NordenBladet — Värskelt Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jan Richard Bærug analüüsis 691 Põhja-Euroopa ajalehe ja nišiajakirja suhtumist reklaami ja ajakirjandusliku sisu sulandumisse. Ta leidis, et kolmveerand kõigist analüüsitud väljaannetest on nõus avaldama ka märgistamata turunduslugusid.
Bærugi sõnul on selline ajakirjanduse hübridiseerimine probleem, kuna võib nõrgendada demokraatiat.
Kuigi uuring tehti 2006. ja 2007. aastal ja sellest on möödas juba kümme aastat, ei ole Bærugi arvates ajakirjanduse hübridiseerumise probleem vähenenud. „Vastupidi, andmed Taani, Soome, Saksamaa ja Leedu pressinõukogudest näitavad, et kaasuste arv, kus probleemiks on turundussisu ja ajakirjandusliku sisu eristamatus, on tõusnud,“ rääkis Bærug, kelle sõnul muutub hübriidsisu aina enam õigustatuks.
Kõige intensiivsem hübriidajakirjanduse kultuur oli Eesti ja Vene ajalehtedes, millest ligi pooled aktsepteerisid märgistamata reklaamteksti.
„Ühendkuningriikide väljaanded erinesid teistest riikidest sellega, et ühelt poolt peaaegu ükski väljaanne ei keeldunud märgistamata ega märgistatud turundustekstide ehk advertorial’ide avaldamisest, kuid sama ajal soovisid kõik väljaanded turunduslikku sisu vastavalt märgistada,“ selgitas doktoritöö autor riikide erinevusi.
Uurimistöö tulemused lubavad väita, et veerand väljaannetest olid lojaalsed lugejatele, üks kümnendik reklaamiandjatele ja veidi enam kui pooled olid nõus avaldama reklaamtekste üksnes vastava märgistuse korral.
Bærug leiab, et ajakirjandus on sattunud väga haavatavasse ja pingelisse olukorda, kus ajakirjanduse ja turundusliku sisu sulandumine toetab demokraatia nõrgenemist. „Vastukaalu saab pakkuda tugev vaba ajakirjanduse traditsioon ning ajakirjanduslik autonoomia,“ usub Bærug.
Loe pikemalt ERR Novaatorist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT