NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kinnitas, et Eesti toetab kindlalt Euroopa Liidu plaane tugevdada tsiviil- ja sõjalist valmisolekut. Algatus lähtub Soome ekspresidendi Sauli Niinistö raportist, mille kohaselt on julgeolekuolukord märgatavalt halvenenud ning kriisideks valmisolek on vältimatu.
Komisjon otsustas valitsuse seisukohti toetada konsensuslikult. Uue määrusega ajakohastatakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi perioodiks 2028–2034, arvestades COVID-19 pandeemia õppetunde ja praegust geopoliitilist olukorda.
Kriiside lahendamise tuum on koostöö
Tali sõnul on eesmärk tagada eurooplaste kaitse ja ellujäämine erinevates kriisides.
ERCC roll: ELi elanikkonnakaitse mehhanismi keskmes on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). Eesti on huvitatud selle tugevdamisest, et tagada kiire ja keskne abi, eriti nn kobarkriiside korral.
Solidaarsus: Kui liikmesriik ei tule hädaolukorraga ise toime, käivituvad ELi solidaarsusmeetmed ja ühised varud. See eeldab suurepärast koordineerimist.
Eesti prioriteedid ja tingimused
Kogu kriisivalmiduse paketi maht on ligikaudu kümme miljardit eurot. Eesti rõhutab läbirääkimistel järgmisi põhimõtteid:
NATO-ga arvestamine: ELi tegevus peab toetama NATO kollektiivkaitset, mitte sellega konkureerima.
Paindlikkus: Eelarve jaotamisel tuleb lähtuda reaalsetest riskihinnangutest ning säilitada paindlikkus vahendite ümberjagamiseks vastavalt vajadusele.
Haavatavad rühmad: Kriisiplaanides tuleb arvestada nõrgemate sihtrühmade vajadustega.
Õppused ja tehnoloogia: Eesti peab oluliseks regulaarseid ühisõppuseid, paremat infovahetust ning kosmoseteenuste ja varajase hoiatamise süsteemide kasutamist.
Komisjonis tutvustas seisukohti siseminister Igor Taro. Otsus sündis koostöös riigikaitse- ja sotsiaalkomisjoniga.
NordenBladet – Meediapealkirjad, mis viitavad USA peatsele lahkumisele NATO-st, on tugevalt liialdatud. Need põhinevad sageli vaid ühe üksiku kongresmeni sotsiaalmeediapostituse ülemäärasest võimendamisest mõnedes kanalites, mis loob Washingtoni tegelikest meeleoludest vildaka pildi.
Sellised postitused on kerged tekitama USA liitlastes küsimusi Washingtoni pühendumuse kohta. Lähem vaade näitab aga, et tegemist on poliitilise äärmusega, mitte riikliku kursimuutusega. See ei ole Ameerika Ühendriikide ametlik ega enamuse seisukoht, kuid see peegeldab USA poliitikas kasvavat isolatsionistlikku voolu, mida ei saa täielikult eirata.
Ameerika Ühendriikide poliitikas on hetkel käimas aktiivne debatt välispoliitika tuleviku üle. Selle käigus kõlab aeg-ajalt häälekalt seisukohti, mis kutsuvad üles drastilistele muutustele, sealhulgas NATO-st lahkumisele. Oluline on aga eristada üksikute kongresmenide algatusi USA ametlikust poliitikast ja parlamendi enamuse tahtest.Nii demokraadid kui ka “traditsioonilised” vabariiklased (nagu senaator Mitch McConnell) peavad NATO-t USA julgeoleku nurgakiviks. Nad näevad allianssi vahendina, mis hoiab ära suuremaid sõdu ja tagab USA mõjuvõimu Euroopas.
Thomas Massie avaldus: isolatsionismi hääl
Detsembris 2025 tegi Esindajatekoja liige Thomas Massie (Vabariiklane, Kentucky) sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) postituse (SIIN), mis pälvis rahvusvahelist tähelepanu. Massie kirjutas:
“NATO on külma sõja igand. Ühendriigid peaksid NATO-st lahkuma ja kasutama seda raha meie oma riigi kaitsmiseks, mitte sotsialistlike riikide aitamiseks. Täna esitasin eelnõu HR 6508, et lõpetada meie NATO liikmelisus.”
See avaldus esindab Vabariikliku partei libertariani tiiba, mis on ajalooliselt olnud isolatsionistlik. Nende vaatevinklist peaks USA lõpetama igasuguse sekkumise välisriikidesse, olgu tegu Ukraina abistamise, Lähis-Ida konfliktide või Euroopa julgeolekuga.
See ei ole USA riiklik seisukoht
Thomas Massie eelnõu ja seisukohad ei peegelda USA Kongressi ega ameerika avalikkuse valdavat arvamust.
Kaheparteiline toetus: Nii Demokraatlikus kui ka Vabariiklikus parteis on selge enamus NATO säilitamise ja tugevdamise poolt. Kongressi juhtivad vabariiklased peavad allianssi endiselt USA globaalse mõjuvõimu ja julgeoleku nurgakiviks.
Seadusandlik kaitse: USA Kongress on astunud konkreetseid samme, et NATO liikmelisust kaitsta. Hiljuti vastu võetud seadusemuudatused keelavad USA presidendil NATO-st lahkuda ilma Senati kahekolmandikulise heakskiiduta või Kongressi aktita. See “turvavõrk” loodi just selleks, et vältida äkilisi kursimuutusi.
Avalik arvamus: Küsitlused näitavad järjepidevalt, et enamik ameeriklasi suhtub NATO-sse positiivselt ja näeb seda vajaliku liiduna demokraatlike väärtuste kaitsmisel.
Erinevus Donald Trumpi seisukohast
Kuigi Donald Trump on olnud NATO suhtes kriitiline, erineb tema positsioon Thomas Massie omast oluliselt.
Massie on ideoloogiline: Tema soovib NATO-st lahkuda põhimõtte pärast, et USA ei peaks tegelema teiste riikide probleemidega.
Trump on tehingupõhine (transactional): Tema sõnum (“makske või me ei kaitse”) on olnud suunatud sellele, et survestada Euroopa liitlasi tõstma kaitsekulutusi vähemalt NATO miinimumnormini (2% SKT-st) ning retoorikas isegi 4% või enamani. 2025. aasta Haagi tippkohtumisel lepiti NATO-s juba kokku ka 5% siht 2035. aastaks.
Trumpi eesmärk ei ole tingimata alliansi lammutamine, vaid USA positsiooni parandamine selles. Tema retoorika on läbirääkimistaktika, samas kui Massie eelnõu on katse lõigata läbi sidemed Euroopaga. Massie algatusel puudub Trumpi ja tema meeskonna otsene toetus ning see ei esinda “MAGA” liikumise peavoolu, vaid selle äärmuslikumat serva.
Thomas Massie postitus ja eelnõu HR 6508 on osa demokraatlikust protsessist, kus esindatud on kõik vaated, ka kõige äärmuslikumad. Samuti on see hea näide sellest, kuidas ühe poliitiku äärmuslikku seisukohta saab meedias üle võimendada. Seda ei tohiks automaatselt tõlgendada kui otsest ohtu USA liitlasuhete katkemisele. USA institutsionaalne ja poliitiline toetus NATO-le on täna tugev.
NordenBladet — Hollandis baseeruv sõltumatu meediaväljaanne The Moscow Times avaldas analüüsi Venemaa Karjala Vabariigi olukorrast. Artikkel keskendub piirkonna muutunud dünaamikale NATO liikmesriigi Soome naabruses ning kohalike elanike meeleoludele pingestunud suhete taustal.
Ajalooline seotus ja majanduslik sõltuvus
Karjala Vabariigil* on aastakümneid olnud Soomega erakordselt tihedad sidemed. Enne Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal oli karjalaste igapäevaelu ja majandus sügavalt integreeritud lääne naabriga:
Majanduspartnerlus: Soome oli piirkonna olulisim majanduspartner.
Haridus: Soome õppeasutused värbasid Karjalast aktiivselt õpilasi ja tuhanded noored omandasid haridust teisel pool piiri.
“Ajude äravool” ja põgenemine Läände
Kuigi Soome lähedus pakkus võimalusi, tekitas see Karjala Vabariigile probleeme juba enne sõda, meelitades piirkonnast ära andekaid noori. Sõja puhkedes on see protsess kiirenenud, muutudes sisuliselt paguluseks.
„Ma arvan, et pooled minu klassikaaslastest elavad nüüd Soomes. Me oleme piiriala, seega pole see sugugi imelik,” nentis Olonetsi linnast pärit ja nüüdseks Soome kolinud naine.
Kuigi Soome oli üks esimesi Euroopa riike, mis piiras pärast 2022. aastat venelastele viisade väljastamist, ei laienenud need piirangud õpilasviisadele. See on jätnud paljudele peredele võimaluse saata lapsed välismaale, et:
Anda neile Euroopa haridus.
Kaitsta neid Venemaal langeva “raudse eesriide” mõjude eest.
Vältida noormeeste sattumist sõjaväeteenistusse ja rindele.
Kultuuriline paradoks ja keeleküsimus
The Moscow Times toob esile märgilise tendentsi: karjala keel** areneb praegu Soomes jõudsamalt kui Karjala Vabariigis endas.
Venemaal on karjala keelel küll ametliku keele, kuid mitte riigikeele staatus, mis takistab selle kasutamist ametlikus asjaajamises.
Probleemiks peetakse asjaolu, et karjala keel ei läinud kunagi üle kirillitsale.
Tänaseks moodustavad etnilised karjalased vabariigi elanikkonnast vaid ligikaudu 5%.
Propaganda versus tegelikkus
Pärast Ukraina sõja algust ja Soome liitumist NATO-ga on Venemaa ametlik retoorika muutunud agressiivseks, maalides Soomest pilti kui sõjalisest ohust. Paguluses elav Karjala ajakirjanik Valeri Potašov märgib aga, et kohalik elanikkond seda narratiivi täielikult ei jaga.
Potašovi hinnangul on ühiskonnas selge lõhe:
Vanem põlvkond: On vastuvõtlikum propagandale ja võib näha Soomet ajaloolise vaenlasena.
Keskealised ja noored: Vaatamata tugevale propagandale ei ole avalikus arvamuses drastilist muutust toimunud ning Soomet ei tajuta vaenlasena.
__________________________________ * Karjala Vabariik (Venemaa Föderatsioon) Karjala Vabariik on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis asub Loode-Venemaal, mis piirneb läänes Soomega.
Pealinn: Petroskoi (vene keeles Petrozavodsk).
Loodus: Karjala on tuntud oma tohutute metsade ja järvede poolest (sealhulgas Euroopa kaks suurimat järve: Laadoga ja Äänisjärv).
Rahvastik: Tänapäeval moodustavad suurema osa rahvastikust venelased. Karjalased on jäänud oma ajaloolisel kodumaal vähemusrahvuseks.
** Karjala keel Karjala keel (karjalan kieli) kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome rühma. See on eesti ja soome keele lähisugulaskeel.
Sarnasus: Karjala keel on soome keelele väga lähedane, kuid see ei ole soome keele murre, vaid iseseisev keel. Ka eestlased võivad paljudest sõnadest aru saada, kuigi grammatika ja hääldus erinevad.
Staatus: Karjala keelel ei ole Karjala Vabariigis riigikeele staatust (ainus riigikeel on vene keel), kuid sellel on ametlikult tunnustatud vähemuskeele staatus.
Murded: Keelel on mitu peamist haru, millest suurimad on:
Päriskarjala (kõige lähedasem soome keelele).
Livviko ehk Aunuse karjala (kõneldakse Laadoga järve ümbruses).
Lüüdi (mõnikord peetakse eraldi keeleks, sarnaneb vepsa keelele).
Kirjakiri: Tänapäeval kasutatakse karjala keele kirjutamiseks ladina tähestikku (sarnaselt eesti ja soome keelega), kuigi ajalooliselt on katsetatud ka kirillitsat.
NordenBladet — Taani sõjaväeluureteenistuse (Forsvarets Efterretningstjeneste) 10. detsembril avaldatud iga-aastane ohuhinnang sisaldab märgilist muutust: NATO liikmesriik Taani on nimetanud oma pikaajalist liitlast Ameerika Ühendriike üheks julgeolekuohuks.
Aruanne toob välja kolm peamist valdkonda, kus USA tegevus või sellega seotud ebakindlus mõjutab Taani ja Euroopa turvalisust.
1. Muutunud jõuvahekorrad ja ebakindlus
Luureraporti kohaselt ei saa enam kindel olla, kas USA tagab tulevikus Euroopa julgeoleku samal määral kui varem.
Majanduslik surve: USA kasutab üha enam oma majanduslikku ja tehnoloogilist ülekaalu võimu teostamise vahendina, survestades sellega ka oma liitlasi ja partnereid.
Strateegiline vaakum: Sõjaväeluure juht Thomas Ahrenkiel rõhutas olukorra tõsidust: „Ameerika Ühendriigid on olnud meie julgeoleku tagaja põlvkondade vältel. Kuna nende tulevane roll Euroopas on ebaselge, kasvab ka julgeolekupoliitiline ebakindlus.“
2. Julgustav signaal Venemaale
Aruandes hoiatatakse, et lääneriikide ja USA vaheline ebakindlus võib julgustada Venemaad agressiivsemale käitumisele.
Tõenäoliseks peetakse Venemaa agressiivsemate hübriidrünnakute korraldamist NATO liikmesriikide vastu.
Vaatamata sõjale Ukrainas, on Venemaa säilitanud võimekuse korraldada rünnakuid ka strateegiliselt tähtsas Arktika piirkonnas.
3. Pinged Arktikas ja Gröönimaa küsimus
Raport käsitleb põhjalikult Arktikat kui tiheda konkurentsi tandrit USA, Venemaa ja Hiina vahel, pöörates erilist tähelepanu Taanile kuuluvale Gröönimaale.
Luureoht: USA suurenenud huvi Gröönimaa vastu on liigitatud ohuks, kuna see toob kaasa intensiivsema luuretegevuse ja mõjutuskatsed.
Territoriaalsed ambitsioonid: Tekstis viidatakse Donald Trumpi varasematele väljaütlemistele, mille kohaselt peaks Gröönimaa jõudma „ühel või teisel moel“ USA omandusse. Samuti märgitakse, et ei ole välistatud sõjalise jõu kasutamine piirkonna kontrolli alla saamiseks.
Taani sõjaväeluure on kinnitanud, et investeerib tekkinud olukorra tõttu senisest enam ressursse USA-suunalise analüüsi tegemiseks.
NordenBladet — Islandi avalik-õiguslik ringhääling RÚV teatas ametlikult, et riik ei osale järgmisel aastal toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel. Otsus langetati RÚV-i juhatuse koosolekul 10. detsembril.
Samm on otsene reaktsioon Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) eelmise nädala teatele, mille kohaselt lubatakse Iisraelil lauluvõistlusel jätkata. RÚV-i peadirektor Stefán Eiríkisson tõdes oma avalduses, et Iisraeli avalik-õigusliku ringhäälingu KAN osalemine on tekitanud ühiskonnas laialdasi lahkarvamusi.
Otsuse tagamaad ja põhjendused
Ringhäälingu avalduse kohaselt on avalik arutelu ja reaktsioonid EBU otsusele näidanud selgelt, et Islandi osalemisega Eurovisioonil ei kaasneks praeguses õhustikus ei rõõmu ega rahu.
“Seetõttu on RÚV otsustanud EBU-d teavitada, et ringhääling ei osale järgmisel aastal Eurovisioonil,” seisab ametlikus teates.
Lisaks toob ringhääling välja, et Eurovisiooni algne eesmärk – islandlaste ühendamine teleri ette – ei ole antud olukorras saavutatav. Samuti on mitmed Islandi erakonnad väljendanud vastuseisu võistlusel osalemisele. Peadirektor Eiríkisson kinnitas intervjuus, et otsus sündis juhtkonna tasandil ning valitsuse ettepanekut boikoteerimise osas eraldi hääletusele ei pandud.
Rahvusvaheline kontekst
Island ei ole oma kriitikas üksi. Varem on Holland, Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia teatanud, et kaaluvad Iisraeli osalemise tõttu Eurovisiooni boikoteerimist. Märkimisväärne on Hispaania seisukoht, kuna tegemist on ühega viiest Eurovisiooni peamisest rahastajariigist.
Seevastu naaberriik Soome (Yle) on teatanud, et valmistub võistlusel osalema. Samuti on oma osalemist kinnitanud Eesti.
Ka kõik kolm Skandinaavia riiki on kinnitanud oma osalemise 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.
Siin on nende praegused seisukohad:
Rootsi (SVT): On kindlalt teatanud, et osaleb ja ei liitu boikotiga. Rootsi rahvusringhääling SVT kinnitas oma osalust juba varem ning on hiljuti uuesti rõhutanud, et vaatamata teiste riikide (nagu Hollandi ja Hispaania) loobumisele nemad võistlusest eemale ei jää.
Taani (DR): On kinnitanud osalemise. Nende rahvuslik eelvoor Dansk Melodi Grand Prix toimub plaanide kohaselt 14. veebruaril 2026. DR on küll varem rõhutanud, et jälgib olukorda seoses võistluse turvalisuse ja poliitilisusega, kuid on otsustanud siiski jätkata.
Norra (NRK): On samuti kinnitanud osalemise ja avanud juba ka lugude esitamise oma eelvooru Melodi Grand Prix (MGP) jaoks.
Seega erinevalt Islandist, kes on otsustanud protestiks kõrvale jääda, plaanivad ülejäänud Põhjamaad toimuval võistlusel osaleda.
Taustainfo Eurovisiooni kohta
Eelmisel aastal (2024) toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Rootsis, Malmös. Võitjaks krooniti Šveitsi esindaja Nemo lauluga “The Code”. Kuna võit läks Šveitsi, toimub järgmine Eurovisiooni lauluvõistlus Šveitsis, Baseli linnas.
