NordenBladet – Elron hindab, et Tartu ja Riia vaheline kauaoodatud ekspressrong alustab sõitmist suure tõenäosusega juba 15. detsembril.
Põhifaktid:
Kestus: Sõit Tartust Riiga kestaks umbes 3,5 tundi.
Marsruut: Eestis sõidab rong tavapärast liini Valgani, Lätis on kokku viis peatust, sh Riia.
Graafik (esialgne): Esimene reis Riiga Tartust umbes kell 17.30 ja saabuks Riiga kella 21.15 paiku. Tagasisõit Riiast hommikul kell 7.30, Tartus kella 11 paiku.
Rongikoosseisud: Sõitude alustamiseks oodatakse veel Euroopast heakskiitu kahele lisakoosseisule (kokku vaja kolme kahevagunilist rongi ja meeskonda).
Piletihind: Praegu veel saladus.
Toetus: Tartu linn (linnapea Urmas Klaasi sõnul) on valmis uue liini turunduses koostööd tegema.
Elroni juhatuse liikme Märt Ehrenpreisi sõnul on nad kuupäevas üsna kindlad, ning tööd tehakse ka Eesti-siseste graafikute nihutamisega, et Valgas pikk peatus ära jääks. Liin pidi algselt käivituma juba eelmisel aastal.
NordenBladet – Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius tegi Vilniuses rahvusvahelisel konverentsil Defending Baltics 2025 ettepaneku paigutada Leetu alaliselt paikneva Saksa brigaadi ja roteeruvate USA vägede kõrvale Ukraina pataljon.
Kubiliuse sõnul pakuks lahingus karastunud Ukraina sõjaväe kohalolek pärast rahu saavutamist täiendavat julgeolekugarantiid ja mängiks võtmerolli NATO kirdetiiva kollektiivkaitse tugevdamisel.
“On hea, et lahingukarastuse saanud Ukraina armee oleks pärast rahu kehtestamist Ukrainas valmis kohalolekuks kõigis meie piiriala riikides, alates Balti regioonist ning Leedus kõrvuti Saksa brigaadi ja roteeruvate USA pataljonidega,” märkis volinik.
Vene Armee tugevus ja droonide oht
Kubilius hoiatas, et Venemaa armee on praegu tugevam kui 2022. aasta veebruaris, eriti droonide kasutamise osas. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu armeedel puudub kogemus vastamisi seismisega Vene armeega, mis on võimeline kasutama miljoneid droone aastas.
Vajadus õppida Ukraina kogemusest
Volinik kutsus EL-i riike üles õppima Ukraina kogemusest, tuues esile:
800 000 lahingutes testitud sõdurit
Võime juhtida miljoneid droone
Sõjaks hästi ette valmistatud tööstus
Kubilius rõhutas, et tema ettepanek ei tähendaks Leedus asuvate Saksamaa (brigaad plaanitakse paigutada 2027. aasta lõpuks) ja USA (roteeruvad üksused) üksuste vähendamist, vaid pigem täiendaks heidutust NATO idatiival.
Avafoto: Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius (Euroopa Komisjon)
NordenBladet – Soome mõjukas majandustegelane ja finantsjuht Björn Wahlroos esitas avaliku ja terava kriitika riigi valitsuse aadressil, väites, et viimase 20 aasta ebaefektiivne majandusjuhtimine on toonud Soomele ligikaudu 80 miljardit eurot kaotust. See summa võrdub Soome kolme aasta tervishoiukuludega.
Majanduskasvu puudumine ja riigivõlg
Turus toimunud tehisintellekti foorumil esinedes rõhutas Wahlroos, et majanduskasv on iga rahvusriigi püsimajäämise ja julgeoleku alus. Ta märkis, et Soome majandus pole 18 aasta jooksul sisuliselt kasvanud, vahendab väljaanne Talouselämä.
“Kui Soome oleks kasvanud vähemalt sama kiiresti kui Rootsi ja Rootsi pole mingi majandustiiger, saaksime kogu riigivõla ära maksta vähem kui 18 kuuga,” tõdes pikaajalise pangandus- ja investeerimiskogemusega Wahlroos.
Ta pidas majanduskasvu puudumise peamiseks süüdlaseks “idioote”, kes on majandust juhtinud – viidates kõigile asjassepuutuvatele valitsustele.
Taastumise kolm tegurit ja reformivajadus
Wahlroosi sõnul rajaneb majanduskasv kolmel põhimõttelisel teguril: tööjõud, kapital ja tehnoloogia. Soome olukorra parandamiseks pakkus ta lahendusi:
Tööturu reform: Wahlroos rõhutas vajadust tagada inimeste efektiivne töötamine ja kritiseeris sotsiaalkindlustussüsteemi, mis tema sõnul “maksab inimestele kuradi palju, et nad ei töötaks.”
Kapitali kaasamine: Meelitada kohale rohkem kapitali.
Innovatsioon ja loovus: Luua keskkond, mis toetab uuenduslikkust ja loovust, mida veavad kirglikud ja motiveeritud inimesed, mitte bürokraadid.
Wahlroos näeb praeguses olukorras sarnasusi 1980. aastatega (kapitaliturgude liberaliseerimine ja tehnoloogiline läbimurre, nagu Nokia esiletõus), kus samuti oli vaja uut kasvuimpulssi. Ta leidis, et edu saavutamiseks on vaja nii uusi tehnoloogiaid ja startup-vaimu kui ka “vana majanduse” abinõusid, nagu mõistlik maksustamine ja tööturu reform.
“Majanduskasv nõuab mõlemat, mitte ainult ühte,” võttis Wahlroos kokku.
NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on vastu Maksu- ja Tolliameti (MTA) hiljutisele nõudele, et lastelaagrite korraldajad ja erahuvikoolid hakkaksid oma teenustelt käibemaksu maksma.HTM-i hinnangul süvendaks see muudatus lõhet jõukamate ja vaesemate perede laste ligipääsus huviharidusele.
Põhiline küsimus:
MTA teavitas õppeaasta algul laagrikorraldajaid ja erahuvikoole, et nad peavad hakkama tasuma käibemaksu, millest nad seni on üldjuhul olnud vabastatud.
Eesti laagrikorraldajate ja erahuvikoolide liidud pöördusid oktoobris HTM-i poole, hoiatades, et muudatus teeb teenused lastele ja noortele vähem kättesaadavaks.
Haridusministeeriumi seisukoht:
HTM toetab liitude seisukohta ja on pöördunud Rahandusministri poole, nõudes, et noortelaagrite ja erahuvihariduse teenused peavad olema käibemaksu tasumisest vabastatud.
Haridusminister Kristina Kallas rõhutab, et tegu on enamasti mitteärilisel eesmärgil korraldatud vabatahtliku õppega, mis on osa terviklikust haridussüsteemist ja täiendab formaalharidust.
Minister viitab Arenguseire keskuse lühiraportile, mis näitab selget korrelatsiooni vanemate sissetuleku ja laste huviharidusele ligipääsu vahel. Käibemaksuga koormamine muudaks teenuse peredele veelgi kättesaamatumaks.
Kallas toob välja, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv näeb ette käibemaksuvabastuse laste ja noorte haridusele, mida pakuvad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.
Järgmised sammud:
HTM edastas Rahandusministeeriumile üheksa küsimust, paludes selgitada, miks käsitletakse munitsipaal- ja erahuvikoole käibemaksu osas erinevalt, kuigi nende seaduslikud alused ja hariduslikud eesmärgid on samad.
HTM soovib teada, kas on võimalik halduspraktikat muuta nii, et huviharidus oleks omandivormist sõltumata käibemaksukohustusest vabastatud.
Kui praktika muutmine ilma seadusemuudatuseta pole võimalik, peab HTM vajalikuks käibemaksuseaduse parandamist.
Eelmisel õppeaastal osales erahuvikoolides ligi 71 000 last ja noort ning riigi toetatud laagrites 30 000 noort.
NordenBladet – Euroopa Liidu eesmärk on luua aastaks 2028 ühtne pakendimärgistuse süsteem toidupakenditel. See muudatus peaks tagama tarbijatele selge juhise pakendijäätmete õigeks sorteerimiseks ja aitama edendada ringmajandust. Kuigi muudatus toob tootjatele kaasa kulusid, ei tohiks see Kliimaministeeriumi hinnangul oluliselt tõsta toidu hinda.
Ühise märgistuse vajadus ja sisu
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Dagny Kunguse sõnul ei ole Eesti turu väiksuse tõttu olnud seni otstarbekas kehtestada vaid riigisisest märgistussüsteemi. Ühise EL-i süsteemi rakendusakt, mis määrab kindlaks kõikide pakendite ühtsed kriteeriumid, peaks ilmuma 2026. aasta teises pooles.
Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil täpsustab, et uus märgistus nõuab oluliselt rohkem infot kui vaid sorteerimisjuhised. See hõlmab:
Pakendi koostise märgistust.
Pakendi kasutusvõimaluste märgistust.
Sorteerimisjuhiseid.
Tõenäoliselt ka QR-koodi lisainfo jaoks, mis pakendile enam ära ei mahu.
Kulud ja hinnatundlikkus
Kuigi tootjad peavad arvestama uue süsteemiga kaasnevate kuludega, eriti konteinerite märgistamise osas, ei tohiks see Kunguse sõnul toidu lõpphinda oluliselt mõjutada, kuna pakendite disainiga tegeletakse niigi pidevalt.
Siiski hoiatab Peil, et suuremad kulud kaasnevad uute süsteemide, eriti korduvkasutatavate pakendite jälgimiseks vajalike IT-arendustega. Näiteks pestavate pakendite puhul tekib kohustus kokku lugeda pakendi läbitud kasutus- ja pesukorrad. Keerulisem IT-taristu on see, mis teeb pakendid tõenäoliselt kallimaks, mitte märgiste trükkimine ise.
Konteinerite ühtlustamine ja üleminekuaeg
Oluline osa nõuetest puudutab ka jäätmekonteinereid, mis peavad hakkama kandma pakenditega sarnast märgistust. Nende konteinerite märgistuskulude katmine langeb tootjatele, tihti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu. Eesmärk on tagada, et tarbija saaks pakendit ära visates selgelt aru, millisesse konteinerisse see kuulub.
Uue süsteemi kohustuslik kehtivusaeg algab 2028. aastal. Tootjatele antakse kolmeaastane üleminekuaeg, mille jooksul on neil lubatud ära kasutada olemasolevad pakendivarud.
Rahvusvahelised pinged
Mõned riigid on püüdnud kehtestada oma märgistussüsteeme enne EL-i ühtseid nõudeid. Näiteks Prantsusmaa kohustusliku märgistuse osas on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse, et selgitada välja, kas see takistab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. See näitab, kui oluline on ühiste reeglite järgimine kogu liidus.
