulude kokkuhoiul ja samas uute kasvuprojektide ettevalmistamisel ja käivitamisel nagu meretuuleparkide ja kinnisvaraga seotud arendused. Infrastruktuuri ettevõttena peame olema valmis investeerima majanduse langusfaasis, et olla uue tõusu ajaks valmis vajalikus mahus teenust pakkuma ja kasvama,“ ütles Kalm.
Arvestades ettevõtte jätkuvalt tugevat rahavoogu ja dividendipoliitikat, teeb juhatus ettepaneku maksta 2023. aasta eest aktsionäridele dividendi eelneva aastaga samas mahus ehk 0,073 eurot aktsia kohta.
Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 28. veebruaril veebiseminaridel, sh kell 10.00 toimub veebiseminar eesti keeles (link eestikeelsele seminarile) ja kell 11.00 toimub seminar inglise keeles (link ingliskeelsele seminarile).
Peamised finantsnäitajad (mln EUR):
IV kv
IV kv
+/–
2023
2022
+/–
2023
2022
%
%
Müügitulu
28,0
28,2
–0,8
116,6
121,7
–4,2
Korrigeeritud EBITDA
10,4
8,9
16,0
49,2
55,8
–11,9
Korrigeeritud EBITDA marginaal
37,0%
31,7%
5,3
42,2%
45,9%
–3,7
Ärikasum
4,6
2,6
76,9
24,6
30,8
–20,0
Tulumaks
0
–0,1
–100,0
–3,0
–4,2
–28,8
Perioodi kasum
2,9
1,6
75,0
15,9
25,6
–37,9
Investeeringud
9,8
1,4
586,3
20,7
13,9
49,6
31.12.2023
31.12.2022
+/–
Varade maht
606,2
621,2
–2,4%
Intressi kandvad võlakohustused
171,5
187,4
–8,5%
Muud kohustused
57,0
52,9
7,9%
Omakapital
377,7
381,0
–0,9%
Aktsiate arv
263,0
263,0
0,0%
Olulisemad sündmused IV kvartalis:
Paldiski Lõunasadama meretuuleparkide kai ehituslepingu muudatus (kallinemine ja tähtaja pikendamine)
Pakrineeme sadama LNG kai opereerimislepingu sõlmimine Eesti Varude Keskusega
Tallinna Sadama kliendi MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetlus ja saneerimise algatamine
Reisiterminali A arhitektuurikonkursi võitja valimine
Eesti-Soome rohekoridori leppe sõlmimine
Tallinna Sadama investorpäev kruiisiterminalis
Juhatuse esimehe lepingu pikendamine kuni 28.02.2027
Tütarettevõtte TS Laevad juhi lepingu pikendamine kuni 04.01.2027.
Müügitulu
Müügitulu oli aasta kokkuvõttes 116,6 mln eurot, mis on 5,1 mln eurot ehk 4,2% vähem kui aasta varem. Müügitulu langus oli tingitud peamiselt laevatasude, elektrienergia müügi ja kaubatasu tulude vähenemistest, tululiikidest tõusid enim üleveoteenuste tasu (+5%), laeva prahitasu (jäämurdja Botnica; +13%,) ja reisijatasu tulud (+12%). Enim vähenes laevatasude tulu 5,8 mln eurot ehk -16%, mille põhjustasid vähenenud tankerite ja kruiisilaevade külastuste arv. Segmentide lõikes kasvas müügitulu reisiparvlaevade ja muud segmendis, mis aga ei suutnud kompenseerida langust reisi- ja kaubasadamate segmendis.IV kvartalis langes müügitulu 0,8%. Müügitulu langus tulenes eelkõige madalamatest elektrienergia, kauba- ja laevatasude tuludest. Elektrienergia tulud (–32%) olid madalamad elektrienergia madalama hinna ja tarbimise vähenemise tõttu kaubasadamates, kaubatasu tulud (–18%) vähenesid kaubamahtude languse tõttu.Reisisadamate segmendi aasta müügitulu langes –0,9% laevatasude, muude teenuste, kaubatasude ja elektrienergia müügi tõttu. Laevatasude languse põhjuseks oli kruiisilaevade külastuste vähenemine. Kruiisilaevade külastuste arvu langus ja Ukraina sõjapõgenikke majutanud laeva lahkumine eelmise aasta suvel vähendas muude teenuste tulusid. Kaubatasude langus oli seotud üldise majandusaktiivsuse vähenemisega. Reisijate arvu kasv tõstis reisijatasutulu. IV kvartalis kasvas reisisadamate segmendi müügitulu 0,6 mln eurot (+8%), kuna kasvasid laeva- ja reisijatasutulud.Kaubasadamate segmendi aasta müügitulu langusest (–21%) üle poole oli seotud laevatasude vähenemisega. Vähenes kaubalaevade külastuste arv ja ka külastusi teinud laevad olid keskmiselt väiksemad. Kuigi laevakülastuste arv kokku langes, siis osadel liinidel külastuste arv kasvas, mis tähendas ka suuremaid soodustusi ja väiksemat laevatasu külastuse kohta. Vähenenud kaubamahtude tõttu vähenesid ka kaubatasu tulud. Kaubatasu tulu langes vähem kui kaubamahud, kuna vähenemine toimus eelkõige madalama tasumääraga kaupade arvelt ning kasvas ka tulu leppetrahvidest. Elektrienergia müügitulu vähenes nii elektrienergia hindade languse, kui ka väiksema tarbimise tõttu. IV kvartalis vähenes kaubasadamate segmendi müügitulu 1,9 mln eurot (–19%), kuna sadamatasutulud vähenesid 1,0 mln eurot, elektrienergia müük 0,6 mln eurot ja kaubatasu tulud 0,3 mln eurot.Reisiparvlaevade segmendis aasta müügitulu kasvas nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka tulenevalt suuremast reiside arvust (+0,6%). IV kvartalis kasvas müügitulu 0,2 mln eurot (+2%).Muu segmendi aasta müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica suvine prahiperiood oli lühem kui aasta varem. Prahitasu jäämurdehooajal kasvas ja vaatamata prahipäevade vähenemisele suurenesid tasud kolmest suvetööst. IV kvartalis kasvas müügitulu 0,9 mln eurot (+49%), kuna tõusis prahipäevade arv (+44%). Botnica müügitulu IV kvartalis aitas tõsta keskmise prahitasumäära suurenemine väljaspool talvist jäämurdehooaega.
EBITDAKorrigeeritud EBITDA vähenes 6,6 mln eurot (–12%) 49,2 mln euroni tulenevalt langusest kaubasadamate (–5,6 mln eurot) ja muud segmendis (jäämurdja Botnica). Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 45,9%-lt 42,2%-le. IV kvartali korrigeeritud EBITDA tõusis 1,4 mln eurot (+16%), millesse panustas enim kõrgemat laevakülastuste ja reisijate arvu näidanud reisisadamate segment ning segment muud, kus Botnica prahipäevade arv Kanada projektis kasvas.
KasumKontserni 2023. aasta kasumiks kujunes 15,9 mln eurot, mis vähenes 9,7 mln euro võrra (–38%). IV kvartali tulemuseks oli kasum 2,9 mln eurot (+1,2 mln eurot, +75%).
Investeeringud
2023. aastal investeeris kontsern 20,7 mln eurot, mis oli 6,9 mln eurot ehk 50% rohkem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetusesse ning olemasoleva taristu parendamisse olid kokku 16,6 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud kokku olid 3,0 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud olid 1,1 mln eurot.2023. aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadamasse uue tuuleparkide kai ehituse algusega. Muuga sadamas olid suurimad investeeringud seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamise, uue töökoja projekteerimise ja ehitusega ning kaidele reoveekanalisatsiooni väljaehitamisega. Vanasadamas investeeriti uue trammitee äärde jäävasse jahisadama kaisse ja reisilaevade liikluse parandamisse (kai 5 ramp). Jäämurdjal Botnica suuremad tööd olid kuivdokitööd ja jääklassi parandamine. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate jahutite vahetus ja kriitiliste seadmete soetus, et tagada praamiliikluse tõrgeteta toimimine.IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 9,8 mln eurot ehk 8,4 mln eurot rohkem kui 2022. aasta IV kvartalis. Investeeringute suure mahu taga aasta viimases kvartalis oli Paldiski kai ehitus.
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne:
tuhandetes eurodes
31.12.2023
Korrigeeritud*31.12.2022
Korrigeeritud*01.01.2022
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
29 733
44 387
34 840
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
12 118
7 477
14 151
Varud
550
749
399
Müügiootel põhivara
0
100
0
Käibevara kokku
42 401
52 713
49 390
Põhivara
Investeeringud sidusettevõtetesse
2 177
2 099
1 559
Muud pikaajalised nõuded
163
303
896
Kinnisvarainvesteeringud
14 069
14 069
14 069
Materiaalne põhivara
545 271
550 310
561 494
Immateriaalne põhivara
2 083
1 735
2 130
Põhivara kokku
563 763
568 516
580 148
Varad kokku
606 164
621 229
629 538
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised
13 916
15 916
15 916
Eraldised
1 311
2 013
1 572
Sihtfinantseerimine
7 344
8 578
1 223
Maksuvõlad
876
1 060
890
Võlad tarnijatele ja muud võlad
11 407
9 832
10 348
Lühiajalised kohustised kokku
34 854
37 399
29 949
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised
157 566
171 482
187 398
Sihtfinantseerimine
33 075
30 156
29 835
Muud võlad
3 010
1 216
1 461
Pikaajalised kohustised kokku
193 651
202 854
218 694
Kohustised kokku
228 505
240 253
248 643
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses
263 000
263 000
263 000
Ülekurss
44 478
44 478
44 478
Kohustuslik reservkapital
22 858
22 115
21 271
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
31 441
25 791
52 146
Perioodi kasum
15 882
25 592
0
Omakapital kokku
377 659
380 976
380 895
Kohustised ja omakapital kokku
606 164
621 229
629 538
* 2023. aastal teostatud täiendava analüüsi tulemusena leidis Kontsern, et kasutamata kinnistud, mis olid käsitletud materiaalse põhivarana, vastavad kinnisvarainvesteeringu definitsiooni tingimustele ning on käsitletavad kinnisvarainvesteeringutena. Seetõttu on 2023. aastal nimetatud kinnistud ümberklassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuteks ning võrreldavuse tagamiseks koostatud korrigeeritud algbilanss.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
tuhandetes eurodes
IV kv 2023
IV kv 2022
2023
2022
Müügitulu
28 030
28 243
116 646
121 703
Muud tulud
977
301
2 208
1 441
Tegevuskulud
–10 570
–12 152
–42 548
–43 418
Tööjõukulud
–6 984
–6 955
–25 214
–23 165
Põhivara kulum ja väärtuse langus
–6 033
–6 609
–25 389
–25 312
Muud kulud
–793
–213
–1 073
–462
Ärikasum
4 627
2 615
24 630
30 787
Finantstulud ja -kulud
Finantstulud
320
119
1 237
216
Finantskulud
–2 132
–1 002
–7 435
–2 013
Finantstulud ja -kulud kokku
–1 812
–883
–6 198
–1 797
Kapitaliosaluse meetodil arvestatudKasum/kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse
39
–19
435
795
Kasum enne tulumaksustamist
2 854
1 713
18 867
29 785
Tulumaks
0
–82
–2 985
–4 193
Perioodi kasum
2 854
1 631
15 882
25 592
Tava ja lahjendatudpuhaskasum aktsia kohta (eurodes)
0,01
0,01
0,06
0,10
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne:
tuhandetes eurodes
2023
2022
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha
124 344
130 099
Muude tulude eest laekunud raha
272
188
Maksed tarnijatele
–52 911
–53 548
Maksed töötajatele ja töötajate eest
–24 165
–19 899
Maksed muude kulude eest
–317
–368
Makstud tulumaks dividendidelt
–3 264
–4 335
Äritegevusest laekunud raha
43 959
52 137
Materiaalse põhivara soetamine
–17 946
–15 189
Immateriaalse põhivara soetamine
–799
–455
Materiaalse põhivara müük
28
191
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest
0
15 001
Saadud dividendid
357
255
Saadud intressid
1 179
83
Investeerimistegevuses kasutatud raha
–17 181
–114
Võlakirjade lunastamine
–7 650
–7 650
Saadud laenude tagasimaksed
–8 266
–8 266
Makstud dividendid
–19 012
–25 287
Makstud intressid
–6 494
–1 264
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed
–10
–9
Finantseerimistegevuses(t)laekunud/kasutatud raha
–41 432
–42 476
RAHAVOOG KOKKU
14 654
9 547
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
44 387
34 840
Raha ja raha ekvivalentide muutus
–14 654
9 547
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
29 733
44 387
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica avamere- ja jäämurdetöid Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee