NordenBladet — Euroopa Komisjon avalikustas  järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ettepaneku. Uus programm, nimega „Euroopa horisont“, põhineb käesoleva raamprogrammi Horisont 2020 tegevusloogikal.

Jätkatakse teadusuuringute tipptaseme arendamist Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ning Marie Sk?odowska-Curie stipendiumide ja teadusalaste vahetuste kaudu.

Peamised uuendused programmis „Euroopa horisont“  on:

  • Komisjon ettepanek on asutada ühtne kontaktpunkt Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), et viia laborist turule kõige paljutõotavamad suure potentsiaaliga ja murrangulised tehnoloogiad ja aidata kõige innovaatilisematel idufirmadel ja äriühingutel oma ideedele suuremat haaret anda.  EIC annab toetust kahe peamise rahastamisvahendi kaudu, millest üks on mõeldud innovatsiooni varase järgu ning teine arendustegevuse ja toodete ning teenuste turuleviimise jaoks. EIC täiendab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (EIT).
  • Kogu ELi hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooni vastutusrikkad ülesanded (ingl. missions) keskenduvad ühiskondlikele väljakutsetele ja tööstuse konkurentsivõimele: programmi „Euroopa horisont“ raames püstitab komisjon igapäeva elu mõjutavate probleemide lahendamiseks vastutusrikkad ülesanded. Näited võivad ulatuda vähivastasest võitlusest kuni saastevaba transpordi või plastivabade ookeanideni. Ülesanded kujundatakse koos kodanike, sihtgruppide ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega.
  • Innovatsioonipotentsiaali suurendamiseks kogu Euroopas kahekordistatakse nende liikmesriikide toetust, kelle jõupingutused oma riigi teadus- ja innovatsioonipotentsiaali maksimaalses ärakasutamises on teistest maha jäänud. Lisaks muudavad uued kooskasutamise võimalused struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondiga toetuse koordineerimise ja kombineerimise lihtsamaks ja aitavad piirkondi innovatsiooni edendamisel.
  • Rohkem avatust: Programmi „Euroopa horisont“ töömeetodiks saab avatud teaduse põhimõte, millega nõutakse, et teaduspublikatsioonidele ja -andmetele oleks avatud juurdepääs. See toetab uute teaduspõhiste teenuste ja toodete turuleviimist ja suurendab ELi rahastamise abil saavutatud tulemuste innovatsioonipotentsiaali.
  • Euroopa partnerluste uus põlvkond ja tihedam koostöö teiste ELi programmidega: Programmiga „Euroopa horisont“ edendatakse tõhusaid ja tegevusalaseid seoseid teiste tulevaste ELi programmidega, nagu ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Kaitsefond, digitaalse Euroopa programm ja Euroopa ühendamise rahastu, samuti rahvusvahelise termotuumaenergeetika projekt ITER. Samuti pööratakse suurt tähelepanu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerluste maastiku korrastamisele ja avatuse suurendamisele – see oli Eesti prioriteet ka EL nõukogu eesistumise ajal.

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ning komisjoni teaduse ja teadmiste talitus jätkavad panustamist teadusnõustamise, tehnilise abi ja spetsiaalsete teadusuuringute abil.

Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav eelarve 100 miljardit eurot hõlmab 97,6 miljardit eurot programmile „Euroopa horisont“ (millest 3,5 miljardit eurot eraldatakse InvestEU fondile) ja 2,4 miljardit eurot Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile. Euratomi programmis keskendutakse rohkem muule kasutusele kui energiatootmine, näiteks tervishoid ja meditsiinitehnika, ning toetatakse tuumateadlaste liikuvust Marie Sk?odowska-Curie meetmete raames.

Edasised sammud

Ettepanekule järgnevad läbirääkimise Euroopa Liidu institutsioonides (EL Nõukogu ja Euroopa Parlament). Siseriiklikult hakatakse eelnõud analüüsima ja pidama arutelusid sihtgruppides, et kujundada Eesti seisukohad läbirääkimisteks.

Euroopa Horisont programm Programm algab esimesel jaanuaril 2021.

Taustteave

Programmi „Euroopa horisont“ ettepanek toetub senise programmi „Horisont 2020“ tegevustele. 2018. aasta mais seisuga on sellega toetatud üle 18 000 projekti rohkem kui 31 miljardi euroga.

Eestisse on Horisont 2020 raames edukalt taotletud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide rahastust 100 miljoni euro väärtuses osaledes projektides 365 korral, sellest 37 miljonit eurot on edukalt taotlenud äriühingud, kellel on 129 osalust projektides.

Summaarselt on kõige suurema rahastuse Horisont 2020 projektidest saanud Tartu Ülikool, mis osaleb 68-s projektis, Tallinna Tehnikaülikool osaleb 30 projektis ning Tallinna Ülikool 14 projektis. Edukas on olnud ka Tartu Linnavalitsus, osaledes linnakeskkondade nutikamaks ja ressursitõhusamaks muutmise projektis SmartEnCity

Edukate taotlejate hulgas on mitmeid ettevõtteid, näiteks Graanul Invest, Optofluid Technologies, ANF Development, Skeleton Technologies, Cybernetica, Advanced Sports Installations Europe, Sentab Estonia, Lingvist Technologies, Guardtime, Mikromasch Eesti, Icosagen Cell Factory ja Protobios.

Eesti Teadusagentuur on raamprogrammi Horisont2020 kontaktpunktiks pakkudes valdkondlike konsultantide teenuste näol taotlejatele infot ja konsultatsioone, viies läbi koolitusi ning infopäevasid ning vahendades partnerotsinguid projektikonsortsiumite moodustamiseks ning andes rahalist toetust kvaliteetsete projektitaotluste ettevalmistamisel.

Lisateave ELi tulevikku käsitleva eelarve kohta siin

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT