Eesti: Riigikogu võttis vastu välismaa äriühingu filiaali registreerimist lihtsustava seaduse

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muudab lihtsamaks piiriülese majandustegevuse.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seadusega (digilahendused äriühinguõiguses) (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Seadusega võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

Seadus võimaldab välismaa äriühingul registreerida filiaal elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Seni kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel edasi ka siis, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

Seadusega muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, see tähendab, et võimaluse, mitte kohustusena.

Seadusega luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 75 Riigikogu liiget, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijale müügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) (404 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi nn digitaalse sisu direktiiv ja uus tarbijale müügi direktiiv. Samuti võetakse üle tarbijaõiguste moderniseerimise direktiiv.

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ning teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.

Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitness-käevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Seaduse kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.

Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust.

Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse (386 SE). Seletuskirja kohaselt on rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF) reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIFi ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelise raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis.

1. detsembri 2020. aasta seisuga kuulub COTIFi 50 liikmesriiki Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast, samuti Jordaania, organisatsioonina ka Euroopa Liit. Organisatsiooni liikmeteks on kõik ELi liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kuna nendes riikides ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate- ja kaubaveoreegleid (CIV ja CIM) rakendatakse raudteedel enam kui 250 000 km ulatuses.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 69 Riigikogu liiget, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Teise lugemise läbis neli eelnõu

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) muudatused tulenevad seoses ELi teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmisega. Et direktiivi reguleerimisala laiendati, siis selle tulemusel tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele, mis oli senine kohaldamisala, ka kõikidel põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel. Pädev asutus, kelleks on valdavalt Transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui  kohalikud omavalitsused (KOV) ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb KOVidel täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt ELi vahenditega ehitatud maanteedel.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE) peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine.

Eelnõu muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.

Seletuskirjas märgitakse, et avaliku sektori valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul omandanud järjest enam tähtsust ja uut tähendust. Andme- ja platvormimajanduse arengu tulemusena on mõistetud, et seda teavet tuleks taaskasutada nii palju kui võimalik. Euroopa tasandil viis see teadlikkus avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiivi (PSI direktiiv) vastuvõtmiseni 2003. aastal. Selle eesmärgiks oli luua soodsad tingimused siseturu arendamiseks. Mõisteti, et avaliku sektori valduses olev teave on digitaalse infosisuga seotud toodete ja teenuste oluliseks algmaterjaliks ning muutub infotehnoloogiliste võimaluste arenedes veelgi olulisemaks andmeallikaks. Avaliku teabe laiem taaskasutatavus võimaldas Euroopa ettevõtetel muu hulgas ära kasutada teabe potentsiaali ning toetas majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Heiki Hepner (I) ja Toomas Kivimägi (RE).

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (407 SE) võetakse pandikirjaseadusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse sellega seotud direktiivide nõudeid.

Eelnõuga luuakse senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Ning seda eelkõige Balti riikides kuna siin toimetavad suuresti samad pangandusgrupid ning seeläbi saab integreerida rohkem Balti riikide kapitaliturge.

Eelnõu otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, just need krediidiasutused, mis on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudsemalt on eelnõu sihtrühm pandikirjade investorid, Finantsinspektsioon ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.

Seletuskirjas märgitakse, et 2021. a. veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Lihtsustatult – pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Eelnõu kahe lugemise vahel tehtud muudatusettepanekutest esimene täpsustab krediidiasutusele esitatavaid nõudeid pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemisel. Teine ettepanek puudutab pandkirjaportfelli stresstestide läbiviimise regulatsiooni. Kolmas muudatusettepanek täpsustab hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid. Neljas muudatus lihtsustab tingimusi, millal lugeda enne pandikirjaseaduse jõustumist toimunud vara hindamine pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Riigikogu kiitis heaks eelnõule kahe lugemise vahel laekunud seitse muudatusettepanekut.

Esimene lugemine – 15 eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (415 SE) tahetakse kaotada lapsevanemate kohustus tasuda lasteaia kohatasu. Eelnõus esitatud muudatuste sihtrühmaks on eelkõige eelkooliealised lapsed ja nende vanemad.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu suurendab alushariduse kättesaadavust, rõhutab selle olulisust ja vähendab lapsevanema(te) majanduslikku koormust. Lasteaia kohatasu kaotamine soodustab vanemate kiiremat naasmist tööturule, mis on kasulik ka riigi majandusele. Seaduse rakendamisega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulud. Hinnanguliselt toob Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kohatasu kaotamine riigieelarvele kaasa 40 miljoni euro suuruse täiendava kulu.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (432 OE).

Rahandusministeerium koostas riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande. Majandusaasta koondaruande aluseks on riigi raamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd (RE).

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõus (423 SE) toodud ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud jagunevad kaheks. Enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole. Eelnõuga kaasneb eelkõige majanduslik mõju, mis seisneb mõjus ettevõtete tegevusele ja ettevõtluskeskkonnale. Kaudselt võib eelnõu avaldada mõju ka regionaalarengule.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et 2009. aasta lõpus jõustunud ekspordi riikliku tagamise seadus sätestab ekspordi riikliku tagamise alused ning määratleb riikliku eksporditagatise andjana riigi poolt asutatud krediidikindlustusseltsi. 2010. aastal alustas ekspordi riikliku tagamise korraldajana tegevust aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus. Riikliku eksporditagatise andmine on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis seavad piirangud nii lühi- kui pikaajalistest eksporditehingutest ostjatele tulenevate maksekohustuste tagamisele riigi toel, eesmärgiga vältida riikide poolt sellise abi andmist, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ega ole seetõttu siseturuga kokkusobiv.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE) eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja kindlustunnet veebi teel tehingute tegemisel, samuti ajakohastada ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni, tulenevalt uutest tehnoloogiatest ning digitaalsetest võimalustest kaupade ja teenuste pakkumisel. Samuti tõhustatakse eelnõuga karistusi tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide rikkumise korral, et tagada turul võrdsed konkurentsivõimalused.

Uued karistusmäärad ja seniste karistusmäärade suurendamine puudutab rikkumisi seoses tarbijale kohustusliku teabe esitamisega kauba või teenuse pakkumisel ning ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, sealhulgas ka allahindlustest teavitamisele kehtestatud nõuetega, samuti muude tarbija õiguste kaitseks võlaõigusseaduses sätestatud nõuetega.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, millega ajakohastatakse liidu tarbijakaitsenorme ja tagatakse nende parem täitmine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (444 OE) võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

Seletuskirjas märgitakse, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEFi kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (445 OE) võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva ELi eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist aastatel 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021. aastal ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (446 OE) võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISILi vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISILi füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (447 OE) võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. aastal. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (448 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (449 OE) võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRFil on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEURile (Supreme Allied Commander Europe). NRFi siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRFi täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et vajadusel olla valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRFis olevatele vägedele.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (450 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonile Malis.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

EUTM Mali mandaat kehtib kuni 2024. aasta 18. maini ning operatsiooniala laiendati teistele Saheli riikidele ehk lisas Malile ka Burkina Fasole, Mauritaaniale, Nigerile ja Tšaadile. Lisaks Malile keskendutakse esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.

MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.

Seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (451 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

Seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“)“ eelnõu (452 OE) võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.

Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.

Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, ka võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (453 OE) võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (454 OE) võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) teine lugemine, et eelnõu täpsustada. Eelnõuga luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Riigikontrolör Janar Holm andis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2020.–2021. Holm märkis kõnes, et iga-aastane riigieelarve seadus on saavutanud sellise üldistustaseme, mis muudab riigieelarvest arusaamise kõrval ka selle seaduse rikkumise üsna võimatuks. Ta tervitas rahandusministri algatatud riigieelarve baasseaduse muutmist, mille eesmärgiks on muuta riigieelarve sisukaks dokumendiks, kuid paraku on tema sõnul riigieelarvega seotud probleemid palju tõsisemad. „Olen kahjuks veendunud, et ka uue eelnõu vastuvõtmisel ei anna riigieelarves esitatav info tegelikult ei juhtidele ega avalikkusele selget teadmist, kuhu riigieelarve raha läheb ja mis on selle rahastatava tegevuse mõju,“ ütles Holm.

Veel rääkis riigikontrolör, et valitsusasutustele ei olnud teadmata, et Terviseamet ei tule kriisi lahendamisega toime ja amet oli jäetud oma ülesannete ja probleemidega üksi. „Tagajärjeks oli see, et kriisi süvenedes osutus kriisi lahendajaks määratud asutus hoopis ise abivajajaks. Seevastu olid meil kriisi sisenedes taskud täis aastate jooksul koostatud erinevaid kriisianalüüse. Need kirjeldasid üsna täpselt seda, mis epideemia ajal juhtuma hakkab,“ rääkis Holm. Ta lisas, et sellele vaatamata ei järgnenud probleemide tuvastamisele otsuseid lahenduste kohta.

Holm kõneles ka vastutusest. „Vastutusega on sageli üks puder ja kapsad. Tänavu selgus näiteks, et riigiasutustel võib olla ülesandeid, mille täitmise eest ei vastuta riigiasutus ise, vaid hoopis tema lepingupartnerid, ehitajad, arhitektid ja teised. Ehk siis ülesande täitmisel on ilmunud miski imetabane kollektiivne vastutus. Kui riigijuhtimisse hakkab ilmuma selline mõtteviis, on asjad halvad, sest kui justkui kõik vastutavad, ei vastuta tegelikult keegi. Vastutus tuleb taas muuta konkreetseks. Igaüks peab teadma, mis on tema ülesanne ja vastutus,“ rääkis ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Lauri Läänemets (SDE).

 

 

 


Tags assigned to this article:
Eestiistungi ülevaaderiigikogu

Reklaam:




Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service