Advertisement:

Eesti: Riik kavandab muudatusi doktoriõppes, et väärtustada doktorante ja doktorikraadiga inimesi

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium saatis märtsi lõpus partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta doktoriõppe läbimine tõhusamaks ning väärtustada doktorante ja doktorikraadiga inimesi.

Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et Eesti vajab rohkem värskeid doktoreid, et kindlustada teadlaste ja õppejõudude järelkasv ning doktoreid suunduks ka teistesse kõrget kvalifikatsiooni vajavatesse ametitesse. „Soovime, et doktorantidel oleks ülikooli, teadusasutuse või ettevõttega tööleping, mille sisu on seotud doktoritööga. Leping tähendab doktorandile selgust tööülesannete sisus ja ulatuses ning soodustab kiiremini doktorikraadini jõudmist,“ ütles Reimand. „Riigi ootus on ka see, et kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute, nn ettevõtlusdoktorantide arv ja seeläbi doktorikraadi väärtus ühiskonnas.“

Kui muudatused ellu viiakse, hakkab nooremteadurina töötav või ettevõtlusdoktorant saama doktoranditoetuse asemel töölepingus kokkulepitud palka. Sihiks on tõsta nooremteadurite sissetulek vähemalt Eesti keskmiseni.

Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös ülikoolidega töötanud välja kolm doktoriõppe läbimise võimalust, mis aitavad tagada nii teadlaste järelkasvu ülikoolides kui teadustöö tulemuste aktiivsemat rakendamist ettevõtluses.

Esimene võimalus on kindlustada doktorandile ülikoolis nooremteaduri ametkoht, mille põhisisuks on individuaalse plaaniga määratud ja doktoriõppega seotud teadustöö. Doktorandile kehtiksid töölepingust tulenevad õigused ja kohustused, näiteks õigus iga-aastasele puhkusele ja haigestumise korral võimalus saada haigushüvitist. Praegu ei pruugi doktorant saada pangalt krediitkaarti ega kodulaenu, kuna tema sissetulekuks ei ole palk, vaid riiklik toetus.

Senisest selgemalt on kavas luua ettevõtlusdoktorantuuri mudel, et tõhustada koostööd ülikooli, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Ettevõtlusdoktorant on küll üliõpilane ülikoolis, kuid tööleping on sõlmitud ülikoolivälise asutusega. Teadustöö lähtub ettevõtte või asutuse vajadusest ning seda tehakse ülikoolipoolsel juhendamisel.

Kolmas ja praegusele ekstern doktoriõppele kõige sarnasem võimalus on see, et doktorant leiab ise endale juhendaja ja teema. Doktorant on sel juhul üliõpilane, kes täidab oma plaani endale sobivas tempos ja talle ei maksta riiklikku toetust õppimiseks, nagu praegustele eksternidele. Võimalus sobib eelkõige neile, kes asuvad doktoriõppesse põhitöö kõrvalt ning see ei haaku ettevõtlusdoktorantuuri ega nooremteaduri mudeliga.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale. Eelnõu väljatöötamiskavatsus puudutab õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmist.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service