NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas toetada ja täiskokku esimesele lugemisele saata eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul luuakse eelnõuga võimalus osakoormusega töötajal teha soovi korral lisatunde täistööaja täitumiseni. „Muudatus võimaldab pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ja hakkama saada olukorras, kus pakutav töömaht või töötaja töö tegemise võimalus näiteks õppimise tõttu on kõikuv,“ lausus Timpson. Ta sõnas, et eelnõu on kompromiss tööturu osapoolte vahel ning võimalus, mitte kohustus. „Eelnõu oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.“

Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei saa eelnõu toetada, kuna sellega soovitakse äririskid lükata töötaja kaela. „Muudatused on paindlikud eelkõige tööandjatele, mitte töötajatele. Kümme tundi nädalas on maksimum, mille eest tööandja vastutab – ehk need on tunnid, mille eest tööandja on kohustatud maksma. Kui töötajale rohkem töötunde pakkuda pole, siis ei pea talle ka rohkem maksma. Töötajatelt võetakse ära kindlustunne. Palk ja töötunnid sõltuvad õnneloosist ehk tööandja heast tahtest ja võimalustest. Lisaks oli ametiühingute kaasamine valitsuse poolt täiesti olematu, millele viitab ka õiguskomisjoni saabunud 20 erinevat kirja ametiühingutelt ja huvirühmadelt.“

Eelnõu järgi kehtestatakse paindliku tööaja kokkulepetele ka nõuded: lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.

Samuti reguleerib eelnõu küsimust, kui palju peab töötaja saama nädalas järjest puhata. Sätestatakse põhimõte, et töötajale tuleb kord nädalas tagada tavapärase tööaja arvestuse korral 48 ja summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi järjestikust puhkeaega.

Komisjoni istungil osalesid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ja sama osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 10. juunil.

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb täna Riias Lätis toimuval Läänemere-äärsete liitlasriikide rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel, et valmistuda eelseisvaks COSACi istungiks.

„Plaan on tänasel kohtumisel läbi arutada ennekõike sõjalise kaitse, sõjalise liikuvuse, kaitsetööstuse ja laia julgeoleku teemad, mis on päevakorras ka juunis Varssavis rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil,“ sõnas Tali. „Samuti räägime läbi Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve prioriteedid ning COSACi täiskogu päevakorra.“

Kohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi ja Taani parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid. Parlamendiliikmed kogunesid Lätis juba eile, et kohtumise eel külastada Ādaži sõjaväebaasi ja Mārupes asuvat kaitsetööstusettevõtet Belss.

COSAC on 27 liikmesriigi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjone ühendav koostööformaat.

NordenBladet — Kaks eelnõu läbis esimese lugemise

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.

Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) peamisteks eesmärkideks on muuta ILO haldusnõukogu liikmeskonda, organisatsiooni peadirektori ametisse nimetamise ja põhikirja muutmise protsessi.

Eelnõu näeb ette muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks, mis arvestab valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis suureneb liikmete arv. Hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järel on 112 liiget.

Eelnõuga muudetakse kaasavamaks ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess, mille kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile.

Eelnõu näeb ette ka ILO põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema ILO liikmete toetusega. Eelnõu kohaselt nõuavad põhimõttelised muudatused, nagu organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused, suuremat toetust, mis on konverentsi 3/4 häälteenamusega. Muudatuste jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest.

Seletuskirja kohaselt  ei ole ILO põhikirja muudatused siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.

ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.

ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimine ei nõua muudatusi Eesti õigusaktides.

Vastuse sai kaheksa arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimisele Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729), Eesti põllumajanduse tuleviku kohta (nr 730) ja Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734) vastas peaminister Kristen Michal.

Arupärimistele välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas (nr 740) ning tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta (nr 742) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Arupärimistele loodusobjektide kaitsekorra ebaseadusliku muutmise kohta (nr 738), Eesti keskkonnapoliitika kohta (nr 743) ja elektrienergia tootmisvõimsuste kohta (nr 746) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Arupärijate soovil arvati istungi päevakorrast välja arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Madis Kallas ja Lauri Läänemets.

Istung lõppes kell 22.41.