NordenBladet – Norras Buskerudi maakonnas on selgunud uueks õppeaastaks gümnaasiumiastmesse (VGS) kandideerijate statistika. Numbrid kinnitavad viimaste aastate trendi: kutseharidus on muutunud populaarsemaks kui akadeemiline suund.
Tänavu esitas sisseastumisavalduse kokku 10 300 inimest. Eriti märkimisväärne on huvi kutseõppe vastu esimesel õppeaastal (Vg1), kus üle poole kandidaatidest eelistab omandada praktilist eriala.
Olulisemad arvud ja faktid:
-
Kutseõppe eelistus: 53% esimese aasta õpilastest (2147 avaldust) valis kutsehariduse, samas kui akadeemilisele suunale kandideeris 47% (1910 avaldust).
-
Populaarseim valdkond: Kõige rohkem avaldusi laekus tervise- ja hooldusõppe erialadele.
-
Kooli tüüp: Valdav enamik ehk 92% soovis asuda õppima riigikoolidesse, erakoolide osakaal jäi 8% juurde.
-
Taasavaldajad: Üle 20% esimesele aastale kandideerijatest on isikud, kes on varem õpinguid alustanud, kuid pole neid mingil põhjusel lõpetanud.
Buskerudi maakonna sisseastumise ja planeerimise juht Jørn Idar Ellingsen märkis maakonnalehes bfk.no, et selline suund on igati tervitatav. “On rõõmustav näha kutsehariduse populaarsuse jätkuvat kasvu. See on kooskõlas maakonna poliitiliste prioriteetidega, et tagada tulevikuks vajalik oskustööjõud,” sõnas Ellingsen.
Olulised tähtajad kandideerijatele:
-
1. mai: Viimane võimalus muuta oma eelistusi avalduses.
-
Juuli algus: Selguvad esimese ringi vastuvõtu tulemused.
-
Augusti algus: Teise ringi tulemused.
-
1. september: Kuupäev, mil kõigil õigustatud noortel peab olema koolikoht tagatud.
Kuidas toimib Norra kutseharidussüsteem?
Norra haridussüsteem on üles ehitatud nii, et kutseharidus ja akadeemiline gümnaasiumiharidus on võrdväärsed valikud pärast 10. klassi lõpetamist. Siin on lühiülevaade selle eripäradest:
1. Mudel “2+2” Kõige tavalisem tee kutsehariduses on nn 2+2 mudel. See tähendab kahte aastat teoreetilist ja praktilist õpet koolipingis (Vg1 ja Vg2), millele järgneb kaheaastane tasustatud praktika ettevõttes õpipoisina. Pärast nelja aastat sooritatakse kutseeksam (fagbrev või svennebrev).
2. Paindlikkus ja edasiõppimisvõimalused
Erinevalt paljudest teistest riikidest ei sulge kutseharidus uksi ülikooli ees. Õpilased, kes on lõpetanud kutseõppe, saavad läbida aastase täiendõppe (påbygging), mis annab neile üldise õiguse kandideerida kõrgkoolidesse (studiekompetanse).
3. Valdkonnad (Studieprogram) Norra kutsekoolides on mitmeid suundi, millest populaarseimad on:
-
Tervis ja hooldus (Helse- og oppvekstfag): Valmistab ette meditsiiniõdesid, hooldustöötajaid ja lasteaiakasvatajaid.
-
Tehnoloogia ja tööstus (Teknologi- og industrifag): Mehaanika, energeetika ja tootmine.
-
Ehitus ja arhitektuur (Bygg- og anleggsteknikk): Puusepad, elektrikud ja torulukksepad.
4. Miks on kutseharidus Norras nii populaarne?
Norra tööturul on suur puudus kvalifitseeritud oskustöölistest ning kutsekvalifikatsioon tagab sageli stabiilse töökoha ja konkurentsivõimelise palga juba noores eas. Samuti väärtustatakse ühiskonnas praktilisi oskusi kõrgelt, mis on aidanud kaotada ajaloolist barjääri “valgekraede” ja “sinikraede” töö vahel.