NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil ühel ajal toetada senise kahe asemel mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist.
Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga (720 SE) sätestatakse, et pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei või mõjutada eespool oleva objekti valmimist.
Samuti on eelnõu järgi võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada. Pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eeldus on, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ehk kultuurkapitalil on valmisolek ja võimalus asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (136 SE), millega minnakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis niinimetatud olümpiapüügilt üle individuaalkvootide süsteemile ning reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.
Seaduse muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.
Seaduse järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal kümne protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on Keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Tarmo Tamm.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Riigikogu otsustas nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Heiki Hepner ning kutsuda nõukogust tagasi Mihhail Korb.
Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (727 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 30 ja vastu kaks Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Seda sarnaselt maagaasiga, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja elektriga, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et energiajulgeoleku ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks energiakriisis ehitatakse Paldiskis kiirendatud korras LNG-ujuvterminali vastuvõtuvõimekusega haalamiskaid ja taristut, ent meie aktsiisiregulatsioonis ei ole veeldatud maagaasi taasgaasistamisega arvestatud ja regulatsioon vajab täiendamist.
Riigikogu jättis kaks otsust vastu võtmata
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla lõpuni ehitamiseks, mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomiseks ja Rohuküla raudtee rajamiseks“ eelnõuga (651 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava, kuidas rahastada juba kohustuseks võetud Tallinna Haigla ehitust, soetada hädavajalikud meditsiinikopterid ja rajada Rohuküla raudtee Turba–Risti vaheline lõik.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Tõnis Mölder, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 33 saadikut. Otsusena vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Seega ei leidnud eelnõu toetust.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõuga (653 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek langetada toiduainete käibemaks üheksale protsendile.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 31 saadikut. Otsusena vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Seega ei leidnud eelnõu toetust.