Esmaspäev, detsember 22, 2025

Norra: Kultuuridirektoraat vabandab Nicolai Tangeni ees enne raamatu ilmumist tekkinud skandaali pärast

Alt jeg har lært om ledelse Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell

NordenBladet – Norra Kultuuridirektoraat* (norra keeles Kulturdirektoratet) on esitanud ametliku vabanduse naftafondi juhile Nicolai Tangenile** (59) ja Kagge kirjastusele pärast seda, kui ajakirjanik sai enne ametlikku ilmumist lugeda Tangeni uut raamatut. Juhtum tekitas tugevat pahameelt nii autoris kui ka kirjastuses.

Ajakirjanik sai lugeda avaldamata käsikirja

Tangenilt ilmuv raamat „Alt jeg har lært om ledelse” („Kõik, mida olen õppinud juhtimisest”) oli saadetud Kultuuridirektoraadile seoses Norra aimekirjanduse e. populaarteadusliku kirjanduse hankeskeemiga, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Ootamatult sai aga väljaande E24 ajakirjanik loa käsikirja direktoraadi ruumides lugeda.

See samm tekitas suurt pahameelt, kuna materjal polnud veel avalikkusele kättesaadav. Kagge kirjastus nimetas juhtunut šokeerivaks ning rõhutas, et tegu oli usaldust kahjustava teoga.

Alt jeg har lært om ledelse Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell
Kõik, mida olen juhtimise kohta õppinud (originaalpealkirjaga: Alt jeg har lært om ledelse. Av Askeladden, en pokerspiller og verdens smarteste sjefer)
raamatu alapealkiri: „Askeladdenist***, pokkerimängijast ja maailma nutikaimatest juhtidest”
Autorid: Nicolai Tangen, Ellen Emmerentze Jervell
Kogu oma professionaalse karjääri jooksul on Nicolai Tangen vestelnud maailma parimate ülemustega. Selles mõtlemapanevas ja meelelahutuslikus raamatus jagab ta kõige olulisemaid asju, mida ta on õppinud. See on käsiraamat kõigile, kes teisi juhivad, ja isiklik lugu naftafondi haldurilt.
Populaarses taskuhäälingusaates “In good company” (tõlge: Heas seltskonnas) vestleb Nicolai Tangen maailma suurimate ettevõtete juhtide, sporditähtede, psühholoogide ja teiste mõtlejatega juhtimisest. Selles raamatus kogub ta kokku olemuse ja jagab ootamatuid mõtisklusi oma elu ja töö kohta. Allikas: kagge.no

Raamatu ilmumine toodi ettepoole

Skandaali tõttu pidi kirjastus raamatu ilmumise kuupäeva muutma – esialgselt plaanitud 29. augusti asemel jõudis teos lettidele juba 5. augustil. Muudatus oli tingitud asjaolust, et E24 avaldas loo raamatu sisust tuginedes käsikirjast loetule.

Kultuuridirektoraadi ametlik vabandus

Pärast avalikku kriitikat saatis Kultuuridirektoraat Tangenile ja Kaggele ametliku vabanduskirja. Tegevdirektor Yngve Seierstad Stokke kinnitas, et tegu ei olnud tahtliku usalduse rikkumisega:

„Me mõistame väga hästi, et otsus anda ligipääs avaldamata käsikirjale on tekitanud teile negatiivseid tagajärgi. See ei olnud meie kavatsus ning me soovime vabandada ebamugavuste eest, mida meie tegevus raamatu ilmumise ümber põhjustas,” seisis kirjas.

Oluline pretsedent

Juhtum on tekitanud arutelu Norra kultuuriringkondades, kuivõrd range peab olema ümberkäimine teostega, mis on esitatud riiklike programmide raames, kuid pole veel ametlikult avaldatud. Asjatundjate hinnangul võib see pretsedent mõjutada edasisi reegleid ja läbipaistvust kirjastuste ning riiklike institutsioonide koostöös.

____________________________________

* Norra Kultuuridirektoraat (norra keeles Kulturdirektoratet) on Norra riiklik ametiasutus, mis tegutseb Kultuur- ja võrdõigusministeeriumi alluvuses. Selle peamised ülesanded on:
  • jagada ja hallata riiklikke kultuuritoetusi (näiteks kirjanduse, muusika, teatri ja filmikunsti projektidele),
  • koordineerida riiklikke kunstide ja kultuuri arenguprogramme,
  • korraldada ja jälgida raamatute riiklikku sisseostu programmi (et uued teosed jõuaksid raamatukogudesse üle Norra),
  • edendada kultuuripoliitikat ja rahvusvahelist kultuurikoostööd,
  • tagada, et kunst ja kultuur oleksid kättesaadavad kogu elanikkonnale.
Lihtsamalt öeldes on see asutus, mis toetab ja korraldab Norra kultuurielu riiklikul tasandil – jagab raha, hindab projekte ja seisab selle eest, et kultuur oleks ühiskonnas nähtaval ja kättesaadav.

 

** Nicolai Tangen on Norra majandustegelane ja filantroop, kes juhib alates 2020. aastast Norra riiklikku naftafondi (Statens pensjonsfond utland), mis on maailma suurim riiklik investeerimisfond. Ta sündis 1966. aastal Kristiansandis ning omandas hariduse nii majanduse kui ka kunstiajaloo vallas. Enne naftafondi juhiks saamist rajas ta Londonis eduka investeerimisettevõtte AKO Capital, mis keskendus aktsiaturgudele. Tangen on tuntud ka oma ulatusliku kunstikogu ja kultuuriprojektide toetamise poolest, sealhulgas Kristiansandi uue kunstimaja Kunstsilo rajamise eest. Tema ametissenimetamine tekitas Norra ühiskonnas palju arutelu võimalike huvide konfliktide tõttu, kuid Tangen loobus erahuvidest, et tagada läbipaistvus ja usaldus fondi juhtimisel.

 

*** Askeladden on üks tuntumaid tegelasi Norra rahvamuinasjuttudes, eriti kogumikus „Norske Folkeeventyr”, mille talletasid Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moe. Nimi Askeladden tähendab sõna-sõnalt „tuhapoisikest” või „tuhkatoosi juures istujat”, sest ta on sageli kujutatud kodus ahju kõrval istumas ja on teiste silmis laisavõitu või saamatu. Muinasjuttudes on ta tavaliselt kolme venna noorim, keda alguses alahinnatakse, kuid just tema nutikus, leidlikkus ja võime kasutada väikseid juhuseid viivad lõpuks eduni.

Askeladden võidab raskusi tänu kavalusele, kannatlikkusele ja heale südamele, mitte jõule või jõukusele. Ta satub tihti seiklustesse, kogub näiliselt kasutuid asju ning kasutab neid hiljem ootamatult targal viisil, et probleeme lahendada või kuningatütre kätt võita. Askeladden sümboliseerib lihtsat inimest, kes tõuseb suurteks tegudeks just leidlikkuse ja visaduse kaudu.
Norras on Askeladdenist saanud rahvuskultuuri sümbol – ta kehastab optimistlikku vaimu ja usku, et igaüks, ka kõige tagasihoidlikum, võib nutikuse ja pealehakkamisega kaugele jõuda.

Loe ka:
INVESTEERING: Norra naftafondi juht Nicolai Tangen ostis 333 põhjamaist modernistliku kunsti teost

ÄIKE ei anna armu – kõige rumalamad kohad, kuhu end peita

Äike

NordenBladet – Põhjamaid on haaranud vihmad ning sagedane äike. Viimane on aga võimas ja aukartustäratav loodusnähtus, mida me sageli akna tagant imetleme. Kuid kui välk juba taevas sähvib ja äikesetormi mürin kõrvus kajab, võib hooletu käitumine osutuda lausa eluohtlikuks. Allpool on toodud kõige sagedasemad vead, mida äikese ajal tehakse – ja miks just need kohad on kõige rumalamad, kuhu sattuda.

1. Ära ole vees või selle lähedal

Ujumine või lihtsalt veepiiril viibimine on äikese ajal üks suurimaid riske. Välk otsib maapinnani jõudes alati lühimat ja parimat teed ning vees on see tavaliselt inimese pea. Ka rannas, veepiiri ääres või paadis olles pole turvaline – välk võib lüüa vette ka kaldalt.

Mida teha?
Kui äike läheneb, lahku kohe veest ning mine siseruumidesse või autosse.

2. Ära ole puude all või avatud väljal

Sageli tormavad inimesed vihma eest varju suure puu alla – kuid see on äikese ajal üks ohtlikumaid kohti. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure niiskusesisalduse tõttu. Välk tabab kõige kõrgemat objekti ümbruses ja see võib olla just see puu, mille all seisad. Sama kehtib avatud põldude või rannaliiva kohta, kus inimene võibki olla ainus kõrgem punkt.

Mida teha?
Kui läheduses pole hoonet ega autot, kükita, hoia jalad koos ning käed ümber põlvede ning väldi lamamist maapinnal.

Kuigi tundub ju loogiline, et pikali heites, oled “madalam” ja justkui vähem sihtmärk, teeb lamamine olukorra tegelikult ohtlikumaks – põhjuseks on mööda maapinda leviv elektrivool.

Kui välk lööb näiteks puusse, posti või maapinda sinu lähedal, ei kao elektrienergia hetkega. See levib edasi mööda maapinda eri suundades. Maas lamades, puutub suurem osa sinu kehast maaga kokku, mis tähendab, et voolul on sinu kaudu rohkem teid liikuda.

3. Ka kodus on kohti, mis on ebaturvalised

Kuigi kodu (siseruumid) on kõige turvalisem paik äikese eest, pole see siiski täiesti riskivaba. Levinud vead on näiteks:

duši alla minek või kraani kasutamine – metalltorud võivad juhtida elektrit, kui välk tabab maja lähedust;

kodumasinate ja televiisori vooluvõrku jätmine – välgulöök võib rikkuda tundlikku elektroonikat;

akende lähedal seismine – löök võib kahjustada ka klaasi või paisata killud sisse.

Hoonete kaitseks välgu eest, tuleb ehitiste kõrgematesse kohtadesse paigaldada korralikud piksevardad. Kindlasti ei ole äikesetormi ajal ka õige aeg ahju kütmiseks (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana ja võib kergelt tekitada tulekahju).

Mida teha?

Lülita välja ja eemalda pistikust kodumasinad ja meelelahutusseadmed.

Väldi kraanide ja duši kasutamist.

Püsi toa keskmises osas, eemal akendest ja ustest.

Ära küta ahju.

4. Telefon ja elektroonika

Hea uudis on see, et mobiiltelefoni kasutamine äikese ajal on ohutu – aga ainult siis, kui seda ei laeta. Laadija ühendab telefoni otse elektrivõrguga, mis võib välgulöögi korral kahjustada nii seadet kui inimest.

Kuhu kindlasti mitte minna äikese ajal?

Vette (ujuma, paadiga järvele, randa)
Suure puu alla
Avatud põllule või rannaliivale
Duši alla või kraani alla
Metallkonstruktsioonide või mastide lähedusse

Kuidas targalt käituda?

Mine siseruumidesse või autosse.
Hoia eemale veest ja avatud maastikust.
Lülita välja tundlik elektroonika.

Avafoto: NordenBladet

ÜLLATAV TEADUSUURING: lihtne asi, mis aitab depressiooni korral mälu parandada

NordenBladet – Suure depressiivse häire (MDD) all kannatav inimene tunnetab igapäeva elus selliseid sümptomeid nagu väsimus, sotsiaalne isolatsioon, väärtusetuse tunne ja üldine depressioonitunne.

Sagedaselt esinevad sümptomid on ka:

Ärevuse ja rahutuse tunne;
Aeglased liikumised ja refleksid rääkimise, liikumise või mõtlemise ajal;
Raskused asjade mäletamisel;
Raskused keskendumisel, keskendumisel või otsuste langetamisel;
Emotsionaalne ebastabiilsus, kurbuse, pisaravoolu, süütunde või väärtusetu tunne;

Depressiooni ajal kogetud sümptomid on kerged kuni rasked. Kui sümptomid on kerged, suudab inimene oma igapäevaseid ülesandeid jätkata, kuid need ei pruugi täies mahus toimida ja nad võivad lihtsalt tunda end õnnetuna, ilma et suudaksid seda põhjendada.

Teadlased avastasid, et lõhnad on positiivsete mälestuste äratamisel tõhusamad kui sõnad, vahendab jamanetwork.com. Ja see võib aidata depressiooni käes vaevlevatel inimestel vabaneda negatiivsetest mõtetest. Sellele järeldusele jõudsid Pittsburghi ülikooli teadlased. Nende töö tulemused näitasid, et lõhnad käivitasid mälestusi, mis tundusid erksamad, põnevamad ja tõelisemad. Uuringus osales 32 depressiivsete häirete all kannatavat inimest vanuses 18–55 aastat. Neil paluti proovida 12 aroomi ja lõhna (näiteks paluti nuusutada jahvatatud kohvi, kookosõli, köömnepulbri, punase veini, vaniljeekstrakti, nelki, apelsini, ketšupit).

Uuringu juhtautor Kymberly Young märkis, et depressioonis inimesed, kes tundsid tuttavat lõhna, meenutasid tõenäolisemalt mõnda konkreetset mälestust või sündmust (näiteks olid nad nädal tagasi kohvikus), mitte üldisemat mälestust. Need lõhnad võivad aidata depressiooni käes kannatavatel inimestel jõuda meeldivate mälestusteni ja see võib parandada nende üldist seisundit.

Avafoto: Unsplash

Soome leht soovitab: kui leiate need oma kapist, müüge need kohe kirbuturul maha

Kirbuturg ehk kirpputori on soomlaste seas populaarne

NordenBladet – Soomlaste seas on kirbuturg ehk kirpputori alati populaarne olnud – see on osa Põhjamaade taaskasutuse kultuurist ja tõhus viis seisvad riided rahaks teha. Teise ringi kaup (second hand pood) on ühtviisi huvitav ning soodne. Iltalehti hiljutine artikkel toob välja mitmed esemed, mille müük kirbuturul võib osutuda tõeliselt kasulikuks.

1. Hea kvaliteediga teksad

Tugev, kvaliteetne ja aja jooksul ainult väärtust kasvatav teksapaar (eriti soomlaste lemmikud Levi’s, Wrangler või Lee) on kirbuturul kõrgelt hinnatud. Hea materjal, klassikaline lõige ja märgikorraldus tagavad, et raha tuleb kiiresti ning nõudlus on kõrge.

2. Disainerbrändide jakid ja kampsunid

Põhjamaade kultuurilised erinevused peegelduvad selgelt ka rõivavalikutes. Soomes hinnatakse praktilisust ja stiili – näiteks Marimekko, Samuji, Nanso jms brändide kergejoonelised rõivad leiavad uue omaniku hetkega.

3. Vilditud talvesaapad ja tossud

Kui kapis leidub vanu, ent heas korras vilditud saapaid või tosse (nt Skandinaavia kohalikud või põhjamaised pioneerid), saab neist kirbukates kordades parema hinna kui poes mahakantuna.

4. Retromustriga kampsunid ja sallid

Taaskasutusmeelne kirbuturg hindab originaalseid mustritega villaseid kampsuneid – need ei ole pelgalt riide, vaid trendi sümbol, mis toob raha kiiremini kui moerõivad massist.

5. Kudumid ja tikitud esemed

Tikitud kangad ja kudumid (nt traditsioonilised põhjamaised mustrid või soome rahvuslikud elemendid) on kirbuturul hinnas – sest need räägivad lugusid, mitte ainult ei kata keha.


Miks müüa kirbuturul just nüüd?

  • Taaskasutuse ja uuskasutuse populaarsus: Uuskasutus on asjade korduskasutamine (re-use) või kasutatud asjale uue väärtuse ja kasutuseesmärgi andmine (re-design). Kui taaskasutuse (recycling) puhul peetakse eelkõige silmas pakendite, paberi ja muude esemete ümbertöötlemist toormaterjaliks, siis uuskastususe eesmärk on asja kasutusaja pikendamine või tema väärtuse suurendamine. Inimesed on aru saanud, et lõputu raiskamine ja rõivaprügi tootmine on maakerale halb.

  • Teenimisvõimalus: kiire raha teenimise võimalus — seisvad riided rahaks.

  • Trend ja kultuur: tänapäevane teadlik tarbija otsib unikaalsust ja ajalugu.

  • Nõudlus: kui kappides leidub esemeid, mida enamik meist enam ei kanna, võib otsene müük kirbuturul olla kasulikum kui annetamine.


Kuidas edukalt kirbuturul müüa?

  1. Vali esemed ja valmista need müügiks ette – puhasta, triigi, kontrolli lukud-nööbid jne.

  2. Pildista headest nurkadest – lojaalsed ostjad pööravad tähelepanu detailidele.

  3. Kirjeldus on oluline – märgi bränd, suurus, materjal, alghind poes.

  4. Vali hinnad mõistlikult – uuri turgu ja leia sobiv hind

  5. Ostes ole valmis kauplema ja müües hinda langetama – ka see on osa kirbuturu kultuurist

Soomlaste armastus kirbuturu vastu on kujunenud Põhjamaade laiemas kultuurilises kontekstis – see ei ole vaid turundus, vaid põhimõte. Iltalehti soovitus tuletab juba tuttavaid tõdesid meelde: kui leiate oma kapist kvaliteetseid riideesemeid, eriti brändikaupa või hetkel valitsevaid trende, siis müüge need nüüd kirbuturul maha. Sellel on palju positiivseid külgi –  teenite raha, toetate taaskasutust ning räägite rõivaesemete kaudu kultuurilugusid.

Avafoto: Unsplash

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)