NordenBladet – Uued andmed näitavad, et ainult 65 protsenti Norra lasteaedadest vastab seaduses sätestatud pedagoogilise personali nõuetele. Haridusväljaanne Utdanningsnytt koostas ülevaate riigi maakondade ja omavalitsuste lasteaedade personaliseisust, tuginedes Norra Haridusdirektoraadi värskele statistikale.
Ülevaatest selgub, et kõige kehvem on olukord Akershusi maakonnas, mis asub Oslo ümbruses Ida-Norras. Seal täidab pedagoogilise personali nõuded vaid 39,7 protsenti lasteaedadest.
Kõige paremini tuleb nõuetega toime Agderi maakond, mis paikneb Lõuna-Norras rannikualal. Seal vastab nõuetele 94,6 protsenti lasteaedadest.
Norra lasteaedadel tuleb igal aastal taotleda erandit, kui nad ei suuda täita nõuet vajaliku arvu pedagoogilise ettevalmistusega töötajate kohta. Paljud lasteaiad esitavad sellise taotluse korduvalt aasta-aastalt, samas kui osa asutusi jätab taotluse üldse esitamata.
Andmed viitavad, et pedagoogilise personali nappus on riigis jätkuvalt tõsine probleem ning piirkondlikud erinevused on märkimisväärsed.
Lisaks viitavad värsked uuringuandmed, et Norra eesmärgi saavutamine tõsta lasteaiaõpetaja haridusega töötajate osakaal 2030. aastaks 60 protsendini muutub praeguse arengu jätkudes väga keeruliseks. Stavangeri ülikooli professor Thomas Moser rõhutas, et ilma ulatuslike meetmeteta, mis aitaksid nii uusi töötajaid värvata kui ka olemasolevaid ametis hoida, on seatud sihini jõudmine tõenäoliselt raskendatud.
Uuringu kohaselt töötas 2023. aastal lasteaedades vaid 49,2 protsenti kvalifitseeritud lasteaiaõpetajatest. See on esimene kord alates 2004. aastast, kui näitaja langes alla 50 protsendi. Samal ajal on vähenenud ka nende noorte lõpetajate osakaal, kes lähevad kohe pärast õpinguid lasteaeda tööle. Kui varem suundus üle 80 protsendi värskelt lõpetanutest kohe erialasele tööle, siis 2023. aastal oli kuni 23-aastaste seas see näitaja langenud 30,7 protsendini.
Teadlaste hinnangul ei seisne probleem üksnes töökohtade kättesaadavuses, vaid üha enam selles, et noored ei soovi lasteaeda tööle minna. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et osa täiendõppest viib õpetajaid hoopis sektorist välja. Näiteks kooliainetele suunatud edasiõppe läbinutest jääb pärast õpinguid lasteaeda tööle vaid väga väike osa. Seetõttu rõhutavad teadlased ja haridusvaldkonna esindajad, et olukorra parandamiseks tuleb muuta nii õppe- kui ka töötingimusi, et lasteaiaõpetajad sooviksid erialale tulla ja sinna püsima jääda.
Avafoto: NordenBladet