NordenBladet — Karjamaa-raihein (Lolium perenne) on Euroopas domineeriv söödarohuliik, sest sellel on kõrge toiteväärtus ja suur taastumisvõime. Võrreldes teiste jahedas kliimas kasvavate söödarohuliikidega Põhjamaades ja Läänemere regioonis, on raihein vähem konkurentsivõimeline.
Eesti, Läti, Leedu ja Norra teadlased proovivad koos parandada raiheina kohanemisvõimet ja vastupidavust kasutades CRISPR-Cas9 tehnoloogiat.
Tehnikaülikooli geenitehnoloogia vanemteaduri ja konverentsi korraldaja Cecilia Sarmiento rõhutas: „Kasutades CRISPR-i täppisaretust teevad meie teadlased kindlaks need karjamaa-raiheina geenid, mis on seotud põua- ja külmataluvusega ning biomassi kasvuga. Pärast põhjalikku teadustööd valitakse välja põhjamaisesse kliimasse geneetiliselt sobiv taimematerjal, mida saab edaspidi kasutada sordiaretusprogrammides.“
Karjamaa-raiheina parandamisest saavad otsest kasu piima- ja lihatööstus ning seetõttu aitab teadlaste töö kaasa jätkusuutlike toidusüsteemide loomisele.
Projekti “Raiheina kohanemisvõime ja vastupidavuse parandamine ohutute ja säästvate toidusüsteemide jaoks CRISPR-Cas9 tehnoloogia abil” finantseerib EMP Balti teaduskoostöö programm, seda koordineerib Läti Ülikool. Partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Norra Loodusteaduste Ülikool ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskus. Ligi 15 teadlast ja tudengit osalevad projektis, mis algas aastal 2021 ning kestab 2024. aastani ja mille mahuks on kokku miljon eurot.
Projekti väljunditeks on teaduspublikatsioonid ning omandatud tehniline pädevus kasutada uudseid taimede täppisaretuse tehnoloogiaid, seda eriti noorteadlaste poolt.
28. oktoobril hommikul on Tallinna Tehnikaülikoolis lühike konverents, mis tutvustab projekti ja seniseid tulemusi. Seminar on avatud kõigile huvilistele, sealhulgas ka tudengitele. Toimumiskoht on Loodusteaduste maja (Keemia ja biotehnoloogia instituut), Akadeemia tee 15.