NordenBladet – Oslo politsei hoiatab elanikke petturite eest, kes sihivad teadlikult kõrges eas inimesi, kasutades sissepääsemiseks ettekäänet kontrollida korteri veetorusid. Neljapäeval langes Oslos mitu 80-ndates ja 90-ndates aastates inimest varguste ohvriks.
Juhtumite käekiri
Vargused toimusid Bryn, Brobekk ja Rustagrenda piirkondades. Kurjategijate meetod on lihtne, kuid jultunud: nad ilmuvad ootamatult ukse taha ja väidavad, et hoones on toimunud veeleke, mida on vaja kiiresti kontrollida.
Operatsioonijuht Guro Sandnes selgitas, et petturid mõjuvad usaldusväärselt, mis muudab ohvritel nende tuppa lubamise kergeks. Kui kurjategijad on korterisse pääsenud, varastavad nad hetke ära kasutades väärisesemeid, peamiselt ehteid.
Viimane rünnak lõppes rüselusega
Päeva viimane teatatud juhtum leidis aset kella 14 paiku, mil kaks isikut üritasid tungida eaka abielupaari koju. Seekord ei läinud kõik aga plaanipäraselt:
-
Ohvrid hakkasid vastu ja pidid sissetungijad jõuga uksest välja lükkama.
-
Politsei teatel klapib ühe isiku kirjeldus varasemate päeva jooksul toime pandud varguste kahtlustatavaga.
-
Sündmuspaikadele on saadetud mitu patrulli ning käimas on aktiivne otsingutöö.
Tasub olla ettevaatlik – analoogsed pettused on tänapäeval väga levinud
Sellised „libatööliste“ pettused on Euroopas, sealhulgas Eestis ja Põhjamaades, endiselt väga levinud ja muutuvad üha professionaalsemaks. Kuigi digikelmused (panga- ja telefonipettused) on tõusuteel, on füüsiline sotsiaalne manipuleerimine ehk social engineering jätkuvalt kurjategijate seas populaarne.
Mida on oluline teada:
-
Sihtrühm: Kurjategijad valivad ohvriteks teadlikult eakaid, kes elavad üksi ja on loomupoolest usaldavamad ning abivalmimad.
-
Populaarsed ettekäänded: Lisaks veelekkele esinetakse sageli elektriku, gaasikontrolli, sotsiaaltöötaja või isegi politseinikuna. Eestis on esinenud juhtumeid, kus pakutakse „soodsalt“ katuseparandust või teritusteenust, et vaid hoovi või tuppa pääseda.
-
Hooajalisus: Sellised lained käivad sageli hulgakesi – rühm kurjategijaid liigub ühest linnaosast või linnast teise, sooritab lühikese aja jooksul mitu vargust ja lahkub piirkonnast enne, kui politsei neile jälile jõuab.
-
Ennetus: Ametlikud teenusepakkujad (nt Tallinna Vesi või Elektrilevi) teavitavad visiitidest üldjuhul ette. Kui keegi ilmub ukse taha ootamatult, on alati õigus küsida töötõendit ja helistada vastava asutuse klienditeenindusse, et kontrollida, kas tööline on tõepoolest saadetud.
Pea meeles:
Eesti: Kui tundmatu isik on agressiivne või tungiv, ära ava ust ja helista kohe hädaabinumbril 112.
Norras on kasutusel kolm erinevat hädaabinumbrit sõltuvalt vajaminevast abist:
-
112 – Politsei (seda numbrit tuleks kasutada ka siis, kui sa ei tea, millist muud numbrit valida).
-
113 – Kiirabi ja meditsiiniline hädaabi.
-
110 – Tuletõrje ja päästeteenistus.