NordenBladet – Ahvenamaa kalakaitseühing (Ålands fiskevårdsförening) teatas tänavusel kevadisel kontrollpüügil uuest rekordist: Jomala vallas asuvas Torpfjärdeni kanalis on registreeritud juba üle 1000 ahvena. Võrdluseks – aastatel 2022 ja 2023 jäi registreeritud kalade arv samal perioodil vaid 140 isendi kanti.
Projekt sai alguse 2019. aastal, mil rajati kanaliühendus Bursfjärdeni ja Torpfjärdeni vahele, et taastada kalade loomulik rändetee.
„Meil on kanalis püünis, mille paneme iga päev üles ja registreerime kalade arvu, peamiselt ahvenaid, aga ka aeg-ajalt haugi ja säina,“ rääkis ühingu esimees Torsten Fredriksson Ålands raadiole.
Miks on kalade loendamine ja registreerimine oluline?
Võiks küsida, miks kulutavad spetsialistid nädalaid aega, et iga päev käsitsi kalu üle lugeda ja kirja panna. Sellel on mitu kriitilist põhjust, mis ulatuvad kaugemale lihtsalt statistikast:
1. Elupaikade taastamise edukuse hindamine
Torpfjärden on madal ja soe laht, mis on bioloogiliselt väga produktiivne – see tähendab, et see on ideaalne “lasteaed” kevadel kudevatele kalaliikidele nagu ahven, haug ja säinas. Kanali rajamine oli suur investeering ning monitooring tõestab, et investeering tasus end ära. See kinnitab, et kalad on uue tee omaks võtnud.
2. Kalavarude majandamine ja prognoosimine
Täpsed numbrid aitavad teadlastel ja kalakaitseühingutel mõista kohalike kalavarude seisukorda.
-
Andmete võrdlus: Kui 140 kala asemel liigub kudealale 1000 kala, prognoosib see märgatavat kalasaagi kasvu lähiaastatel ka ümbritsevates merevetes.
-
Liigiline jaotus: Kuigi põhirõhk on ahvenal, registreeritakse ka hauge ja säinaid, mis annab pildi lahe ökosüsteemi mitmekesisusest.
3. Keskkonnamuutuste jälgimine
Kalade rändekäitumine on otseselt seotud veetemperatuuri ja kevade saabumisega. Igapäevane püüniste kontrollimine annab väärtuslikku infot selle kohta, kuidas kliimamuutused või veetaseme kõikumised mõjutavad Läänemere kalastikku.
4. Vaba rändetee tagamine
Püüniste kontrollimine (“vittja”) tähendab ka seda, et hoitakse silm peal kanali läbitavusel. See tagab, et rändetee ei oleks ummistunud ning kaladel on vaba pääs madalatesse ja soojadesse kudeveekogudesse, kus marja areng on kiireim ja noorkalade ellujäämus suurim.
Kokkuvõtteks: Torpfjärdeni projekt on suurepärane näide sellest, kuidas inimtegevusega saab parandada looduslikke tingimusi. Rekordiline ahvenate arv ei ole mitte ainult rõõmustav uudis kalameestele, vaid märk tervenevast rannikuökosüsteemist.
Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)