NordenBladet – Norra Veevarude ja Energia Direktoraadi (NVE) hallatav veebileht varsom.no hoiatab, et Hallingdali piirkonnas on sel nädalavahetusel välja kuulutatud märkimisväärne laviinioht (tase 3).
Ohu peamiseks põhjuseks on lumekihis leiduvad püsivad nõrgad kihid, mis on viimasel ajal põhjustanud aktiivset laviinitegevust. Spetsialistide sõnul võivad sellistest kihtidest alguse saavad laviinid paisuda väga suureks, muutes mägedes liikumise eluohtlikuks.
Hiljutine intsident Hemsedalis
Laviiniohu tõsidust kinnitab sel teisipäeval Hemsedalis aset leidnud õnnetus, kus laviini alla jäi koer. Õnneks suudeti loom lume alt välja kaevata ning ta pääses vigastusteta. Juhtum tuletab aga meelde, et praegustes oludes on vajalikud süvitsi minevad teadmised laviinidest ja äärmiselt kaalutletud marsruudivalik.
Hoiatus kehtib prognooside kohaselt vähemalt pühapäeva lõpuni.
Mis on laviinioht ja kuidas see tekib?
Laviin on lund, jääd ja sageli ka muud rusu sisaldav mass, mis libiseb mööda mäenõlva alla. See on loodusnähtus, mis nõuab tekkimiseks nelja peamist komponenti: nõlv, lumekate, nõrk kiht ja päästik.
1. Kuidas laviin tekib?
Laviinid tekivad tavaliselt siis, kui lumekihi sees olev pinge ületab lume omavahelise sidususe või haakumise aluspinnaga.
-
Püsivad nõrgad kihid: Need on kõige ohtlikumad. Need tekivad, kui lume struktuur muutub (nt temperatuurimuutuste tõttu) teraliseks või “suhkruks”. Need kihid ei hoia ülemist lumemassi kinni.
-
Plaadilaviin: Kõige tavalisem ja ohtlikum tüüp matkajatele. Tugevam ja tihedam lumekiht (plaat) asub nõrga kihi peal. Kui nõrk kiht järele annab, murdub terve plaat korraga lahti.
2. Peamised laviini vallandajad
Laviin ei teki alati iseenesest. Sageli on vaja “päästikut”:
-
Inimfaktor: Suurem osa harrastussportlastega juhtuvatest laviinidest on vallandatud ohvri enda või tema kaaslase poolt. Üks suusataja võib tekitada piisava surve, et purustada nõrk kiht sügaval lume all.
-
Värske lumi ja tuul: Tugev lumesadu lisab nõlvale massi. Tuul on aga “laviinide ehitaja”, kandes lund harjadelt nõlvadele (tuulepealsed küljed), tekitades ohtlikke räästaid ja ebastabiilseid lumeplaate.
-
Temperatuur: Kiire soojenemine muudab lume raskeks ja niiskeks, vähendades kihtidevahelist hõõrdumist.
3. Laviiniohu tasemed (Euroopa standard)
Laviiniohtu mõõdetakse skaalal 1–5:
| Tase | Nimetus | Selgitus |
| 1 | Madal | Lumikate on üldiselt stabiilne. Laviinid on ebatõenäolised. |
| 2 | Mõõdukas | Teatav ebakindlus järskudel nõlvadel. Vaja on ettevaatust. |
| 3 | Märkimisväärne | Kriitiline tase. Paljudel nõlvadel on lumi ebastabiilne. Laviini vallandamiseks piisab ühe inimese raskusest. |
| 4 | Suur | Laviinid on väga tõenäolised. Palju looduslikke (iseeneslikke) laviine. |
| 5 | Väga suur | Erakordne olukord. Suured laviinid isegi laugematel nõlvadel. |
Ohutusnõuanded
-
Kontrolli alati prognoosi: Kasuta kohalikke teenuseid nagu varsom.no.
-
Varustus: Kanna alati kaasas laviinipiiperit, sondi ja labidat ning oska neid kasutada.
-
Väldi järske nõlvu: Enamik laviine toimub nõlvadel, mille kalle on 30–45 kraadi.
Vaata ka:
Traagiline laviiniõnnetus Narvikis: üks inimene on endiselt kadunud