Esmaspäev, detsember 22, 2025

Põhjamaade Investeerimispank emiteeris esimese jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirja

By
Helena-Reet Aari
-
Põhjamaade Investeerimispank (NIB) emiteeris esimese jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirja (SLLB)

NordenBladet – Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on emiteerinud oma esimese jätkusuutlikkusega seotud (sustainability-linked) laenude finantseerimise võlakirja (SLLB), olles sellega esimene supranatsionaalne, suveräänne ja agentuuri (SSA) emitent, kes sellise instrumendi maailma kapitaliturgudele toob.

1,75 miljardi Rootsi krooni suurune 5-aastane võlakiri, mida toetab tugev sisenõudlus investorite poolt, finantseerib eranditult NIB-i rahastatud jätkusuutlikkusega seotud laene, mis on kooskõlas teaduspõhiste heitkoguste vähendamise kliimaeesmärkidega. Emissioon järgneb NIB-i äsja loodud SLLB raamistiku ja teise arvamuse avaldamisele.

Uus võlakiri emiteeritakse NIB-i hiljuti loodud SLLB raamistiku alusel, mis käivitati 10. septembril 2025 ja sai positiivse teise arvamuse S&P Global Ratingsilt.

NIB-i SLLB-de struktuur toetab NIB-i klientide kliimaüleminekut ja eesmärk on edendada jätkusuutlikkuse tulemuslikkusel põhinevat laenamist ning kõrgeid standardeid säästva rahanduse turgudel.

Saadud vahendeid kasutatakse eranditult teaduspõhiste heitkoguste vähendamise kliimaeesmärkidega seotud jätkusuutlikkusega seotud laenude (SLL) portfelli finantseerimiseks ja refinantseerimiseks.

Kim Skov Jensen, NIB finantsjuht ja asepresident, ütles: „Uus SLLB raamistik tugevdab NIB-i võimet finantseerida ettevõtete jätkusuutlikkuse üleminekuid – mitte ainult konkreetseid projekte, vaid terveid ärimudeleid. Selle tehinguga sai NIB-ist esimene SSA emitent, kes kasutas ICMA jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirjade suuniseid, rõhutades meie rolli uuenduslike lähenemisviiside edendamisel säästva rahanduse turul.”

Angela Brusas, NIB-i rahastamise ja investorisuhete direktor, lisas: „Oleme uhked, et saame lansseerida NIB-i esimese SLLB, mis on ulatusliku töö tulemus ICMA suuniste koordineerimisel ja meie raamistiku arendamisel. Rootsi investorid, kes on pikka aega toetanud säästvat rahandust, olid loomulik esimene sihtrühm.”

Tehing äratas suurt huvi kvaliteetsete kontode seas, kusjuures enamiku paigutustest tegid varahaldurid. Tugev tellimusraamat võimaldas tehingu mahtu suurendada minimaalselt 1 miljardilt Rootsi kroonilt 1,75 miljardile.

5-aastase võlakirja kupong on 2,503% ja selle hind oli Rootsi krooni keskmise vahetuskursi suhtes +21 baaspunkti. Nordea ja SEB tegutsesid ühiste juhtivate korraldajatena.

Karl-Johan Moritz, Swedbank Roburi fikseeritud tulumääraga portfellihaldur, kommenteeris: „Näeme NIB-i jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirja (SLLB) kui täiuslikku võimalust edendada kliimaüleminekut Põhjamaades ja Baltikumis selgel ja läbipaistval viisil. Uuenduslik ja struktureeritud lähenemine, keskendudes ambitsioonikatele kliimaeesmärkidele, toob esile NIB-i juhtpositsiooni jätkusuutlikkuse valdkonnas. Lisaks tervitame nende silmapaistvat rolli SLLB-de arendamisel selles segmendis. Meie arvates on väga positiivne, et saame võimaluse toetada kliimaüleminekut olulistes sektorites, kus heitkoguste vähendamine on keeruline.”

Võlakirja tingimuste kokkuvõte:

  • Emitent: Põhjamaade Investeerimispank (NIB)
  • Reiting: Aaa (Moody’s), stabiilne / AAA (S&P), stabiilne
  • Formaat: Reg S, tagatiseta vanemvõlakiri
  • Emissiooni maht: 1,75 miljardit Rootsi krooni
  • Arvelduspäev: 26. september 2025 (T+5)
  • Lunastamispäev: 26. september 2030
  • Kupong: 2,503% aastas
  • Emissioonihind: 100%
  • Tagasiostu tootlus: 2,503%
  • Hinnavahe: SEK MS+21 baaspunkti
  • ISIN: XS3190713696
  • Ühised juhtivad korraldajad: Nordea, SEB

NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille omanikud on kaheksa liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Pank finantseerib jätkusuutlikke era- ja avaliku sektori projekte liikmesriikides ja väljaspool neid ning omab juhtivatelt agentuuridelt S&P ja Moody’s kõrgeimat võimalikku krediidireitingut AAA/Aaa.

Võlakiri on ametlikult noteeritud Helsingi väärtpaberibörsil, mis teeb selle kättesaadavaks laiemale investorite ringile, kes saavad seda seal osta ja müüa.

Kuigi võlakiri on noteeritud avalikul börsil (Nasdaq Helsinki), on selle ostmine ja müümine tavainvestori jaoks praktikas väga keeruline või isegi võimatu.

Põhjus peitub võlakirja minimaalses kauplemisühikus ehk denominatsioonis – see 2 000 000 Rootsi krooni (ligikaudu 170 000 eurot) ja selle kordsed summad.

See tähendab, et väikseim võimalik tehing selle võlakirjaga on 2 miljonit Rootsi krooni. Selline kõrge miinimumsumma on sihilikult seatud, et suunata võlakiri suurtele professionaalsetele investoritele nagu pensionifondid, varahaldusfirmad ja pangad, mitte jaeinvestoritele.

Kuidas tavainvestor saab sellest siiski osa?

Kui investoril on vajalik vaba kapital (ehk vähemalt 2 miljonit Rootsi krooni) ja ta soovib seda võlakirja osta, siis on see talle võimalik. Kui see summa on aga liiga kõrge, saab sellesse võlakirja investeerida ka kaudselt, ostes osakuid investeerimisfondides, mis on selle võlakirja oma portfelli lisanud. Näiteks pressiteates mainitud Swedbank Roburi või Nordea Asset Managementi fondid on selle võlakirja ostnud. Seega, investeerides nende pakutavasse sobivasse jätkusuutlikku või fikseeritud tulumääraga fondi, kuulub ka see NIB-i võlakiri kaudselt teie investeeringute hulka.

Mis kasu võlakirja ostes võiks saada?

Investorid saavad sellest võlakirjast mitut liiki kasu:

1. Finantsiline kasu:

  • Stabiilne tulu: Tegemist on fikseeritud tulumääraga võlakirjaga, mille kupongimäär on 2,503% aastas. See pakub investoritele prognoositavat ja stabiilset rahavoogu.
  • Kõrge krediidikvaliteet: NIB-il on kõrgeim võimalik krediidireiting (AAA/Aaa), mis tähendab, et tegemist on väga madala riskitasemega investeeringuga.

2. Jätkusuutlikkuse ja mainega seotud kasu:

  • Kliimaülemineku toetamine: Investeerides sellesse võlakirja, saavad investorid otse toetada ettevõtete üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Võlakirjast saadud vahendeid kasutatakse ainult selliste laenude finantseerimiseks, mis on seotud teaduspõhiste ja ambitsioonikate kliimaeesmärkidega.
  • Läbipaistvus ja jälgitavus: NIB on loonud selge raamistiku ja avaldab aruandeid, mis võimaldavad investoritel jälgida, kuidas nende investeeringud aitavad kaasa jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. See annab investoritele kindluse, et nende raha kasutatakse sihipäraselt.
  • Portfelli “rohelisemaks” muutmine: Nagu mainis AP7 esindaja, võimaldab see investeering laiendada nende “roheliste” investeeringute portfelli ja kaasata sinna ka teisi olulisi jätkusuutlikke võlakirju.
  • Ettevõtete mõjutamine: SLL-tüüpi laenud motiveerivad ettevõtteid seadma ja saavutama ambitsioonikaid jätkusuutlikkuse eesmärke, kuna laenutingimused on seotud nende eesmärkide täitmisega. Investorid, kes rahastavad selliseid laene, aitavad kaasa sellele positiivsele survele.

Palun pange tähele, et siin esitatud teave on informatiivne ülevaade avalikest allikatest ega kujuta endast finantsnõuannet või investeerimissoovitust. Iga investeerimisotsus tuleks teha pärast põhjalikku analüüsi ja konsulteerides professionaalse finantsnõustajaga.

Allikas: Nib.int
Avafoto on illustratiivne: NordenBladet

Põhjamaade Investeerimispank finantseerib Islandi elektrivõrgu moderniseerimist

By
Helena-Reet Aari
-
Energiavõrgu tugevdamine Islandil

NordenBladet – Islandi elektrivõrgu moderniseerimine. Põhjamaade Investeerimispank (NIB) annab Islandi süsteemihaldurile Landsnet hf.-le 15-aastase laenu summas 35 miljonit USA dollarit, et kaasrahastada riikliku elektrivõrgu olulisi moderniseerimistöid.

Investeeringud hõlmavad uute maa- ja merekaablite paigaldamist ning alajaamade uuendamist, mis on plaanis pingestada aastatel 2025–2026. NIB-i laenuga toetatakse kolme strateegilist projekti, mille eesmärk on tugevdada Islandi elektrivõrku. Üheskoos parandavad need investeeringud varustuskindlust, vähendavad ülekandekadusid ja aitavad rahuldada riigi kasvavat energiavajadust, toetades seeläbi Islandi energiaüleminekut.

Konkreetsed projektid hõlmavad järgmist:

  • Põhja-Islandil rajatakse 42-kilomeetrine 66 kV maakaabel Akureyri ja Dalvíki vahele.
  • Lõuna-Islandil paigaldatakse 36-kilomeetrine 132 kV maakaabel Hella ja Rimakoti vahele.
  • Lisaks tugevdatakse ühendust Vestmannaeyjari saartega, paigaldades kaks uut 66 kV merekaablit kogupikkusega ligikaudu 18 kilomeetrit, millest 13 kilomeetrit kulgeb vee all.

“Islandi elektrivõrgu tugevdamine on ülioluline, et rahuldada kasvavat nõudlust ning tagada usaldusväärne ja vastupidav energiasüsteem,” ütles NIB-i asepresident ja laenuosakonna juht Jeanette Vitasp. “Investeerimine Islandi energiataristusse panustab ka riigi majandusarengusse ja elukvaliteeti.”

Landsneti finantsjuht Guðlaug Sigurðardóttir lisas: “Landsnet on pühendunud ülekandesüsteemi tugevdamisele, et toetada kogukondi ja ettevõtteid, parandades varustuskindlust, ressursside kasutamist ja vähendades heitkoguseid. Projektid, nagu uued merekaablid Vestmannaeyjarile, toetavad majandusarengut ja tugevdavad energiajulgeolekut. Meil on hea meel, et Landsneti eesmärgid on kooskõlas NIB-i jätkusuutlikkuse põhimõtetega.”

Landsnet hf. on Islandi elektri põhivõrguettevõte (süsteemihaldur). Ettevõtte ülekandevõrk, mis koosneb enam kui 3300 km pikkustest liinidest ja ligi 80 alajaamast, ühendab Islandi elektritootjaid jaotusvõrkude ja suurte tööstustarbijatega. Landsneti omanikud on Islandi riik (93%) ja Reykjavíki linn läbi Orkuveita Reykjavikur (7%).

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on Taani, Eesti, Soome, Islandi, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi rahvusvaheline finantsinstitutsioon. Pank finantseerib projekte, mis parandavad Põhja- ja Baltimaade piirkonna tootlikkust ja toovad kasu keskkonnale. Pangal on reitinguagentuuridelt S&P Global Ratings ja Moody’s kõrgeim võimalik krediidireiting AAA/Aaa.

Avafoto: Island (Unsplash)

Mis on Settle in Estonia programm ja kuidas see aitab välistalendil eesti keelt õppida?

By
Helena-Reet Aari
-
Settle in Estonia programmiga eesti keel selgeks

NordenBladet – Eestisse elama asudes tekib välismaalastel sageli palju küsimusi: kuidas siin igapäevaeluga toime tulla, millised on kohalikud seadused, kus leida vajalikku abi ja mis kõige olulisem – kuidas õppida ära eesti keel, et paremini ühiskonda sulanduda. Siinkohal on NordenBladet teile oma ülevaatlike ning põhjalike artiklitega heaks abimeheks ja infoväravaks.

Mis on Settle in Estonia programm?

Settle in Estonia on riiklik kohanemisprogramm, mida koordineerib Eesti Vabariigi Siseministeerium. Selle peamine eesmärk on aidata siia elama asunud välismaalastel kiiresti ja sujuvalt kohaneda, pakkudes tasuta koolitusi ja praktilisi teadmisi Eesti elu erinevatest valdkondadest.

Programm on mõeldud kõigile, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus, ning kes on hiljuti Eestisse kolinud. Kursused ja koolitused on kättesaadavad nii tööle tulijatele, ettevõtjatele, üliõpilastele, kui ka nende pereliikmetele.

Milliseid teadmisi programm pakub?

Kohanemisprogramm koosneb erinevatest moodulitest, mis annavad ülevaate:

  • Eesti ühiskonnast, ajaloost ja kultuurist

  • õigussüsteemist ja tööelust

  • tervishoiu- ja haridussüsteemist

  • igapäevaeluga seotud praktilistest teemadest (nt eluaseme leidmine, pangandus, maksud)

Kõik moodulid on üles ehitatud nii, et neid oleks lihtne jälgida ning seostada oma isikliku eluga Eestis.

Kuidas programm aitab eesti keelt õppida?

Kuigi programm ise ei asenda pikaajalisi keelekursuseid, on eesti keele õpe üks selle kõige olulisemaid osi. Keeleoskust toetatakse mitmel viisil:

  1. Tasuta algtaseme kursused – programm pakub võimalust osaleda A1- ja A2-taseme keeleõppes, et omandada esmased suhtlusoskused igapäevaseks eluks.

  2. Keelepraktika igapäevastes teemades – koolituste käigus õpitakse kasutama lihtsaid väljendeid seoses töö, õppimise, arsti juures käimise ja ostlemisega.

  3. Keeleõppe seotus kohanemismoodulitega – paljudes moodulites kasutatakse eesti keelt järk-järgult, et aidata osalejatel harjuda ametliku ja igapäevase sõnavaraga.

  4. Suhtlusvõrgustike loomine – kursustel osaledes saavad välismaalased kohtuda teiste sama olukorraga inimestega, kellega koos keelt harjutada.

Keeleõpe on üles ehitatud nii, et õppija tunneks end motiveerituna jätkama ka pärast programmi lõppu – näiteks jätkates õpinguid kõrgematel tasemetel või liitudes erinevate keelepraktika tegevustega (keelekohvikud, tandemõpe).

Kellele programm sobib?

Programm on mõeldud igale välismaalasele, kes soovib Eestis püsivalt elada ja siin ühiskonda sulanduda. See on eriti kasulik:

  • välisspetsialistidele ja nende pereliikmetele,

  • rahvusvahelistele üliõpilastele,

  • ettevõtjatele, kes alustavad äritegevust Eestis,

  • ning nendele, kes on saabunud Eestisse töö või perekonna tõttu.

Miks programmiga liituda?

Settle in Estonia programm annab välismaalastele kindluse, et nad ei pea uues riigis hakkama saama üksi. Keeleõpe on siin üks suurimaid eeliseid – ilma eesti keelt oskamata on keeruline igapäevaelus täielikult hakkama saada. Programmi kaudu saadud oskused annavad võimaluse:

  • mõista paremini kohalikku kultuuri ja kombeid,

  • suhelda töökaaslaste ja naabritega,

  • navigeerida ametlikes olukordades (nt riigiasutustes),

  • ning tunda end Eestis rohkem „oma inimesena“.

Eesti keele õppimisvõimaluste konsultatsioon – veebikohtumine

Tasuta konsultatsioonil saab ülevaate eesti keele õppimisvõimalustest ning soovitusi, kuidas Eesti eluga kiiremini kohaneda. Infot saab tasuta grupitundidest kuni individuaalsete veebipõhiste õpikeskkondadeni. Konsultatsiooni käigus juhendab Integratsiooni Sihtasutuse spetsialist teid erinevate keeleõppevõimaluste osas ja pakub teie vajadustele vastavat nõu. Saate lisainfot programmist “Settle in Estonia”, mis hõlmab A1-B1 taseme keelekursusi ja kohanemiskursusi, mis annavad olulisi näpunäiteid igapäevaelus navigeerimiseks.  Konsultatsioon ei hõlma migratsiooniga seotud teemasid, nt elamisluba. Aega saab broneerida siin –> workinestonia.com/internationalhouse

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Septembrist saab end töötuna arvele võtta vaid täisealine või noor, kes on vähemalt põhikooli lõpetanud

By
Helena-Reet Aari
-
Alates 1. septembrist 2025 võetakse noori töötuna arvele alates 18. eluaastast

NordenBladet – Alates 1. septembrist 2025 võetakse noori töötuna arvele alates 18. eluaastast. Tööturumeetme seaduse muudatuse järgi ei saa enam töötuna arvele võtta alla 18-aastast inimest, kui tal on õppimiskohustus täitmata.

Õppimiskohustus rakendub neile noortele, kes alustavad selle aasta sügisel 9. klassis. Õppimiskohustust ei kohaldata nendele noortele, kes on koolikohustuse täitnud enne 1. septembrit 2025.

Muudatuse peamine eesmärk on suunata noored, kelle esmane kohustus on õppimine, haridussüsteemi toetusmeetmete alla, mitte tööturule mõeldud teenustele. Riigi seisukoht on, et õppimiskohustuslikus eas noore põhitöö on hariduse omandamine, mis on vundament edasiseks edukaks tööeluks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on otsuse taga mitu kaalutlust:

  • Süsteemide selgem sihitamine: Töötukassa meetmed on loodud tööotsijate toetamiseks ja nende kiireks tööle aitamiseks. Õppimiskohustusega noore peamine fookus peaks aga olema haridustee jätkamine. Seetõttu on loogiline, et teda toetavad esmajoones haridussüsteemi mehhanismid, nagu karjäärinõustamine koolis, tugispetsialistid ja noorsootöö. Soovitakse vältida olukorda, kus noor satub kahe süsteemi vahele, mis võib tekitada segadust ja ei tegele tema tegeliku põhiprobleemiga – haridustee katkemisega.
  • Hariduse väärtustamine ja väljalangemise ennetamine: Seadusemuudatusega soovitakse saata selge signaal, et põhiharidusest tänapäeva tööturul enam ei piisa. Takistades õpingud pooleli jätnud noorel end kohe töötuna arvele võtta, motiveeritakse teda naasma haridusteele. Eesmärk on tagada, et iga noor omandaks vähemalt kutse- või keskhariduse, mis parandab oluliselt tema tulevikuväljavaateid ja konkurentsivõimet tööturul.
  • Noore tegelike vajaduste prioritiseerimine: Kui õppimiskohustusega noor pöördub Töötukassasse, ei ole tema esmane mure tõenäoliselt sobiva täiskohaga töö leidmine, vaid pigem takistused haridusteel. Haridussüsteemil on paremad vahendid, et tegeleda nende algpõhjustega, olgu need siis õpiraskused, motivatsioonipuudus või sotsiaalsed probleemid. Uue korra kohaselt on kohalikel omavalitsustel ja haridusasutustel suurem vastutus märgata ja toetada õpingutest kõrvale jäänud noori.
  • Ressursside tõhusam kasutamine: Töötukassa ressursside suunamine neile, kes on aktiivselt valmis ja võimelised täiskohaga tööle asuma, muudab teenuste pakkumise efektiivsemaks. Samal ajal tugevdatakse haridus- ja noortevaldkonna tugiteenuseid, et pakkuda õppimiskohustuse täitmisega hätta jäänud noortele just neile vajalikku abi.

Oluline on märkida, et see muudatus ei jäta noori abita. Kuigi nad ei saa end töötuna arvele võtta ega taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, on neil endiselt õigus Töötukassa karjääriteenustele, sealhulgas karjäärinõustamisele, mis aitab neil planeerida oma haridus- ja tööalast tulevikku. Peamine vastutus noore haridusteele tagasi aitamisel lasub aga haridussüsteemil ja kohalikul omavalitsusel.

Kokkuvõttes on otsuse taga põhimõtteline muutus lähenemises: alla 18-aastast õppimiskohustusega noort nähakse eelkõige õppijana, mitte tööotsijana. Seadusandja eesmärk on kindlustada, et iga noor saaks parima võimaliku stardi iseseisvasse ellu läbi kvaliteetse hariduse, mis on tänapäeva muutuval tööturul hädavajalik.

Töötuna saab end arvele võtta noor (tingimusel, et täidetud on ka muud arvelevõtmise tingimused), kes:

  • on vähemalt 17-aastane
  • või on omandanud põhihariduse enne 1. septembrit 2025.

Rohkem infot õppimiskohustuse reformi kohta leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: hm.ee – Õppimiskohustus

Avafoto: NordenBladet

Põhjalik õpetus: Kuidas oma ettevõttesse VÄLISTALENTE kaasata

By
Helena-Reet Aari
-
välistalendi värbamine ettevõttesse

NordenBladet – Globaliseeruvas majandusruumis on Eesti ettevõtete jaoks üha olulisemaks muutunud rahvusvaheline konkurentsivõime, mille üheks nurgakiviks on tipptasemel oskustega töötajad. Kui kodumaiselt turult ei leidu sobivaid spetsialiste, on pilgu pööramine piiri taha loomulik ja strateegiliselt arukas samm. Skandinaavia piires on siinkohal NordenBladet teile heaks abimeheks ja infoväravaks.

Välistalentide kaasamine rikastab meeskonda uute teadmiste, kogemuste ja kultuurilise mitmekesisusega, avades uksi innovatsioonile ja uutele turgudele. See protsess võib aga tunduda keeruline ja bürokraatlik. Käesolevas artiklis pakume Eesti ettevõtjale asjalikku ja ametlikku teejuhti välistalentide värbamisest kuni nende sujuva integreerimiseni organisatsiooni.

Ettevalmistus ja strateegia: Enne värbamisprotsessi alustamist

Enne rahvusvahelise värbamisega alustamist on kriitilise tähtsusega põhjalik ettevalmistus. See tagab protsessi sujuvuse ja aitab vältida hilisemaid takistusi.

1. Vajaduse kaardistamine ja ametikoha profiili loomine: Määratlege selgelt, milliseid oskusi, teadmisi ja kogemusi ettevõte vajab, mida Eesti tööturul napib. Koostage detailne ametikoha kirjeldus, mis on arusaadav ka rahvusvahelisele sihtgrupile.  Selgitage ettevõtte tegevusvaldkonda ning positsiooni turul.

2. Värbamiskanalite valik: Eesti-sisestest tööportaalidest ei pruugi piisata. Kaaluge rahvusvahelisi platvorme nagu LinkedIn, aga ka spetsiifilisi valdkonnapõhiseid kanaleid. Tutvuge riikliku programmiga Work in Estonia (workinestonia.com), mis pakub ligipääsu rahvusvahelistele värbamisüritustele ning tööandjatele tasuta tuge ja võimalust oma tööpakkumisi rahvusvahelisel areenil turundada.

3. Ettevõtte ja Eesti kui sihtriigi turundamine: Välistalendi jaoks ei ole oluline ainult pakutav ametikoht, vaid ka ettevõtte kultuur ja elukeskkond sihtriigis. Looge oma karjäärilehel ingliskeelne sektsioon, kus tutvustate ettevõtte väärtusi, meeskonda ja arenguvõimalusi. Tutvustagge Eestit kui atraktiivset, turvalist ja digitaalselt arenenud elupaika.

Värbamine ja õiguslikud protseduurid: Samm-sammuline juhend

Kui sobiv kandidaat on leitud, algab protsessi kõige tehnilisem osa – dokumentide vormistamine ja seaduslike nõuete täitmine. Siin on peamine partner PPA ehk Politsei- ja Piirivalveamet (politsei.ee).

Euroopa Liidu kodanike kaasamine on võrdlemisi lihtne. Neil on õigus Eestis töötada ja elada ilma täiendavate töölubadeta. Piisab elukoha registreerimisest kohalikus omavalitsuses ja isikukoodi taotlemisest, mille alusel saab vormistada ID-kaardi.

Nii EMP riikide (Island, Liechtenstein, Norra) kui ka Šveitsi kodanike töölevõtmine on Eesti ettevõtte jaoks sisuliselt sama lihtne ja bürokraatiavaba kui teiste Euroopa Liidu riikide kodanike palkamine.

(Euroopa Liidu riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.)

Kolmandate riikide kodanike (mitte-EL) kaasamine nõuab põhjalikumat asjaajamist. Protsess sõltub töösuhte pikkusest.

1. Lühiajaline töötamine (kuni 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul):

  • Töötamise registreerimine: Tööandja peab enne välismaalase tööle asumist registreerima tema lühiajalise töötamise PPA-s. See on kiire protsess, mis toimub PPA iseteeninduses.
  • Viisa (D-viisa): Pärast töötamise registreerimise kinnituse saamist saab talent taotleda pikaajalist D-viisat lähimast Eesti välisesindusest. D-viisa annab õiguse Eestisse siseneda ja siin töötada.

2. Pikaajaline töötamine (üle aasta): Pikaajaliseks töösuhteks on vajalik tähtajaline elamisluba töötamiseks. Protsess on ajamahukam ja nõuab rohkem dokumente.

  • Palgakriteeriumi täitmine: Üldjuhul peab tööandja maksma välismaalasele töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, mis on viimati Statistikaameti poolt avaldatud. Teatud valdkondades ja tippspetsialistide puhul võivad kehtida erandid ja kõrgemad nõuded.
  • Eesti Töötukassa luba: Enne elamisloa taotlemist peab tööandja saama Eesti Töötukassalt (tootukassa.ee) loa välismaalase töölevõtmiseks. Luba antakse, kui vaba ametikoha täitmiseks ei ole õnnestunud leida sobivat töötajat Eestist ega Euroopa Liidust. Töötukassa luba ei ole vaja taotleda tippspetsialistidele, iduettevõttes töötajatele ja mitmetel teistel erijuhtudel (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötamine).
  • Elamisloa taotlemine: Kui vajalikud eeldused on täidetud, saab talent esitada elamisloa taotluse Eesti välisesinduses või teatud juhtudel ka PPA teeninduses Eestis kohapeal. Taotluse menetlemine võtab aega reeglina kuni kaks kuud.

Startup-viisa ja teised erandid: Eesti on loonud eraldi soodustingimused iduettevõtetele. Startup Estonia (startupestonia.ee) Startup-viisa programm võimaldab Eesti iduettevõtetel lihtsustatud ja kiirendatud korras värvata talente väljastpoolt Euroopa Liitu, ilma Töötukassa loa ja palgakriteeriumi nõudeta. Samuti on erisusi teadlastele, õppejõududele ja kasvufirmadele.

Relokatsioon ja sisseelamine: Rohkem kui lihtsalt tööleping

Värbamisprotsess ei lõpe töölepingu allkirjastamisega. Eduka integratsiooni tagamiseks on ülioluline toetada uut töötajat ja tema perekonda Eestisse kolimisel ja siinse eluga kohanemisel.

1. Praktiline tugi: Pakkuge abi elukoha leidmisel, pangakonto avamisel, perearsti registreerimisel ja muude praktiliste küsimuste lahendamisel. Paljud Eesti ettevõtted kasutavad selleks professionaalsete relokatsioonifirmade teenuseid (näiteks MoveMyTalent, Jobbatical), kes on spetsialiseerunud välistalentide sujuvale ümberasumisele.

2. International House of Estonia (IHE): Soovitage oma uuel töötajal külastada Tallinna kesklinnas asuvat IHE-d. See on ühtne teenuskeskus, kust välisspetsialistid ja nende pered saavad tasuta nõustamist ja abi kõikides Eestisse elama asumisega seotud küsimustes – alates dokumentide vormistamisest kuni lasteaia- ja koolikohtade leidmiseni.

Eestisse kolimine: Mis on Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) ja millist abi sealt saab?

3. Sisseelamisprogramm (Onboarding): Looge ettevõttes struktureeritud sisseelamisprogramm, mis ei keskendu ainult tööülesannetele.

  • Kultuuriline integratsioon: Tutvustage Eesti ja ettevõtte töökultuuri. Selgitage siinseid tavasid, suhtlusstiili ja digitaalset asjaajamist.
  • Meeskonda kaasamine: Määrake uuele töötajale mentor, kes aitab tal esimesel paaril kuul sotsiaalselt ja tööalaselt kohaneda. Korraldage meeskonnaüritusi, et soodustada omavahelist suhtlust ja tutvumist.
  • Keeleõpe: Kuigi Eestis saab inglise keelega hästi hakkama, näitab eesti keele õppe võimaldamine töötajale, et ettevõte väärtustab tema pikaajalist panust ja soodustab sügavamat integratsiooni ühiskonda.

Välistalentide kaasamine on strateegiline investeering ettevõtte tulevikku. See nõuab küll põhjalikku ettevalmistust, bürokraatlike protseduuride tundmist ja pühendumist uue töötaja sisseelamise toetamisele, kuid tasub end mitmekordselt ära läbi uute ideede, rahvusvahelise kogemuse ja suurenenud konkurentsivõime. Edukas välistalendi kaasamine on märk avatud ja tulevikku vaatavast organisatsioonist.

 

Parim praktika

Edukad ettevõtted võtavad paberimajanduses väga proaktiivse ja toetava rolli. Nad ei jäta talenti üksi, vaid pakuvad talle pidevat tuge, kasutades vajadusel ka professionaalsete relokatsioonifirmade abi. See tagab sujuva ja positiivse kogemuse ning aitab vältida vigu ja viivitusi.

Ettevõtte vastutus: Algataja ja toetaja

Ettevõtte roll on protsess algatada ja tagada, et kõik töökohaga seotud dokumendid oleksid korrektsed.

  • Protsessi algatamine: Ettevõte peab esimesena tegutsema. See tähendab kas lühiajalise töötamise registreerimist Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) või vajadusel Töötukassalt loa taotlemist (elamisloa jaoks). Ilma selle esimese sammuta talent edasi tegutseda ei saa.
  • Vajalike dokumentide väljastamine: Ettevõte koostab ja edastab talendile kõik vajalikud dokumendid, näiteks töölepingu, ametliku kutse ja muud ametikohaga seotud paberid.
  • Nõustamine ja juhendamine: Hea tööandja juhendab talenti kogu protsessi vältel, selgitades, milliseid samme on vaja astuda ja kust leida õiget infot.
  • Kulude katmine (tavapärane praktika): Enamasti katavad ettevõtted ka riigilõivud ja muud paberimajandusega seotud kulud, kuigi see on omavahelise kokkuleppe küsimus.

 

Välistalendi vastutus: Taotleja ja isiklike andmete esitaja

Talent vastutab oma isiklike dokumentide ja taotluse esitamise eest.

  • Isiklike dokumentide kogumine: Talent peab ise kokku panema oma isikut ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (kehtiv pass, diplomid, pildid jne).
  • Taotluse esitamine: Kõige olulisem on see, et talent peab isiklikult minema Eesti välisesindusse (saatkonda) või PPA teenindusse, et taotlus sisse anda, anda sõrmejäljed ja lasta end tuvastada. Seda ei saa ettevõte tema eest teha.
  • Ausus ja õigete andmete esitamine: Talent vastutab selle eest, et kõik tema poolt esitatud andmed on tõesed.

HEA TEADA!
Võimalus on ka rahaliseks abiks! Kui ettevõte taotleb toetust näiteks EASi ja KredExi ühendasutuselt tootearenduseks või ekspordi kasvatamiseks, siis selle projekti eelarves võib olla abikõlblik kulu ka uue (kõrgepalgalise) spetsialisti palgakulu.

Sellisel juhul ei toetata otseselt välistalendi palkamist, vaid projekti elluviimist, mille üheks osaks on uue võtmetöötaja palkamine, kes võib olla nii kohalik kui ka välismaalane.

Avafoto: NordenBladet

1...313233...1,937Page 32 of 1,937