Teisipäev, detsember 16, 2025

Karjala Vabariigi ja Soome suhted muutuvas geopoliitilises olukorras

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Hollandis baseeruv sõltumatu meediaväljaanne The Moscow Times avaldas analüüsi Venemaa Karjala Vabariigi olukorrast. Artikkel keskendub piirkonna muutunud dünaamikale NATO liikmesriigi Soome naabruses ning kohalike elanike meeleoludele pingestunud suhete taustal.

Ajalooline seotus ja majanduslik sõltuvus

Karjala Vabariigil* on aastakümneid olnud Soomega erakordselt tihedad sidemed. Enne Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainas 2022. aastal oli karjalaste igapäevaelu ja majandus sügavalt integreeritud lääne naabriga:

  • Majanduspartnerlus: Soome oli piirkonna olulisim majanduspartner.

  • Haridus: Soome õppeasutused värbasid Karjalast aktiivselt õpilasi ja tuhanded noored omandasid haridust teisel pool piiri.

“Ajude äravool” ja põgenemine Läände

Kuigi Soome lähedus pakkus võimalusi, tekitas see Karjala Vabariigile probleeme juba enne sõda, meelitades piirkonnast ära andekaid noori. Sõja puhkedes on see protsess kiirenenud, muutudes sisuliselt paguluseks.

„Ma arvan, et pooled minu klassikaaslastest elavad nüüd Soomes. Me oleme piiriala, seega pole see sugugi imelik,” nentis Olonetsi linnast pärit ja nüüdseks Soome kolinud naine.

Kuigi Soome oli üks esimesi Euroopa riike, mis piiras pärast 2022. aastat venelastele viisade väljastamist, ei laienenud need piirangud õpilasviisadele. See on jätnud paljudele peredele võimaluse saata lapsed välismaale, et:

  1. Anda neile Euroopa haridus.

  2. Kaitsta neid Venemaal langeva “raudse eesriide” mõjude eest.

  3. Vältida noormeeste sattumist sõjaväeteenistusse ja rindele.

Kultuuriline paradoks ja keeleküsimus

The Moscow Times toob esile märgilise tendentsi: karjala keel** areneb praegu Soomes jõudsamalt kui Karjala Vabariigis endas.

  • Venemaal on karjala keelel küll ametliku keele, kuid mitte riigikeele staatus, mis takistab selle kasutamist ametlikus asjaajamises.

  • Probleemiks peetakse asjaolu, et karjala keel ei läinud kunagi üle kirillitsale.

  • Tänaseks moodustavad etnilised karjalased vabariigi elanikkonnast vaid ligikaudu 5%.

Propaganda versus tegelikkus

Pärast Ukraina sõja algust ja Soome liitumist NATO-ga on Venemaa ametlik retoorika muutunud agressiivseks, maalides Soomest pilti kui sõjalisest ohust. Paguluses elav Karjala ajakirjanik Valeri Potašov märgib aga, et kohalik elanikkond seda narratiivi täielikult ei jaga.

Potašovi hinnangul on ühiskonnas selge lõhe:

  • Vanem põlvkond: On vastuvõtlikum propagandale ja võib näha Soomet ajaloolise vaenlasena.

  • Keskealised ja noored: Vaatamata tugevale propagandale ei ole avalikus arvamuses drastilist muutust toimunud ning Soomet ei tajuta vaenlasena.

__________________________________
* Karjala Vabariik (Venemaa Föderatsioon)
Karjala Vabariik on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv autonoomne vabariik, mis asub Loode-Venemaal, mis piirneb läänes Soomega.

Pealinn: Petroskoi (vene keeles Petrozavodsk).

Loodus: Karjala on tuntud oma tohutute metsade ja järvede poolest (sealhulgas Euroopa kaks suurimat järve: Laadoga ja Äänisjärv).

Rahvastik: Tänapäeval moodustavad suurema osa rahvastikust venelased. Karjalased on jäänud oma ajaloolisel kodumaal vähemusrahvuseks.

** Karjala keel
Karjala keel (karjalan kieli) kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome rühma. See on eesti ja soome keele lähisugulaskeel.

Sarnasus: Karjala keel on soome keelele väga lähedane, kuid see ei ole soome keele murre, vaid iseseisev keel. Ka eestlased võivad paljudest sõnadest aru saada, kuigi grammatika ja hääldus erinevad.

Staatus: Karjala keelel ei ole Karjala Vabariigis riigikeele staatust (ainus riigikeel on vene keel), kuid sellel on ametlikult tunnustatud vähemuskeele staatus.

Murded: Keelel on mitu peamist haru, millest suurimad on:

Päriskarjala (kõige lähedasem soome keelele).

Livviko ehk Aunuse karjala (kõneldakse Laadoga järve ümbruses).

Lüüdi (mõnikord peetakse eraldi keeleks, sarnaneb vepsa keelele).

Kirjakiri: Tänapäeval kasutatakse karjala keele kirjutamiseks ladina tähestikku (sarnaselt eesti ja soome keelega), kuigi ajalooliselt on katsetatud ka kirillitsat.

Taani sõjaväeluure liigitas USA julgeolekuohuks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Taani sõjaväeluureteenistuse (Forsvarets Efterretningstjeneste) 10. detsembril avaldatud iga-aastane ohuhinnang sisaldab märgilist muutust: NATO liikmesriik Taani on nimetanud oma pikaajalist liitlast Ameerika Ühendriike üheks julgeolekuohuks.

Aruanne toob välja kolm peamist valdkonda, kus USA tegevus või sellega seotud ebakindlus mõjutab Taani ja Euroopa turvalisust.

1. Muutunud jõuvahekorrad ja ebakindlus

Luureraporti kohaselt ei saa enam kindel olla, kas USA tagab tulevikus Euroopa julgeoleku samal määral kui varem.

  • Majanduslik surve: USA kasutab üha enam oma majanduslikku ja tehnoloogilist ülekaalu võimu teostamise vahendina, survestades sellega ka oma liitlasi ja partnereid.

  • Strateegiline vaakum: Sõjaväeluure juht Thomas Ahrenkiel rõhutas olukorra tõsidust: „Ameerika Ühendriigid on olnud meie julgeoleku tagaja põlvkondade vältel. Kuna nende tulevane roll Euroopas on ebaselge, kasvab ka julgeolekupoliitiline ebakindlus.“

2. Julgustav signaal Venemaale

Aruandes hoiatatakse, et lääneriikide ja USA vaheline ebakindlus võib julgustada Venemaad agressiivsemale käitumisele.

  • Tõenäoliseks peetakse Venemaa agressiivsemate hübriidrünnakute korraldamist NATO liikmesriikide vastu.

  • Vaatamata sõjale Ukrainas, on Venemaa säilitanud võimekuse korraldada rünnakuid ka strateegiliselt tähtsas Arktika piirkonnas.

3. Pinged Arktikas ja Gröönimaa küsimus

Raport käsitleb põhjalikult Arktikat kui tiheda konkurentsi tandrit USA, Venemaa ja Hiina vahel, pöörates erilist tähelepanu Taanile kuuluvale Gröönimaale.

  • Luureoht: USA suurenenud huvi Gröönimaa vastu on liigitatud ohuks, kuna see toob kaasa intensiivsema luuretegevuse ja mõjutuskatsed.

  • Territoriaalsed ambitsioonid: Tekstis viidatakse Donald Trumpi varasematele väljaütlemistele, mille kohaselt peaks Gröönimaa jõudma „ühel või teisel moel“ USA omandusse. Samuti märgitakse, et ei ole välistatud sõjalise jõu kasutamine piirkonna kontrolli alla saamiseks.

Taani sõjaväeluure on kinnitanud, et investeerib tekkinud olukorra tõttu senisest enam ressursse USA-suunalise analüüsi tegemiseks.

Island loobub Eurovisioonil osalemisest: RÚV põhjendab otsust Iisraeli osalusega

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Islandi avalik-õiguslik ringhääling RÚV teatas ametlikult, et riik ei osale järgmisel aastal toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel. Otsus langetati RÚV-i juhatuse koosolekul 10. detsembril.

Samm on otsene reaktsioon Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) eelmise nädala teatele, mille kohaselt lubatakse Iisraelil lauluvõistlusel jätkata. RÚV-i peadirektor Stefán Eiríkisson tõdes oma avalduses, et Iisraeli avalik-õigusliku ringhäälingu KAN osalemine on tekitanud ühiskonnas laialdasi lahkarvamusi.

Otsuse tagamaad ja põhjendused

Ringhäälingu avalduse kohaselt on avalik arutelu ja reaktsioonid EBU otsusele näidanud selgelt, et Islandi osalemisega Eurovisioonil ei kaasneks praeguses õhustikus ei rõõmu ega rahu.

“Seetõttu on RÚV otsustanud EBU-d teavitada, et ringhääling ei osale järgmisel aastal Eurovisioonil,” seisab ametlikus teates.

Lisaks toob ringhääling välja, et Eurovisiooni algne eesmärk – islandlaste ühendamine teleri ette – ei ole antud olukorras saavutatav. Samuti on mitmed Islandi erakonnad väljendanud vastuseisu võistlusel osalemisele. Peadirektor Eiríkisson kinnitas intervjuus, et otsus sündis juhtkonna tasandil ning valitsuse ettepanekut boikoteerimise osas eraldi hääletusele ei pandud.

Rahvusvaheline kontekst

Island ei ole oma kriitikas üksi. Varem on Holland, Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia teatanud, et kaaluvad Iisraeli osalemise tõttu Eurovisiooni boikoteerimist. Märkimisväärne on Hispaania seisukoht, kuna tegemist on ühega viiest Eurovisiooni peamisest rahastajariigist.

Seevastu naaberriik Soome (Yle) on teatanud, et valmistub võistlusel osalema. Samuti on oma osalemist kinnitanud Eesti.

Ka kõik kolm Skandinaavia riiki on kinnitanud oma osalemise 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Siin on nende praegused seisukohad:

  • Rootsi (SVT): On kindlalt teatanud, et osaleb ja ei liitu boikotiga. Rootsi rahvusringhääling SVT kinnitas oma osalust juba varem ning on hiljuti uuesti rõhutanud, et vaatamata teiste riikide (nagu Hollandi ja Hispaania) loobumisele nemad võistlusest eemale ei jää.

  • Taani (DR): On kinnitanud osalemise. Nende rahvuslik eelvoor Dansk Melodi Grand Prix toimub plaanide kohaselt 14. veebruaril 2026. DR on küll varem rõhutanud, et jälgib olukorda seoses võistluse turvalisuse ja poliitilisusega, kuid on otsustanud siiski jätkata.

  • Norra (NRK): On samuti kinnitanud osalemise ja avanud juba ka lugude esitamise oma eelvooru Melodi Grand Prix (MGP) jaoks.

Seega erinevalt Islandist, kes on otsustanud protestiks kõrvale jääda, plaanivad ülejäänud Põhjamaad toimuval võistlusel osaleda.

Taustainfo Eurovisiooni kohta

Eelmisel aastal (2024) toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Rootsis, Malmös. Võitjaks krooniti Šveitsi esindaja Nemo lauluga “The Code”. Kuna võit läks Šveitsi, toimub järgmine Eurovisiooni lauluvõistlus Šveitsis, Baseli linnas.

Eesti: Riigikogu võttis vastu 2026. aasta riigieelarve

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve seaduse (poolt 51, vastu 37 saadikut). Eelarve fookuses on julgeolek, haridus ja siseturvalisus, samas väheneb üldine maksukoormus.

1. Eelarve üldmahud ja finantsseis

Eelarve kulud kasvavad tuludest kiiremini, mida kaetakse osaliselt laenuga, et teha vajalikke investeeringuid kaitsevõimesse.

  • Tulud: Kasvavad 855 miljonit eurot (+4,8%).

  • Kulud: Kasvavad 1,3 miljardit eurot (+7,1%).

  • Investeeringud: Suurenevad märkimisväärselt, 405 miljonit eurot (+45%).

  • Defitsiit ja võlg: Valitsussektori puudujääk on 4,5% SKP-st (lubatud erand kaitsekulude tõttu). Võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra, jõudes 25,9%-ni SKP-st.

2. Julgeolek ja riigikaitse

Kõige suurem kulukasv on suunatud riigikaitsesse.

  • Kaitsekulutused tõusevad üle 5% SKP-st.

  • Valdkonda lisandub 844,5 miljonit eurot.

3. Palgatõusud: Haridus ja siseturvalisus

Riik suunab lisaraha eesliinitöötajate ja õpetajate palkadeks.

  • Õpetajad: Keskmine arvestuslik palk tõuseb 10% ehk 219 eurot. 2026. aastal on see 2403 eurot ametikoha kohta.

    • Lisaks eraldatakse omavalitsustele 46,6 miljonit eurot koolide toetuseks (sh õpetajate ja juhtide palgad, koolilõuna, õppekirjandus), mis tuleneb õpilaste arvu täpsustumisest.

  • Siseturvalisus (PPA, Päästeamet jt): Palgafondi tõusuks eraldatakse 28,8 miljonit eurot, mis võimaldab ca 10% fondi kasvu.

    • Raha suunatakse eeskätt eesliini eriteenistujatele, õppejõududele ja suure voolavusega ametikohtadele, kus palk jääb turutasemele alla.

4. Sotsiaalhoolekanne ja toimetulek

Tõstetakse toetusi vähemkindlustatud inimestele:

  • Toimetulekupiir: Tõuseb 220 euroni (+20 eurot).

  • Laste toimetulekupiir: Tõuseb 264 euroni iga alaealise lapse kohta.

  • Selleks on eelarves ette nähtud täiendavalt 4 miljonit eurot.

5. Maksud ja taristu

Maksupoliitika muudatused

  • Maksukoormuse langus: Eesti maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le.

  • Tulumaks: Riigi maksutulud vähenevad 780 miljonit eurot seoses ühtse 700-eurose maksuvabastuse kehtestamise ja planeeritud tulumaksutõusu ärajätmisega.

  • Mootorsõidukimaks: Soodustused (laste arv, 8–9-kohaliste sõidukite erisus) vähendavad laekumist 19 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse tagamiseks suunatakse maksust 48 miljonit eurot riigimaanteede projekti.

Kultuur ja teed

  • Maanteed: Taristusse suunatakse kokku 283 miljonit eurot (sh 41 miljonit teehooldeks).

  • Kultuur: Valdkond saab 1,65 miljonit eurot lisaraha, millest suurem osa (1,5 mln) on ühekordne toetus arendusprojektideks ja väiksem osa (ca 151 000) palgafondi tõusuks.

Eesti: Riigikogu ei toetanud toiduainete käibemaksumäära vähendamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõuga (672 OE) eesmärgiks oli teha valitsusele ettepanek langetada põhitoidugruppide ehk juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete käibemaksumäär 24-lt üheksale protsendile. Eelnõu esitajate sõnul mõjutab toiduainete hinnatõus kõige rohkem eakaid ja väiksema sissetulekuga peresid. Käibemaksumäära alandamine aitaks nende sõnul vähendada toiduainete lõpphinda, parandada Eesti elanike toimetulekut ning toetada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmist toetas lõpphääletusel 19 Riigikogu liiget ning eelnõu langes menetlusest välja. Otsuse vastuvõtmiseks oleks olnud vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust eelnõule.

Menetlusest langes välja ka teine Riigikogu otsuse eelnõu

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik“ eelnõuga (724 OE) sooviti, et valitsus töötaks välja seadusemuudatused ja rakendusliku korra, mis lihtsustaks kodulaenude refinantseerimist ning muudaks selle laenusaajatele soodsamaks. Eelnõu esitajad märkisid, et viimaste aastate intressimäärade tõus on oluliselt suurendanud paljude perede kodulaenu kulusid ning kuigi laenude refinantseerimine võiks olla intressikoormuse vähendamiseks üks lahendus, on selle protsess Eestis keerukas, kallis ja aeganõudev. Nende sõnul peaksid ettepanekud aitama kodulaenude refinantseerimist lihtsustada, vähendada kulusid ja laenusaajate õigusi paremini kaitsta.

Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaak Aab.

Lõpphääletusel toetas otsuse eelnõud 14 Riigikogu liiget. Kuna Riigikogu koosseisu häälteenamust eelnõu ei saanud, langes see menetlusest välja.

 

1234...1,935Page 3 of 1,935