NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon toetas investeerimisfondide seaduse muutmist, et ühtlustada jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võtta selleks üle ELi vastavad direktiivid.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk selgitas, et eelnõuga lisatakse võimalus investeerimisfondi eelturustamiseks, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist.
„Eelnõu kohaselt ei pea fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks omama selles riigis esinduskontorit, või määrama seal kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliste kanalite kaudu,“ ütles Kokk. Ta lisas, et Eestis on asutatud 11 Finantsinspektsiooni (FI) loaga fondivalitsejat. FI on registreerinud 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.
Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FIs. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat.
Kokk selgitas, et eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. „Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla nt tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused,“ ütles Kokk.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et investeerimisfondid on viimastel aastatel teinud märkimisväärse kasvuspurdi ja nende mahud on kiiresti kasvanud. „Samas vaatamata edusammudele, ei ole Euroopa Liidu kapitaliturgude liit saavutanud veel täit potentsiaali ja turgude jätkuv killustatus takistab kapitali vaba liikumist,“ märkis Sõerd. Ta lisas, et Euroopa Liidu kapitaliturge iseloomustab jätkuvalt koduriigipõhisus, 70 protsenti kõigist valitsetavatest varadest on investeerimisfondides, mida pakutakse vaid fondi päritoluriigis.“ Fondide piiriülene pakkumine on jäänud loodetust tagasihoidlikumaks,“ selgitas Sõerd.
Ta märkis, et seadusemuudatuse eesmärk on senisest lihtsamini võimaldada investeerimisfondide pakkumisi erinevatele Euroopa Liidu liikmesriikide investoritele. Seadusemuudatusest võidavad näiteks investorid, kes saavad kergema ligipääsu teiste Euroopa Liidu liikmesriikide investeerimisfondidele.
Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalsed, mis on seotud üldjuhtimisega (corporate governance) ja keskkonnaalased tingimused ning mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.
Muudatuste kohaselt võib FI keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti juhul kui FIile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse FI õigust fondivalitseja registrist kustutada juhul kui registreeringu taotlemisel on FIile esitatud valeandmeid.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (551 SE) täiskogu istungile 6. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.