NordenBladet — Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega taastatakse tulumaksuseaduses abikaasadel võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (154 SE) liidetakse mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et enne astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist on Eesti maksuõiguses läbi aegade kehtinud põhimõte, et abikaasad saavad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseadusest ning abikaasade ühisvara loogikast.
Teise lugemise läbis üks eelnõu.
Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (144 SE) täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.
Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.
Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub hetkel võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruaril 2018. aastal. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.
Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise.
Juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei rakendata, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks.
Eelnõuga muudetakse keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks. Keskkonnatasude kehtestamise eesmärk on suunata ettevõtjaid keskkonnale tekitatud kahjusid vähendama ning paiskama keskkonda vähem saasteaineid. Elusorganismide kasvatamiseks toitainete saasteainetena keskkonda viimisel on aga keskkonnahäiring minimaalne, sest toitaineid viiakse keskkonda koguses, mis elusorganismide poolt eeldatavalt elutegevuse käigus maksimaalselt ära kasutatakse.
Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. mai kell 17.15.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) nägi ette taastada aastaks 2022 lihtne maksusüsteem, kus kehtib üks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Üleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus oleks toimunud kahe aasta jooksul. Residendist füüsilisetele isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), oleks jäänud esimesel ehk üleminekuaastal kehtima tänane süsteem. 2022. aastast oleks ära kaotatud aastatulu suurusest sõltuv maksuvabatulu määr ja kehtestatud kõigile ühtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Kalvi Kõva (SDE).
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.