NordenBladet — Valitsuse 6. oktoobril algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tõsta kogu ELis küberturvalisuse taset ja ühtlustada reegleid. Pädevaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub ka Euroopa Komisjoni uue määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve. Vajadusel võib valitsus edaspidi osa ülesandeid edasi delegeerida.
NIS2 ülevõtmine suurendab küberturvalisuse nõuete järgijate hulka Eestis ligikaudu 3000 võrra, kokku kasvab nõuete järgijate hulk kuni 6500ni. Küberturvalisuse nõuete ühtlustamine tõstab ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide turvalisust ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi mitmes seaduses, sh e-identimise, side, transpordi ja tervishoiu valdkonnas.
Direktiivi ülevõtmine suurendab suurte ja keskmiste ettevõtete halduskoormust. Et halduskoormus tervikuna ei kasvaks, plaanib valitsus heaks kiita määruse, mis leevendab võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 6. oktoobril algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE).
Keeleõppe korraldus koondatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus ja tagada toimivamad lahendused ühiskonna ja tööturu jaoks. Kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdatakse eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandatakse eesti keele õpet täiskasvanutele. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks.
Kuna Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks, on oluline nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes. Nõuet laiendatakse kõigile avalik-õiguslikele asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 6. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. See vähendab KOV-ides töökoormust, loob selgema õigusraamistiku ja annab omavalitsustele suurema paindlikkuse oma rahakasutuse korraldamisel.
Muudatustega laiendatakse senised finantsjuhtimise reeglid kogu KOV konsolideerimisgrupile (sh kõik KOVi osalusega äriühingud, sihtasutused kui mittetulundusühingud). KOV-idele tehakse soodsamaks likviidsete varade paigutamine, tähtajalisi hoiuseid tohib KOV hakata näiteks avama ka peale täna lubatud kolme panga lisaks LHV-s, Coop Pangas ja Bigbankis.
Olulise uuendusena kaob põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab KOV alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele KOVidele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu (8-kordne põhitegevuse tulem senise 6-kordse asemel), baaspiirmäär tõuseb 70 protsendile. Kui KOV ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu regionaal- ja põllumajandusministeeriumile arvamuse saamiseks.
Majandusaasta aruandes muutub kohustuslikuks ülevaade sisekontrolli süsteemi rakendamisest. Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaega lükatakse edasi 15. oktoobrilt 30. novembrile. Kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga ei muudeta omavalitsuse finantsjuhtimise põhialuseid. Samuti ei anta omavalitsustele täitmiseks uusi ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.