Teisipäev, detsember 16, 2025

Soomes pikeneb Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaeg

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Sotsiaalkindlustusamet Kela teatas, et Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaega pikendatakse järgmisel 2026. aastal viie aastani. Seni on kaart kehtinud kaks aastat.

Kela teatel ei nõua muudatus klientidelt mingeid lisameetmeid, kuna kaardid uuenevad automaatselt pärast kehtivusaja lõppu. Aasta alguses võib aga uute kaartide väljastamisel esineda lühike katkestus. Samuti ei mõjuta muudatus juba kehtivaid ravikindlustuskaarte, vahendab Yle.

Euroopa ravikindlustuskaart on ühtne ja tasuta dokument, mis tõendab inimese ravikindlustuse kehtivust mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Island, Liechtenstein, Norra), Šveitsis või Ühendkuningriigis. Kaardi omanikul on ajutiselt teises riigis viibides (näiteks turismireisil, õppimas või lühiajaliselt töötades) õigus saada vajaminevat riiklikku arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatud elanikega. See tähendab, et arstiabi osutatakse vastava riigi seadusandluse ja tariifide alusel, mitte patsiendi koduriigi reeglite järgi.

Oluline on silmas pidada, et kaart ei asenda reisikindlustust ega kata erameditsiini kulusid, päästeteenuseid ega haige transporti kodumaale. Kaardi ettenäitamisel ei pruugi ravi olla täiesti tasuta: patsient peab ise tasuma kõik omavastutustasud (nt visiiditasu, voodipäevatasu) samas ulatuses nagu kohalikud elanikud ning neid kulusid hiljem koduriigis ei hüvitata. Seetõttu on alati soovitatav lisaks ravikindlustuskaardile sõlmida ka eraldi reisikindlustus, mis kataks ootamatud lisakulud.

 

Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid kokku 2040. aasta kliimaeesmärgis

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Euroopa Parlament ja Nõukogu jõudsid kokkuleppele uues vahe-eesmärgis teel kliimaneutraalsuseni.

  • Uus eesmärk: Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% (võrreldes 1990. aastaga).

  • Tingimus: Eesmärk kehtib juhul, kui vajalikud eeltingimused on täidetud.

  • Eesti seisukoht: Kokkulepe ühtib Eesti huvidega.

Mis muutub reeglites?

Uus kokkulepe toob sisse rohkem paindlikkust, mis rakendub peamiselt pärast 2030. aastat:

  1. Rahvusvahelised süsinikukrediidid: Alates 2036. aastast on lubatud eesmärgi täitmiseks kasutada väljaspool Euroopa Liitu tehtud keskkonnaprojekte (nt taastuvenergia arendamine mujal). Seda võib teha kuni 5% ulatuses 1990. aasta heitkogustest.

  2. Süsiniku sidumine: Täpsustati tehnoloogiate rolli, mis aitavad süsinikku atmosfäärist eemaldada ja siduda.

  3. ETS2 edasilükkamine: Maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) käivitumine lükati aasta võrra edasi – see algab nüüd 2028. aastal.

Mõju majandusele ja inimestele

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul on uus raamistik küpsem ja paindlikum kui praegune (kuni 2030 kehtiv) süsteem.

  • Konkurentsivõime: Kliimapoliitika peab toetama majandust, soodustades innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse.

  • Järelevalve: Tugevdati kontrollmehhanisme, et regulaarselt hinnata:

    • riikide konkurentsivõimet;

    • energiahindu;

    • eesmärkide täitmist.

  • Fookus: Rõhk on lihtsustamisel ja sotsiaalsel õiglusel.

Kliimapoliitika ajatelg

Selle otsusega täiendati 2021. aasta Euroopa kliimamäärust:

  • 2030: Heite vähendamine vähemalt 55%.

  • 2040: UUS vahe-eesmärk: heite vähendamine 90%.

  • 2050: Lõppeesmärk: kliimaneutraalsus.

Järgmised sammud: Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokkuleppe veel vormiliselt heaks kiitma, et see jõustuks.

Eesti asub piirama ülivõimsate kasvuhoonegaaside (F-gaaside) kasutamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Valitsus saatis Riigikogusse eelnõu, mille eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega ning vähendada osoonikihti kahandavate ja tugevate kasvuhoonegaaside mõju kliimale.

Mis on F-gaasid ja miks neid piiratakse?

Fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid on ained, mille mõju kliimale on kordades laastavam kui süsinikdioksiidil (CO₂).

  • Varjatud oht: Neid gaase leidub seadmetes, kuhu me tavaliselt ei vaata – näiteks külmikutes, kliimaseadmetes ja alajaamade elektrilülitites.

  • Võimas mõju: Näiteks elegaas (SF6) on globaalse soojenemise seisukohast 23 000 korda ohtlikum kui CO₂.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas: “Selle muudatusega teeme konkreetsed sammud, et nende ainete kasutust vähendada, paremini kontrollida ja muuta aruandlus selgemaks.”

Mis eelnõuga muutub?

Muudatused puudutavad nii F-gaaside kui ka nende alternatiivide (nt ammoniaak, CO₂, süsivesinikud) käitlemist. Eesmärk on muuta süsteem tõhusamaks ja ohutumaks.

1. Vähem bürokraatiat Riik soovib vältida tarbetut paberimajandust:

  • Kaotatakse kohustus registreerida seadmeid, mida Eestis ei kasutata.

  • Vabastus: Teatud väiksema riskiga ja hermeetiliselt suletud seadmed vabastatakse registreerimiskohustusest.

  • Aruandluse tähtajad muudetakse ettevõtjatele loogilisemaks.

2. Suurem ohutus ja uued nõuded Kuna F-gaaside asemel võetakse üha enam kasutusele alternatiivseid külmaaineid (nt ammoniaak ja süsivesinikud), peavad ettevõtted ja töötajad olema valmis neid ohutult käitlema.

  • Ettevõtted peavad uuendama oma käitlemislubasid.

  • Töötajad peavad läbima täiendkoolitused.

NB! Muudatustega kohanemiseks on antud pikk üleminekuaeg – töötajate täiendõppe tähtaeg on 2029. aastal.

Mis saab edasi?

Eelnõu liigub nüüd arutamiseks ja hääletamiseks Riigikogusse.

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Soome riigivõlg kasvab prognoositust kiiremini: 2025. aastal võetakse 17,8 miljardit eurot uut laenu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome rahandusministeerium teatas, et riigi laenuvajadus käesoleval aastal on osutunud oodatust suuremaks. 2025. aasta kogulaenuks kujuneb hinnanguliselt 17,8 miljardit eurot, mis ületab algselt eelarvestatud summat märkimisväärselt.

Rahandusministeeriumi ja Iltalehti andmetel on laenumahu suurenemise taga peamiselt tehnilised finantspõhjused, eelkõige sularaha tagatise nõuete kasv tuletistehingutes ja võlakirjade emissioonikulud.

Laenuvajadus ületab eelarvet 3,5 miljardi võrra

Algselt oli 2025. aasta riigieelarves arvestatud 14,3 miljardi euro suuruse neto laenuvajadusega. Tegelikkuses kujuneb nominaalseks laenuvõtmiseks aga 17,8 miljardit eurot.

See 3,5 miljardi euro suurune erinevus tuleneb kahest komponendist:

  1. Eelarve tulude ja kulude vahe (puudujääk).

  2. Hinnangulised kulud, mis on seotud võlakirjade väljastamise ja haldamisega.

Peamine põhjus: tuletistehingute tagatised

Suurim osa laenuvajaduse kasvust – ligi 3,3 miljardit eurot võrreldes 2024. aasta lõpuga – on seotud riigilt nõutava sularaha tagatise suurenemisega intressi- ja valuutaderivatiivide (tuletislepingute) puhul.

  • Miks tagatised suurenesid? Riigi tuletislepingud sisaldavad krediidiriski maandamiseks tagatiskokkuleppeid. Intressimäärade muutused, eriti pikkade ja lühikeste intressimäärade vahe kärisemine, on sundinud riiki suurendama tagatiseks makstavat sularaha hulka. Lisaks suurendas tagatisnõudeid euro tugevnemine USA dollari suhtes (valuutaderivatiivid).

  • Kas raha on kadunud? Ei. Tegemist on nõuetega, mis genereerivad riigile intressitulu. Sularaha tagatis makstakse riigile tagasi hiljemalt lepingu tähtaja saabumisel.

  • Tulevikuvaade: Kuigi 2024. aastal loobuti uute intressiderivatiivide sõlmimisest, mõjutavad varasemad lepingud riigi rahavooge kuni nende lõppemiseni.

Tehniline lisategur: võlakirjade emissioonikulud

Teine oluline tegur laenusumma suurenemisel on seotud võlakirjade müügihinnaga ehk emissioonikuludega.

Olukord tekib, kui riik müüb enampakkumisel vanemaid võlakirju, millel on fikseeritud intressimäär (kupong). Kuna need vanad intressimäärad on madalamad kui praegused turu intressimäärad, ostavad investorid neid võlakirju allahindlusega (alla nominaalhinnaga).

  • Tagajärg: Et saada kätte vajalik hulk sularaha (eurodes), peab riik emiteerima võlakirju suuremas nominaalväärtuses.

  • Kulu suurus: Aasta kolmandas lisaeelarves arvestati emissioonikuludeks ligikaudu miljard eurot, millele on nüüd lisandunud täiendavalt umbes 400 miljonit eurot.

Riik on sunnitud võtma rohkem nominaalset laenu, et katta nii jooksvad kulud kui ka finantsturgude tehnilistest nõuetest tulenevad kohustused.

Eesti: Riigikogus moodustati telefonipettuste ennetamise toetusrühm

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Maria Jufereva-Skuratovski eestvedamisel moodustati riigikogus telefonipettuste ennetamise toetusrühm, mille eesmärk on tugevdada ennetustööd ja riigi koordineeritud vastutegevust telefonikelmustele.

“Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on Eesti elanikud ainuüksi sel aastal kaotanud petturitele enam kui 20,5 miljonit eurot. Sellest üle 12 miljoni euro on seotud telefoni- ja investeerimiskelmustega,” kirjeldas Maria Jufereva-Skuratovski telefonipettuste probleemi ulatust.

Skuratovski sõnul kaotavad pettuste ohvrid oma säästud, kodu või on sunnitud tasuma laene, mille petturid on nende nimel vormistanud. “Kõige murettekitavam on see, et kelmuse ohvriks võib langeda igaüks — sõltumata vanusest, haridusest või varasemast kogemusest,” sõnas ta.

“Seetõttu peab võitlus telefonipettustega olema Eesti riigi prioriteet,” märkis Jufereva-Skuratovski.

Toetusrühma esimeheks valiti Maria Jufereva-Skuratovski ja aseesimeheks Andre Hanimägi. Lisaks kuuluvad toetusrühma riigikogu liikmed Hanah Lahe, Mario Kadastik, Peeter Tali, Tõnis Mölder, Madis Kallas, Irja Lutsar, Peeter Ernits, Tõnis Lukas, Rene Kokk, Juku-Kalle Raid, Ando Kiviberg, Diana Ingerainen, Vladimir Arhipov ja Tanel Kiik.

 

 

1...345...1,935Page 4 of 1,935