Norra kalalaeva ja keskkonnaaktivistide kokkupõrge Antarktikas

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Antarktika vetes leidis aset tõsine vahejuhtum, kus tuntud keskkonnaaktivisti Paul Watsoniga seotud alus sõitis tahtlikult otsa Norra ettevõttele Aker QRILL kuuluvale krillipüügilaevale Antarctic Sea.

Kuigi kokkupõrkes keegi vigastada ei saanud, tekitas rünnak ohtliku olukorra. Aker QRILL-i tegevjuhi Webjørn Barstadi sõnul toimus kokkupõrge kütusepaagi vahetus läheduses, mis oleks võinud halvimal juhul põhjustada ulatusliku kütuselekke ökoloogiliselt tundlikus piirkonnas.

Enne kokkupõrget üritasid aktivistid püügitegevust saboteerida, heites terasankruid ettevõtte teise laeva, Antarctic Endurance’i traalidesse. Aktivistide rühmituse Captain Paul Watson Foundation eesmärk oli blokeerida krillipüük*, mida nad peavad otseseks ohuks Antarktika elustikule, sealhulgas vaaladele, hüljestele ja pingviinidele. Aktivistid on lubanud sarnaste operatsioonidega jätkata, et kaitsta piirkonna toiduahelat kommertsiaalse ülepüügi eest.

Keskkonnaaktivist Paul Watson kinnitas meediale, et rünnak oli sihilik, kuid rõhutas, et tegemist oli “agressiivse vägivallatusega”. Watsoni sõnul oli kokkupõrge kerge ja tekitas laevale vaid värvikahjustusi, seadmata ohtu inimelusid või laeva konstruktsiooni. Watson, kes on varemgi sarnaste taktikate tõttu rahvusvahelise tähelepanu ja kriitika alla sattunud, väidab, et tema 50-aastase tegevuse jooksul pole keegi tema operatsioonide käigus tõsiselt vigastada saanud.

Norra välisministeerium ja saatkonnad on asunud Aker QRILL-i nõustama ning ettevõte kaalub juhtunu tõttu kohtuhagi esitamist. Samuti on abi palutud Tšiili rannikuvalvelt**. Konflikti keskmes on krillipüügi eetilised ja keskkonnalased küsimused: kui aktivistid näevad selles ohtu ökosüsteemile, siis Aker QRILL kinnitab, et nende tegevus on jätkusuutlik ja vastutustundlik. Püütud krilli kasutatakse peamiselt lõhesööda, lemmikloomatoidu ja omega-3 toidulisandite tootmiseks.

___________________________

* Krill ehk antarktika hiigelvähk (Euphausia superba). Kuigi nimi “hiigelvähk” võib jätta mulje millestki suurest, on krillid tegelikult üsna pisikesed (umbes 6 cm pikad). Nimi tuleneb pigem nende tohutust massist ja tähtsusest ökosüsteemis, mitte üksiku isendi mõõtmetest. Hiigelvähid on Antarktika toiduahela vundament. Nad on peamiseks toiduks vaaladele, hüljestele ja pingviinidele.

** Antarktika ei kuulu ühelegi riigile, kuid merel toimuvate õnnetuste ja päästetööde (ingl k Search and Rescue ehk SAR) haldamiseks on piirkond jaotatud lähimate riikide vahel. Tšiili on üks viiest riigist (koos Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga), kes vastutab Antarktika vete turvalisuse eest. Kokkupõrge toimus Antarktika poolsaare lähedal, mis jääb just Tšiili hallatavasse otsingu- ja päästepiirkonda.

Tšiili lõunatipp (eriti Punta Arenase linn) on üks peamisi väravaid Antarktikasse. See on lähim koht, kust on võimalik kiiresti saata mereväe- või rannikuvalvealuseid appi, kui piirkonnas tekib hädaolukord, reostusoht või vajadus õigusliku sekkumise järele.

Skjærtorsdags-rally ehk PÄEV, mil Rootsi Strömstadi linn täitub norrakatega

By
Helena-Reet Aari
-
Skjærtorsdags-rally - MIKS täitub Rootsi Strömstadi linn igal suurel neljapäeval norrakatega?

NordenBladet – Igal aastal lihavõttepühade ajal kordub Skandinaavias üks ja seesama vaatepilt: tuhanded norrakad istuvad autodesse ja suunduvad üle piiri Rootsi, täpsemalt Strömstadi linna (norra k. Strømstad).

See ei ole lihtsalt juhuslik poeskäik, vaid aastakümnete pikkune traditsioon, millel on nii majanduslikud kui ka kultuurilised põhjused.

Suur neljapäev ehk skjærtorsdag.

Põhjus on peamiselt seadusandlik ja religioosne. Norras on suur neljapäev (skjærtorsdag) riigipüha. See tähendab, et peaaegu kõik kauplused (sh toidupoed ja alkoholikauplused) on suletud ning elu riigis peatub.

Rootsis aga suur neljapäev riigipüha ei ole. Poed on avatud, kaubanduskeskused töötavad täistuuridel ja ootavad naabreid külla. Kuna paljudel norrakatel on töölt vaba päev, kuid kodumaal midagi osta ei saa, ongi tekkinud harjumus sõita Rootsi.

Kas see on iga-aastane traditsioon?

Jah, see on kindel traditsioon. Seda tuntakse sageli nime all skjærtorsdags-rally või lihtsalt piirikaubandus (grensehandel).

  • Pidu ratastel: Strömstadi tänavad täituvad sageli tuunitud autode, valju muusika ja peomeeleolus noortega. See on muutunud omamoodi rahvapeoks, mis on kohalikele võimudele ja politseile igal aastal tõsine väljakutse.

  • Ostureis ehk “Harry-tur”: Norras kasutatakse väljendit Harry-tur halvustava, kuid naljatleva terminina odava kauba järel käimise kohta. Ostetakse peamiselt liha, maiustusi, tubakat ja alkoholi, mis on Rootsis oluliselt odavamad kui Norras.

Sel aastal on oodata rekordarvu külastajaid

Ehkki traditsioon on vana, lisavad käesoleva aasta olud sellele hoogu juurde. Rootsi valitsus on kõrge inflatsiooni ja elukalliduse leevendamiseks vähendanud toiduainete ja kütuse aktsiise ning makse.

Oluline vahe: Kui tavaliselt on Rootsi Norra jaoks “odavmaa” niikuinii, siis praegune maksupoliitika muudab hinnavahe veelgi drastilisemaks. Norrakas, kes tangib paagi täis ja täidab ostukäru Rootsis, säästab sel aastal märkimisväärse summa võrreldes kodumaiste hindadega.

Avafoto on illustreeriv. (NordenBladet)

Suurbritannia juhib 35 riigi arutelu Hormuzi väina taasavamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Keir Starmer

NordenBladet – Suurbritannia peaminister Keir Starmer on täna 02. aprillil kutsunud kokku 35 riigi esindajad, et arutada strateegiliselt kriitilise tähtsusega Hormuzi väina taasavamist.

Hormuzi väin on olnud suletud enam kui kuu aega pärast USA ja Iisraeli sõjategevuse algust Iraani vastu, mis on seisatanud märkimisväärse osa rahvusvahelisest nafta- ja gaasikaubandusest. Starmer rõhutas, et vabade laevateede taastamine ja meresõitjate turvalisuse tagamine on äärmiselt keeruline ülesanne, mis nõuab nii diplomaatilisi pingutusi kui ka edasist sõjalist planeerimist pärast lahingutegevuse lõppemist.

Euroopa riigid on hetkel keerulises geopoliitilises dilemmas: ühelt poolt soovitakse tagada vaba kaubavahetus ja leevendada energiakriisi, kuid samas püütakse vältida otsest sekkumist USA ja Iraani vahelisse konflikti. Peaminister Starmer kinnitas, et Suurbritannia eesmärk ei ole sõtta astuda, vaid keskenduda deeskaleerimisele ja majandusliku kahju piiramisele. See positsioon on teravas vastuolus USA presidendi Donald Trumpi retoorikaga, kes on kritiseerinud NATO liitlasi tegevusetuse eest ja teatanud, et USA ei võta pärast sõda vastutust väina turvamise eest.

Ekspertide hinnangul on 35 riigi kohtumisel arutlusel olevad lahendused tõenäoliselt piiratud laevade eskortimisega, mitte ründavate sõjaliste operatsioonidega Iraani vastu. Kuigi riikidel on suur huvi stabiilse energiaturu taastamise vastu, eeldab igasugune reaalne sekkumine esmalt vaherahu sõlmimist piirkonnas. Järgmiste sammudena plaanib Suurbritannia tihendada koostööd Euroopa Liidu partneritega, et tugevdada julgeolekualast ja majanduslikku ühistegevust pärast kriisi lõppu.

Põhjamaade seisukoht on selles küsimuses üsna ühtne

Skandinaavia riikide arvamus on, et väin peab olema avatud ja turvatud, kuid seda tuleks teha rahvusvahelise koostöö, mitte USA ühepoolse sõjalise surve raames. Nad eelistavad lahendust, mis toob kaasa pingete leevendamise (deeskaleerimise), mitte konflikti laiendamise.

  • Meresõiduvabadus on prioriteet: Taani ja Norra on maailma suurimate laevastikuriikide seas. Nende jaoks ei ole Hormuzi väina sulgemine ainult teoreetiline mure, vaid otsene oht nende majandusele ja meremeeste turvalisusele. Nad toetavad kindlalt rahvusvahelistel reeglitel põhinevat korda ja õigust vabale läbisõidule.

  • Diplomaatiline tasakaalustamine: Sarnaselt Suurbritanniale ja teistele Euroopa riikidele rõhutavad ka Skandinaavia maad (eriti Rootsi ja Taani), et nad ei soovi saada osaliseks USA ja Iraani vahelises otseses sõjas. Nende fookus on “kaitsvatel operatsioonidel” (laevade eskortimine), mitte ründerünnakutel.

  • Trumpi surve ja NATO suhted: Donald Trumpi terav kriitika NATO ja liitlaste aadressil on pannud Skandinaavia riigid ebamugavasse olukorda. Kuna Norra ja Taani on NATO liikmed (ning Rootsi ja Soome värskelt liitunud), on neile oluline säilitada head suhted Washingtoniga, kuid nad ei poolda Trumpi “tehke ise või ostke meilt kütust” tüüpi nõudmisi.

  • Osalemise ebakindlus: Kuigi on teada, et kohtumisel osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa, on näiteks Taani puhul veel selgusetu, kas nad osalevad Suurbritannia poolt kokku kutsutud virtuaalses arutelus täies mahus. Taani välisministeerium on olnud vastuste andmisel kidakeelne, mis viitab sisearuteludele selle üle, kui kaugele ollakse valmis sõjaliselt minema ilma ametliku vaherahuta, vahendab dr.dk.

Avafoto: Keir Starmer 

Vaata ka:

Loe ka:
Trump ähvardab USA lahkumisega NATO-st, nimetades allianssi „paberist tiigriks”
Trumpi sõnumid paiskasid börsid langusesse: Helsinki ja Stockholmi börsid tugeva surve all

Norra: Jonas Gahr Støre kinnitas valmisolekut kandideerida peaministriks ka 2029. aastal

By
Helena-Reet Aari
-
Norra peaminister Jonas Gahr Støre (Arbeiderpartiet)

NordenBladet – Norra praegune peaminister ja Töölispartei (Arbeiderpartiet) juht Jonas Gahr Støre teatas intervjuus Norra telekanalile TV 2, et on valmis juhtima erakonda ka 2029. aasta parlamendivalimistel. Støre kinnitusel on ta valmis jätkama peaministrikandidaadina, eeldusel et erakond ja üldkogu teda toetavad.

Støre on turgutanud Norra valitsust alates 14. oktoobrist 2021. Tema teadaanne märgib soovi pikaajaliseks stabiilsuseks ajal, mil Töölispartei on silmitsi seisnud madalate toetusnumbrite ja tugeva opositsiooniga.

Kes on Jonas Gahr Støre?

Jonas Gahr Støre (sündinud 25. augustil 1960 Oslos) ei ole tüüpiline Töölispartei poliitik. Tema taust ja karjäär on pakkunud talle nii tugevaid eeliseid kui ka toonud kriitikat erakonna seest.

Haridus ja varajane karjäär

Erinevalt paljudest oma eelkäijatest pärineb Støre jõukast perekonnast. Ta sai hariduse Prantsusmaal, lõpetades maineka Sciences Po ülikooli Pariisis politoloogia erialal. See on andnud talle suurepärase prantsuse keele oskuse ja laia rahvusvahelise vaatevälja.

Poliitiline teekond

  • Välisminister (2005–2012): Støre kogus tohutut populaarsust välisministrina Jens Stoltenbergi valitsuses. Teda peeti tollal Norra üheks armastatumaks poliitikuks, keda iseloomustas diplomaatiline vilumus ja intellektuaalsus.

  • Tervishoiuminister (2012–2013): Enne valitsuse vahetumist täitis ta lühidalt tervishoiuministri rolli.

  • Erakonna esimees (2014–praeguni): Pärast seda, kui Jens Stoltenberg suundus NATO peasekretäri kohale, valiti Støre Töölispartei juhiks.

Peaministriperiood ja väljakutsed

Støre tõusis peaministriks 2021. aastal, moodustades koalitsiooni Keskpartei (Senterpartiet) ja toetudes vasakpoolsete häältele. Tema valitsemisaega on iseloomustanud mitmed kriisid:

  • Energiakriis ja inflatsioon: Venemaa-Ukraina sõja alguse järel tõusnud elektrihinnad ja elukallidus on löönud valitsuse toetust.

  • Siseolukord: Teda on sageli kritiseeritud “akadeemilise” ja liiga ettevaatliku stiili pärast, mis ei pruugi alati kõnetada Töölispartei traditsioonilist baasvalijat ehk töölisklassi.

Miks on nii varajane kandideerimissoovist teatamine oluline?

Støre otsus teatada oma kandideerimissoovist nii vara on strateegiline käik. See on suunatud erakonnasisese spekulatsiooni lõpetamisele võimalike järeltulijate üle.

“Kui erakond seda soovib ja üldkogu ütleb ‘jah’, siis olen ma valmis,” ütles Støre TV 2-le, rõhutades, et tema motivatsioon Norra poliitikat suunata ei ole kahanenud.

Hoolimata praegustest rasketest küsitlustulemustest, kus parempoolne opositsioon eesotsas Erna Solbergiga on juhtimas, näitab Støre samm, et ta ei kavatse vastutusest loobuda ega jätta erakonda ebakindlasse seisu enne järgmisi valimistsükleid.

Avafoto: Jonas Gahr Støre (NordenBladet)

Norra: Oslos levivad eakate vastu suunatud „veelekke-pettused“

By
Helena-Reet Aari
-
Norra: Oslos levivad eakate vastu suunatud „veelekke-pettused“

NordenBladet – Oslo politsei hoiatab elanikke petturite eest, kes sihivad teadlikult kõrges eas inimesi, kasutades sissepääsemiseks ettekäänet kontrollida korteri veetorusid. Neljapäeval langes Oslos mitu 80-ndates ja 90-ndates aastates inimest varguste ohvriks.

Juhtumite käekiri

Vargused toimusid Bryn, Brobekk ja Rustagrenda piirkondades. Kurjategijate meetod on lihtne, kuid jultunud: nad ilmuvad ootamatult ukse taha ja väidavad, et hoones on toimunud veeleke, mida on vaja kiiresti kontrollida.

Operatsioonijuht Guro Sandnes selgitas, et petturid mõjuvad usaldusväärselt, mis muudab ohvritel nende tuppa lubamise kergeks. Kui kurjategijad on korterisse pääsenud, varastavad nad hetke ära kasutades väärisesemeid, peamiselt ehteid.

Viimane rünnak lõppes rüselusega

Päeva viimane teatatud juhtum leidis aset kella 14 paiku, mil kaks isikut üritasid tungida eaka abielupaari koju. Seekord ei läinud kõik aga plaanipäraselt:

  • Ohvrid hakkasid vastu ja pidid sissetungijad jõuga uksest välja lükkama.

  • Politsei teatel klapib ühe isiku kirjeldus varasemate päeva jooksul toime pandud varguste kahtlustatavaga.

  • Sündmuspaikadele on saadetud mitu patrulli ning käimas on aktiivne otsingutöö.

Tasub olla ettevaatlik – analoogsed pettused on tänapäeval väga levinud

Sellised „libatööliste“ pettused on Euroopas, sealhulgas Eestis ja Põhjamaades, endiselt väga levinud ja muutuvad üha professionaalsemaks. Kuigi digikelmused (panga- ja telefonipettused) on tõusuteel, on füüsiline sotsiaalne manipuleerimine ehk social engineering jätkuvalt kurjategijate seas populaarne.

Mida on oluline teada:

  • Sihtrühm: Kurjategijad valivad ohvriteks teadlikult eakaid, kes elavad üksi ja on loomupoolest usaldavamad ning abivalmimad.

  • Populaarsed ettekäänded: Lisaks veelekkele esinetakse sageli elektriku, gaasikontrolli, sotsiaaltöötaja või isegi politseinikuna. Eestis on esinenud juhtumeid, kus pakutakse „soodsalt“ katuseparandust või teritusteenust, et vaid hoovi või tuppa pääseda.

  • Hooajalisus: Sellised lained käivad sageli hulgakesi – rühm kurjategijaid liigub ühest linnaosast või linnast teise, sooritab lühikese aja jooksul mitu vargust ja lahkub piirkonnast enne, kui politsei neile jälile jõuab.

  • Ennetus: Ametlikud teenusepakkujad (nt Tallinna Vesi või Elektrilevi) teavitavad visiitidest üldjuhul ette. Kui keegi ilmub ukse taha ootamatult, on alati õigus küsida töötõendit ja helistada vastava asutuse klienditeenindusse, et kontrollida, kas tööline on tõepoolest saadetud.

Pea meeles:
Eesti: Kui tundmatu isik on agressiivne või tungiv, ära ava ust ja helista kohe hädaabinumbril 112.

Norras on kasutusel kolm erinevat hädaabinumbrit sõltuvalt vajaminevast abist:

  • 112 – Politsei (seda numbrit tuleks kasutada ka siis, kui sa ei tea, millist muud numbrit valida).

  • 113 – Kiirabi ja meditsiiniline hädaabi.

  • 110 – Tuletõrje ja päästeteenistus.

1...345...1,973Page 4 of 1,973