NordenBladet — Rootsit on tabanud mitu ulatuslikku kübererünnakut. Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni sõnul on Rootsi „rünnaku all”. Peaminister tegi avalduse hiljutiste teenusetõkestusrünnakute järel. Küberrünnakud on suunatud pankade, tööbüroo, isikutuvastusrakenduse ja avalik-õigusliku ringhäälingu SVT vastu.
Meid sihivad pidevalt ulatuslikud küberrünnakud, SVT on nüüd tähelepanu all, kuid sihtmärgiks on olnud ka pangad ja Bank-ID, ütles Kristersson täna kolmapäeval 11. juunil ajakirjanikele.
Peaminister keeldus rünnakute puhul ühtegi konkreetset riiki nimetamast.
Rootsi julgeolekupolitsei Säpo on aga varem öelnud, et Venemaa, Hiina ja Iraan korraldavad süstemaatiliselt küberrünnakuid, ütles Kristersson.
SVT teatas eile teisipäeval, et kolme päeva jooksul on neile suunatud kolm küberrünnakut.
SVT tehnoloogiajuhi Adde Granbergi sõnul on nii rünnakute kestus kui ka ulatus „enneolematud”.
See ei ole mingi poisikeste nali Rootsi televisiooni vastu, vaid midagi suuremat, mille eesmärk on luua Rootsis kontrolli puudumise tunnet, ütles Granberg.
Mai lõpus süüdistas Tšehhi Vabariik, mis nagu Rootsigi kuulub NATO-sse, küberrünnakus Hiinat.
NATO ja Euroopa Liit teatasid, et EL toetab Tšehhi Vabariiki.
NordenBladet — Ukrainlanna Olena Melnõki hinnangul jäävad noored ja tööealised ukrainlased tõenäoliselt Soome ka pärast sõja lõppu.
Melnõk töötab teenuste planeerijana integratsiooniprojektis Suonenjokis ja selle ümbruses asuvates omavalitsustes. Piirkonnas elab umbes 200 ukrainlast ja paljud neist on piirkonnas aastaid hooajatööd teinud, vahendab Yle.
Mõned ukrainlased on kodumaalt eemal olnud üle kolme aasta. Neil on olnud aega oma elu ja ka tulevikku Soomes üles ehitada.
„Me ei saa oma elu sõja pärast peatada,” ütleb Olena Melnõk.
Paljud ukrainlased, kes on saabunud teistesse Põhjamaadesse, sooviksid samuti oma uuele kodumaale jääda. Norra Oslometi ülikooli juhitud uuringus küsitleti ukrainlasi, kes olid tulnud ajutise kaitse all Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani.
Veebiküsitlused viidi läbi eelmise, 2024. aasta sügisel ja talvel. Kokku oli vastajaid ligi 3400. Soomes tegeles andmete kogumisega Ida-Soome ülikool.
Vanemteaduri Vilde Hernese sõnul on uuringu kõige olulisem järeldus see, et vaid üheksa protsenti ukrainlastest ütleb, et nad tahavad pärast sõda kodumaale naasta.
„Ukraina vaatenurgast on tulemused murettekitavad, sest riik vajab pärast sõda ülesehitamiseks inimesi,” ütleb Hernes e-kirjas.
Hernese sõnul seisavad Põhjamaade valitsused tulevikus silmitsi raske otsusega. Kas Ukraina pagulastel lubatakse jääda või avaldatakse neile survet tagasi pöörduda?
Need, kes ei saa oma endistesse kodulinnadesse naasta, on tagasipöördumise suhtes kõige negatiivsemad. Otsust mõjutab ka laste ebakindel tulevik. Pooled vanematest on mures oma laste kohanemise pärast Ukrainaga pärast pikka eemalolekut. Vastustes oli ka muret selle pärast, kuidas sõja ajal Ukrainas elanud inimesed suhtuvad oma kodanikesse, kes sõja eest põgenesid.
Osa sõja eest Soome põgenenud ukrainlastest on naasnud kodumaale ja samal ajal on Ukrainast Soome tulnud uusi inimesi. Soome migratsiooniameti esialgse hinnangu kohaselt on sel aastal Soome saabunud 8000–12 000 ajutise kaitse taotlejat. EL soovib pikendada Ukraina pagulaste elamislubasid liidus 2027. aasta märtsini.
Töö leidmine soodustab integratsiooni, kuid viimasel ajal on see olnud keerulisem kui varem. Olukord on kõige keerulisem väikestes omavalitsustes. Põhjuseks on muuhulgas praegune palgatoetuse raha nappus.
Ukrainlased soovivad leida püsivat töökohta, sest siis on neil lihtsam oma elu edasi planeerida. Stabiilne sissetulek toob ellu ka kindlustunde.
„Siis ei pea muretsema raha ja kõigi arvete maksmise pärast,” ütleb Melnõk.
Mõned ukrainlased on hakanud väikeettevõtjateks või töötavad ühistus.
Viimastel kuudel on ukrainlased jälginud, kas Venemaa ja Ukraina suudavad kokku leppida korralikus relvarahus ja alustada tõelisi rahuläbirääkimisi. Melnõki sõnul ootavad inimesed iga päev sõja lõppu, kuid neil on raske uskuda, et rahu saabub.
Olukord on psühholoogiliselt keeruline, sest samal ajal on Ukrainas lähedased ohus. Melnõk ise alustab oma päeva sellega, et kontrollib, kas tema täiskasvanud tütre ja vanematega on kõik korras.
Kunagi ei tea, millal rünnak tuleb. Sa ei saa normaalselt lõõgastuda ja magada, sest kardad kogu aeg, sõnab ta.
NordenBladet – Naiste pikem eluiga võrreldes meestega on universaalne nähtus, mis on levinud peaaegu kõigis maailma kultuurides ja ühiskondades. Teadlased ja arstid on uurinud seda erinevust aastakümneid, tuues esile mitmeid bioloogilisi, käitumuslikke ja sotsiaalseid tegureid, mis aitavad selgitada, miks naised elavad kauem kui mehed.
Bioloogilised tegurid
Hormonaalsed erinevused: Üks peamisi bioloogilisi põhjuseid, miks naised elavad kauem, on seotud hormoonidega. Östrogeen, naissuguhormoon, pakub südamele kaitsvaid omadusi. See aitab säilitada veresoonte elastsust ja vähendab “halva” LDL-kolesterooli taset, mis on seotud südame-veresoonkonnahaiguste väiksema riskiga. Meessuguhormoon testosteroon seevastu on seotud agressiivsema käitumise ja suurema riski võtva käitumisega, mis võib suurendada vigastuste ja enneaegse surma tõenäosust.
Geneetilised erinevused: Naised omavad kahte X-kromosoomi, samas kui meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom. X-kromosoom sisaldab palju geene, mis on seotud immuunsüsteemi toimimisega. Kahe X-kromosoomiga naised saavad võimalikest mutatsioonidest hoolimata ühelt X-kromosoomilt ikkagi terveid geene, mis võib tugevdada nende immuunsüsteemi ja pakkuda suuremat kaitset haiguste vastu.
Käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid
Terviseteadlikkus ja meditsiiniline abi otsimine: Statistika näitab, et naised pöörduvad sagedamini arsti poole ja osalevad regulaarselt tervisekontrollides. Varajane haiguste avastamine ja ravi parandab prognoosi ja võib pikendada eluiga. Mehed, seevastu, on tihti vähem valmis terviseprobleemidega tegelema, mis võib viia haiguste hilisema diagnoosimiseni ja halvemate ravitulemusteni.
Riskikäitumine: Mehed osalevad sagedamini riskantsetes tegevustes, näiteks ekstreemspordis, kiires sõitmises ja füüsilistes tülides, mis suurendavad vigastuste ja surma tõenäosust. Alkoholitarbimine ja suitsetamine on samuti levinumad meeste seas, mis toob kaasa suurema riski mitmete krooniliste haiguste, nagu maksahaiguste ja kopsuvähi, tekkeks.
Sotsiaalne tugi ja suhted: Naised on tavaliselt sotsiaalselt paremini seotud ja neil on tugevamad tugivõrgustikud. Sotsiaalne tugi on seotud parema vaimse tervise ja väiksema stressitasemega, mis võib pikendada eluiga. Mehed võivad olla sotsiaalselt isoleeritumad, mis suurendab depressiooni ja muude vaimse tervise probleemide riski.
Tervislikud harjumused ja eluviis
Toitumine ja füüsiline aktiivsus: Uuringud näitavad, et naised järgivad sagedamini tervislikku toitumist ja on füüsiliselt aktiivsemad kui mehed. Tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud väiksema krooniliste haiguste, nagu diabeet ja südamehaigused, riskiga ning aitavad kaasa pikemale elueale.
Stressi haldamine: Naised kasutavad tõenäolisemalt tõhusaid stressi juhtimise tehnikaid, nagu meditatsioon, jooga ja rääkimine lähedastega, mis võivad vähendada stressi negatiivset mõju tervisele. Krooniline stress on seotud paljude terviseprobleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, immuunsüsteemi nõrgenemise ja vaimsete häiretega.
Graafik: Naiste ja meeste eluea erinevused on pikka aega huvitanud teadlasi, demograafe ja tervishoiueksperte. Statistika näitab järjekindlalt, et naised elavad enamikus maailma riikides kauem kui mehed. Selle fenomeni põhjuseid saab jaotada kolme peamisse kategooriasse: bioloogilised tegurid, käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid ning tervislikud harjumused ja eluviisid. Kuigi bioloogilised eelised mängivad olulist rolli, on meeste ja naiste erinevad elustiilivalikud ja sotsiaalsed normid samuti määrava tähtsusega. Tervishoiupoliitika ja -praktikad, mis keskenduvad meeste riskikäitumise vähendamisele ja tervislikemate harjumuste edendamisele, võivad aidata vähendada soolisi erinevusi elueas. (NordenBladet)
Statistilised andmed ja uuringud
Statistika kinnitab, et naised elavad keskmiselt kauem kui mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on naiste oodatav eluiga globaalselt umbes 74,2 aastat, samas kui meeste oodatav eluiga on 69,8 aastat. See erinevus on eriti märgatav kõrgelt arenenud riikides, kus tervishoiusüsteemid ja elutingimused on paremad.
Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud on näidanud, et naised elavad keskmiselt umbes viis aastat kauem kui mehed. Eestis on see vahe samuti märgatav: Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal meeste oodatav eluiga Eestis 74,4 aastat ja naiste oodatav eluiga 82,1 aastat.
Naiste pikem eluiga võrreldes meestega on keeruline ja mitmetahuline nähtus, mida mõjutavad bioloogilised, käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid. Kuigi geneetika ja hormonaalsed erinevused mängivad olulist rolli, ei saa alahinnata ka elustiili, tervisekäitumise ja sotsiaalsete suhete mõju.
NordenBladet — Neljapäeval, 12. juunil kolmandal lugemisel Läti parlamendis Seimis vastu võetud riigi julgeolekut ohustavate piirangute seaduse kohaselt keelatakse Seimi liikmetel, Läti kodanikel, kellel on eriline juurdepääs riigisaladustele, riigi relvajõudude töötajatel ja paljudel ametnikel reisimine Venemaale ja Valgevenesse.
Seaduse poolt hääletas 64 ja vastu 14 saadikut. Seaduseelnõu vastu hääletasid Stabiilsuse Eest! ja Läti Esimene partei saadikud, vahendab lsm.lv.
See seadus on vastu võetud, et ennetada või vähendada ohtu, et Venemaa või Valgevene territooriumil luuakse ja hoitakse kontakte Läti kodanikega eesmärgiga kavandada ja ellu viia Läti riigi julgeolekut kahjustavat tegevust või saada teavet Lätis toimuvate protsesside kohta või kaasata Läti kodanikke koostöösse Läti vastu või ohustada nende isikute turvalisust.
Teatud eranditega on järgmistel isikutel keelatud Venemaale ja Valgevenesse reisida: Seimi liikmetel ja selle töötajatel, samuti isikutel, kellel on antud eriline juurdepääs riigisaladustele, kriitilise infrastruktuuri turvalisuse eest vastutavatel isikutel, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi või nende allasutuste, sõjaväeobjektide või korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise büroo või maksu- ja tollipolitsei töötajatel, riigi relvajõudude töötajatel, samuti riigi maksuteenistuse tolliametnikel.
Samamoodi ei saa diplomaatilises või konsulaarteenistuses töötavad isikud, samuti kohtu- või prokuratuuri töötajad reisida nendesse agressorriikidesse.
Seadus sätestab, et need isikud võivad agressorriikidesse reisida ainult juhtudel, mis on seotud nende ametikohustuste täitmisega või humanitaarsetel põhjustel, näiteks lähedase sugulase matustel osalemiseks.
Selle seadusega sätestatud riigist lahkumise keeld tähendab ka seda, et need ametnikud ei saa reisida läbi Venemaa ega Valgevene. Nende riikide õhuruumi kohal lendamist ei loeta riigist lahkumiseks.
Kui ametnik rikub riigist lahkumise keeldu, võib see olla aluseks tema vallandamiseks.
Vaatamata välisministeeriumi ja riikliku julgeolekuteenistuse selgetele soovitustele nii riigi kui ka isiklike julgeolekuhuvide huvides on Venemaale ja Valgevenesse reisivate inimeste arv stabiilne, samas kui Läti võime aidata Venemaal ja Valgevenes raskustes olevaid Läti kodanikke on väga piiratud.
NordenBladet — Peaminister Kristen Michal ütles saadikute küsimustele vastates, et valitsus teeb Tartu vangla rendilepingu suhtes otsuse nädala pärast ning seejärel peavad oma otsuse tegema ka Eesti ja Rootsi parlament. Tema sõnul katab kogu välisvangidega seotud kulu Rootsi riik ning Eesti maksumaksjad vangide ülalpidamise eest ei tasu.
„Mida tähendab vangla rendileping Tartu piirkonnale ja inimestele? See tähendab seda, et säilivad olemasolevad ehk 160 töökohta ja juurde luuakse vähemalt 250 uut töökohta. Vanglateenistujad saavad väljaõppe uute sihtrühmadega töötamiseks ja kindlasti panustab vanglateenistus ka jätkuvalt kohalikku kriisivõimekusse ja siseturvalisusesse,“ rääkis Michal, kelle sõnul saab Tartu piirkond seega siseturvalisuse spetsialiste juurde.
Michal avaldas arvamust, et Eesti inimesed saavad aru, et tühjana seisva vanglahoone eest ei ole mõtet niisama maksta ning sisejulgeolekus on vaja jõudu juurde. Samuti juhtis ta tähelepanu, et vangid tulevad Rootsist Tartu vanglasse, püsivad vanglas, lahkuvad Eesti riigist ning vabanevad seejärel Rootsis, mitte siin.
Ohuhinnanguid ja riskide maandamist puudutavate küsimustega tegelevad peaministri sõnul Eesti pädevad asutused. „Minu usaldus Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vastu on kõrge,“ kinnitas ta ja lisas, et vanglateenistuse partnerasutustena osalevad Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet ka vangide vastuvõtmise otsustamisel.
Michalile esitasid Riigikogu infotunnis vanglarendilepingut puudutavad küsimused Urmas Reinsalu ja Martin Helme. Kolmapäevase täiskogu istungi alguses andsid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluvad ning fraktsioonitud saadikud lepinguga seoses üle umbusalduse avaldamise nõude justiits- ja digiministrile Liisa Pakostale.
Infotunnis vastas peaminister veel ka Lauri Läänemetsa küsimusele toimetuleku, Mart Helme küsimusele julgeoleku, Vadim Belobrovtsevi küsimusele pensionäride ning Tiit Marani küsimusele suurenevate raiete kohta pühapaikades.
Taristuminister Kuldar Leis vastas Aleksei Jevgrafovi küsimusele Ida-Virumaa teeinfrastruktuuri ja ohutuse ning Jaanus Karilaiu küsimusele regioonide ebavõrdsuse kohta. Välisminister Margus Tsahkna vastas Riina Solmani küsimusele, mis puudutas välissuhtlust.
