Pühapäev, detsember 21, 2025

Riigikohus: valimisõigus on kodaniku eesõigus. Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad poliitiliselt kaasa rääkida vaid kodanikud

Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad kaasa rääkida vaid kodanikud

NordenBladet – Riigikohus tegi olulise otsuse, millega kinnitas, et valimisõiguse sidumine kodakondsusega on põhiseadusega kooskõlas. Kohus lükkas tagasi Kohtla-Järve linnavolikogu kaebuse, leides, et Riigikogu tegevus põhiseaduse muutmisel oli korrektne ega rikkunud omavalitsuste õigusi.

Selle aasta märtsis otsustas Riigikogu ülekaaluka häälteenamusega (93 poolt, 7 vastu) muuta põhiseadust. Muudatuse tulemusena kaotasid kohalikel valimistel hääleõiguse kolmandate riikide kodanikud ja tulevikus kaotavad selle ka kodakondsuseta isikud. See samm tekitas küsimusi Kohtla-Järvel, kus muudatus puudutab suurt osa elanikkonnast.

Selge seos riigi ja valija vahel

Kohtla-Järve volikogu leidis, et pikaajalistelt elanikelt hääleõiguse võtmine kahjustab kogukonna sidet ja usaldust riigi vastu. Samuti viidati rahvusvahelisele tavale mitte muuta valimisreegleid vahetult enne valimisi.

Riigikohus aga selgitas, et tegemist polnud tavalise seaduse, vaid põhiseaduse enda muutmisega. Põhiseaduse muutmise range kord ja vajadus laiapõhjalise poliitilise toetuse järele tagavad, et otsus on kaalutletud ega teeni ühegi kitsa huvigrupi eesmärke. See on põhimõtteline otsus, mis defineerib, kes saavad riigi tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.

Kodakondsus kui alus poliitilistele õigustele

Otsuse tuum on selge: valimisõigus on eelkõige poliitiline õigus, mis tuleneb kodakondsusest. Riigikohus rõhutas, et Eestil pole rahvusvahelist kohustust anda hääleõigust neile, kes pole riigi kodanikud.

Seega ei ole tegemist kellegi karistamise või kõrvalejätmisega, vaid pigem põhimõttelise selguse loomisega. Valimistel osalemine on viis, kuidas kodanikud teostavad oma võimu ja vastutust riigi ees. Seadusemuudatus tugevdab kodakondsuse väärtust ja seostab selle otseselt õigusega osaleda Eesti poliitilises elus. Inimestele, kes seni pole oma kodakondsust määratlenud, annab see selge signaali: täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks olemine ja riigi tuleviku suunamine käib käsikäes kodakondsuse omamisega.

Avafoto: Tallinn, Eesti (Unsplash)

Noorte kuulmine on kõrvaklappide tõttu ohus: uus uurimus paljastab murettekitavad harjumused

Kõrvaklapid võivad tuua tõsise kuulmiskahjustuse

NordenBladet – Kõrvaklappide sage ja vali kuulamine on saamas noorte seas tõsiseks terviseriskiks, mis võib viia püsiva kuulmislanguse ja tinniruseni. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasuurimus näitab, et paljud noored ei ole ohtudest teadlikud, kogevad juba esimesi sümptomeid ning alahindavad ka kõrvaklappide puhastamise olulisust.

Miljard noort riskigrupis

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et enam kui miljardit noort ähvardab ebasobivate kuulamisharjumuste tõttu vältimatu kuulmiskahjustus. Probleemi tõsidust kinnitab ka gümnasist Marie Muinasmaa uurimistöö, mis leidis, et ligi kolmandik tema kooli õpilastest on juba kogenud kuulmislangusele viitavaid sümptomeid, näiteks tinnitust ehk vilinat kõrvades.

Kõrvasisesed klapid on valjemad

Müra kahjulikkust mõõdetakse detsibellides (dB) ning maksimaalseks ohutuks helitasemeks peetakse 70 dB. Võrdluseks, ööklubides võib müratase küündida üle 100 dB, mille puhul ei peeta üle 15 minuti viibimist enam ohutuks.

Muinasmaa mõõtis katse käigus erinevat tüüpi kõrvaklappide helirõhku ja tegi kindlaks olulise fakti: noorte seas kõige populaarsemad kõrvasisesed klapid tekitavad reeglina tugevama helirõhu kui suured, kõrva peal või ümber asuvad klapid. Kuna heli suunatakse otse kuulmekäiku, on ka kahjustuse risk suurem.

Unustatud oht: puudulik hügieen

Lisaks kuulmiskahjustusele peitub oht ka hügieenis. Uurimusest selgus, et vaid veerand noortest puhastab oma kõrvaklappe regulaarselt. Klappide jagamine kaaslastega ilma neid eelnevalt puhastamata loob soodsa pinnase haigustekitajate levikuks.

Uurimistöö tulemused rõhutavad teravat vajadust teavitustöö järele. Noori tuleb harida nii helitugevuse piiramise kui ka kuulamispauside tegemise olulisusest, et vältida elukestvaid kuulmisprobleeme.

Marie Muinasmaa uurimistöö “Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel” saavutas 2025. aastal õpilaste teadustööde riikliku konkursil gümnaasiumiastmes II koha, pälvis Tallinna Ülikooli eriauhinna ning esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) Lätis Riias. Tööd juhendas õpetaja Sirle Oja. Selle täispika versiooniga saab tutvuda õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Eesti plaan eluasemekriisi lahendamiseks: fookuses renoveerimine ja Euroopa raha

NordenBladet – Euroopa Komisjon otsib lahendusi laialt levinud eluasemekriisile, kus kerkivad kinnisvarahinnad ja üürikulud teevad kodu leidmise üha keerulisemaks, eriti noortele ja peredele. Eesti toetab seda algatust ning on koostanud oma plaani, mis seab esikohale olemasolevate hoonete renoveerimise ja selleks Euroopa Liidu lisaraha kaasamise.

Probleem: kallis elu suurlinnas, tühi ja vana elu maal

Eestis on probleem kahetine. Suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu kasvavad eluasemekulud sissetulekutest oluliselt kiiremini. Samal ajal napib maapiirkondades ja väikelinnades kvaliteetset elamispinda, kuigi kinnisvara on seal odavam. See süvendab ebavõrdsust ja takistab inimeste liikumist töökohtade järele.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on Eesti eesmärk tuua Euroopast, peamiselt Euroopa Investeerimispanga kaudu, soodsat raha, et elavdada nii üüri- kui ka omanditurge just väljaspool suurlinnu.

Eesti viis peamist ettepanekut Euroopale

Kliimaministeeriumis valminud Eesti seisukohtade eelnõu toob välja viis põhilist ideed:

  1. Renoveerimine esikohale: Kuna 70% Eesti elanikest elab vanemates kortermajades, on kõige mõistlikum lahendus olemasolevate hoonete kvaliteetne ja terviklik renoveerimine. Selleks on vaja EL-i rahalisi otsetoetusi, eriti piirkondadesse, kus turg ise toime ei tule.
  2. Üürituru arendamine: Riik peaks toetama erasektorit, näiteks soodsate pikaajaliste laenudega, et nad rajaksid üürimaju ka maapiirkondadesse.
  3. Paindlikumad riigiabi reeglid: Reegleid tuleks muuta, et riik saaks näiteks käendada eluasemelaene suuremas ulatuses (üle 80%), eriti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. Samuti peaks saama toetada selliste hoonete renoveerimist, kus on ka äripindu.
  4. Investeeringud maapiirkondadesse: Euroopa Liidu investeeringud tuleks suunata maapiirkondade tõmbekeskustesse, et toetada sealset arengut ja muuta kvaliteetne eluase kättesaadavaks ka väljaspool suurlinnu.
  5. Taskukohase kodu defineerimine: Vaja on selget definitsiooni, mis on “taskukohane eluase” (kulud alla 40% pere sissetulekust), eristades seda sotsiaaleluruumidest.

Teised ministeeriumid lisasid oma mured

Eelnõule andsid tagasisidet ka teised ministeeriumid:

  • Majandusministeerium hoiatas liigse bürokraatia eest ja leidis, et näiteks lühiajalise üüri reeglid peaksid jääma iga riigi enda otsustada.
  • Haridusministeerium juhtis tähelepanu ehitussektori tööjõupuudusele ja tegi ettepaneku muuta valdkonna kutseharidus atraktiivsemaks.
  • Rahandusministeerium ei toetanud ideed kehtestada lisamakse või maksusoodustusi kasutamata hoonetele, viidates juba kehtivale maamaksule.

Euroopa Komisjon plaanib oma lõpliku kava taskukohaste eluasemete kohta avaldada järgmise aasta alguses.

Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)

Saatse elanikud nõuavad uue tee ehitamise kiirendamist pärast pingete kasvu piirialal

NordenBladet – Hiljutised sündmused Värska-Saatse maanteelõigul, mis läbib Venemaa territooriumi, on kohalike elanike seas tekitanud uut ärevust ja toonud teravalt esile vajaduse kauaoodatud ümbersõidutee järele. Pärast relvastatud gruppide ilmumist tee äärde ja sellele järgnenud ajutist tee sulgemist Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt, nõuavad setomaalased otsustajatelt kiiret tegutsemist.

Saatse piirkonna elanikud on aastakümneid harjunud elama teadmisega, et osa nende igapäevasest liikumisteest kulgeb läbi niinimetatud Saatse saapa – Venemaa Föderatsiooni territooriumi. See on tähendanud pidevat kohanemist piirangutega ja Venemaa piirivalvurite kohaloluga. Nüüd on aga olukord muutunud pingelisemaks.

Viimastel päevadel on piirkonnas märgatud relvastatud gruppe, mis sundisid PPA-d tagama Eesti inimeste ohutuse ja sulgema ajutiselt Saatse saapa läbisõidu. See on tekitanud kohalikes pahameelt ja etteheiteid valitsuse suunas, kes on uue tee ehitusega aastaid venitanud.

“Jääb mulje, et kuna meie kant on väike ja rahvast vähe, siis lükatakse uue tee ehitust aina edasi,” lausus kodurestorani Magõkõnõ perenaine Sirje Kruusamäe Aktuaalsele kaamerale. “Praegu pani PPA tee kinni, aga sama hästi võib seda teha ka Venemaa. See võib juhtuda igal hetkel, kuid uue tee ehitusega on venitatud ja venitatud.”

Ebakindlus on sundinud paljusid, sealhulgas riigiametnikke ja turiste, seda teelõiku vältima juba aastaid. “On olnud seltskondi, kes juba paar aastat tagasi ei riskinud siit otse tulla ja valisid pikema, kuid turvalisema tee üle Matsuri,” lisas Kruusamäe.

Saatse piiripunkt








Praegune olukord pikendab märgatavalt päästeameti ja kiirabi reageerimisaega piiriäärsetesse küladesse. Setomaa vallavanem Raul Kudre rõhutas, et tegemist on kriitilise infrastruktuuriobjektiga. “Saatse nulk on umbes 160 elanikuga piirkond, suvel isegi rohkem. Lisaks asub siin 50-kohaline hooldekodu, kus käivad igapäevaselt külas omaksed,” selgitas Kudre. “Seda teed on vaja ja see tuleks ehitada valmis kiirendatud korras.”

Riik on lubanud Saatse saapast mööda viiva tee rajamisega edasi liikuda. Väiksema teelõigu ümbersõidu ehitusega on plaanis alustada 2026. aastal, kuid suurema lõigu jaoks otsitakse endiselt parimat trassialternatiivi. Kohalike elanike jaoks on aga iga viivitatud päev samm ebakindluse suunas.

Saatse – kultuuripärl piiri ääres

Saatse, seto keeles tuntud ka kui Satserina, on väike, kuid rikkaliku ajalooga küla Setomaal, mis on tuntud oma ainulaadse kultuuripärandi poolest. Küla on koduks mitmetele vaatamisväärsustele, mis meelitavad ligi nii ajaloo- kui ka kultuurihuvilisi. Üks olulisemaid neist on Saatse Suurmärter Paraskeva kirik, mis valmis 1801. aastal ja on oluline palverännakute sihtkoht, eriti päätnitsapäeval, mida tähistatakse juuli viimasel reedel.

Lisaks kirikule asub Saatses ka Saatse Muuseum, mis pakub külastajatele põhjaliku ülevaate setode elust, ajaloost ja traditsioonidest. Muuseumihoone, mis on kunagi olnud nii mõisahäärber kui ka koolimaja, on iseenesest vaatamisväärsus. Muuseumi juurest algab ka matkarada, mis viib huvilised avastama piiriäärset loodust. Saatse ei ole aga ainult ajalugu – see on ka elav kogukond, mis hoiab au sees oma traditsioone, nagu näitab iga-aastane Satserinna Sõirapäev, mis toob kokku parimad kohaliku hõrgutise, sõira, valmistajad.

Fotod: NordenBladet

Rändnäitus TalTechis: “Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years”

Rändnäitus TalTechis

NordenBladet – Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindusel ja TalTechi muuseumil on hea meel kutsuda kõiki huvilisi ERC teadusgrante ja neid elluviivaid teadlasi tutvustavale rändnäituse ”Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years”, mida näeb TalTechi raamatukogus (Akadeemia tee 1, Tallinn).

Rändnäitus “Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years” avati eelmisel aastal, 24. septembril, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse 12. sünnipäeva raames. Suvel oli näitusega võimalik tutvuda Tartu Ülikooli raamatukogus ja nüüd on rändnäitus jõudnud TalTechi.

Näituse eesmärgiks on tutvustada Eestis tehtavat kõrgetasemelist teadust ning Eestist pärit või Eestis tegutsevaid teadlasi, kes on saanud oma tipptasemel teadustöö läbiviimiseks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi. Tegemist on teadlastega, kes on teerajajad oma uurimisvaldkondades ning grandi saamine on olnud nende teadlaste karjääriteel võtmetähtsusega.

Näitusega saab tutvuda TalTechi raamatukogus 30.09 – 12.12.2025.

–> Kõigil huvilistel võimalus külastada ERC grandi saanud Eesti teadlastest rääkivat näitust ka “Exciting Minds” virtuaalnäitusena Research in Estonia lehel.