NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm kiitis täna Paldiskis kalakomponentide tehasele nurgakivi panemisel kalatootjaid, kes ühistulist tehast rajades näitavad, et Eesti ühe valdkonna ettevõtjad suudavad seljad koostööks kokku panna, et suurendada konkurentsivõimet ja kokkuvõttes olla edukamad.
Kui seni läheb suurem osa Eesti kalast külmutatuna ekspordiks, siis sügisel avatav tehas hakkab väheväärtuslikust kalast valmistama jahu ja muid tooteid. „Iga lisandväärtus, mis siinsele toorainele kohapeal antakse, toob meile rohkem jõukust,“ toonitas mister Tamm.
Minister märkis, et riik toetas kokku 10 miljonit eurot maksvat perspektiivikat ettevõtmist läbi Euroopa Liidu tõukefondide 6 miljoni euroga.
Tehase rajamine aitab ära kasutada inimtoiduks mittesobivat tooret. Püügiga kaasneva vähemväärtusliku kala ja töötlemisel üle jäävad jäätmed saab tehases teha kalajahuks või näiteks kalaõliks, mille järele on maailmaturul suur nõudlus.
„Personali suurus saab tehases olema 25–30 inimest,“ ütles Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige Mart Undrest. „Tehas hakkab vastu võtma 25 000 tonni kala aastas ja 300 tonni ööpäevas,“ lisas Undrest.
Rajatav tehas on esimene Eesti Kalatootjate Keskühistu projekt. Komponenditehase koguinvesteeringu suurusjärk on 10 miljonit eurot. Tehase rajamist toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 meetmest “Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ühisinvesteeringute toetus” kuni 6 miljoni euroga ja ülejäänud osa tuleb tootjaorganisatsioonide liidu omainvesteeringust.
Meetme taotlusvoor toimus 2016. aasta juulis ning investeeringu valmimine on planeeritud 2017. aasta sügisesse.
Kalatootjate Keskühistu on Eesti tunnustatud kilu ja räime tootjaorganisatsioonide poolt 2016. aastal moodustatud tootjaorganisatsioonide liit, kuhu kuuluvad Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu.
EMKF 2014–2020 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.
Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT