NordenBladet — Soome suur parkimisfirma Europark keelustas oma parkimismajades teatud Audi pistikhübriidmudelite (A7, Q7 ja Q8) laadimise.
Otsuse põhjuseks on hiljutine ulatuslik parkimismaja tulekahju Tamperes, mis sai alguse just laadima pandud Audi hübriidautost.
Tuleohtlik akurike tõi kaasa autode tagasikutsumise
Pärast tulekahju on 552 sama tüüpi Audit kutsutud kontrolli.
Probleem: Autodel kahtlustatakse aku defekti, mis võib laadimisel põhjustada tuleohu.
Ametlik teavitus: Transpordiamet Traficom andis teada Audi mudelite tagasikutsumisest.
Europarki reaktsioon: Vastuseks sellele lisas Europark oma veebilehele teate, mis keelab just nende tagasikutsumisega hõlmatud autode laadimise oma parklates.
Kuidas viga parandatakse?
Tagasi kutsutud autod vaadatakse töökojas üle. Kui akus avastatakse defekt, saab selle teadete kohaselt kõrvaldada lihtsa tarkvarauuendusega.
Keeld mõjutab paljusid parkimismaju
Europark on Soomes väga suur parkimisoperaator, mis haldab parkimismaju ja -alasid üle kogu riigi. Ainuüksi Helsingi piirkonnas on neil üle saja parkla. Nende hallata on näiteks paljud suured parkimismajad, nagu Forum, Eliel, Tripla ja Kamppi.
NordenBladet — Soome metsatehnika ettevõte Ponsse teatas, et alustab läbirääkimisi, mis puudutavad kogu nende Soome töötajaskonda ehk enam kui 1080 inimest, kirjutab MTV. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €)
Ettevõtte sõnul peetakse läbirääkimisi majandusliku ebakindluse ja metsatööstuse probleemide tõttu, mis on vähendanud nõudlust metsatehnika järele.
Siin on peamised punktid:
Võimalik tagajärg: Läbirääkimised võivad viia selleni, et töötajad saadetakse 2026. aastal täielikule või osalisele sundpuhkusele.
Kestus: Sundpuhkus võib kesta maksimaalselt 90 päeva.
Oluline selgitus: Ettevõte rõhutab, et koondamisi ehk töökohtade lõplikku kaotamist nendel läbirääkimistel ei arutata.
Muud meetmed: Kulude kokkuhoiu eesmärgil võidakse vähendada ka tootmist Vieremä tehases Põhja-Savos.
Erand: Läbirääkimised ei puuduta Ponsse tütarettevõtet Epec.
Uudis (Ponsse alustas Soomes kogu töötajaskonda hõlmavaid koondamis- ja sundpuhkuse võimalikke meetmeid käsitlevaid „yhteistoimintaneuvottelut“ seoses turu nõrgenemisega.) avaldati kolmapäeval, 22.10.2025 kell 10:50 EET. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €).
Taustaks: päev varem (21.10) kukkus kurss juba −2,20% ning vahetult pärast uudist järgnes 23.10 kerge taastumine (+0,38%). See viitab, et läbirääkimiste teade lisas negatiivset survet, kuid paanikamüüki ei tekitanud.
_____________________________________
Ponsse (Ponsse Oyj) on Soome metsatehnikaettevõte, mis toodab ja hooldab peamiselt „cut-to-length“ meetodil töötavaid harvestere ja forvardereid. Firma asutas 1970. aastal ettevõtja Einari Vidgrén ning peakontor asub tänaseni Vieremäs. Ponsse tooted on kasutusel umbes 40 riigis ning valdav osa käibest tuleb ekspordist.
Ettevõte viidi börsile 1995. aastal – Ponsse aktsiad noteeritakse Nasdaq Helsingis, väärtpaberikoodiga PON1V.
Majandusnäitajatest: 2024. aastal oli Ponsse müügitulu 750,4 mln eurot, ärikasum 36,8 mln eurot ja puhaskasum 12,5 mln eurot. 2025. aasta I poolaasta vahearuande järgi oli II kvartali müük 172,3 mln eurot (aasta varem 188,0 mln), kuid ärikasum paranes 7,4 mln euroni (-0,6 mln aasta varem). Ettevõte on andnud 2025. aastaks suunise, et ärikasum jääb veidi kõrgemaks kui 2024. aastal.
Juhtimisest ja omandist: Ponsse on perejuurtega börsifirma; nõukogu esimees on Jarmo Vidgrén ja tegevjuht Juho Nummela. Tootmine toimub peamiselt Vieremäs ning ettevõte rõhutab kvaliteedisertifikaate ja teenindusvõrku kui konkurentsieeliseid.
NordenBladet — Soome kütusefirma Neste on peatanud kütuse müümise Teboili tanklaketile. Otsus järgnes Suurbritannia teatele, et nad kehtestavad sanktsioonid Venemaa naftaettevõtetele. Üks nendest ettevõtetest on Lukoil, millele kuulub Teboil.
Olukord on juriidiliselt keeruline
Kuigi sanktsioonid kehtestas Suurbritannia (mis pole Euroopa Liidu liige), mõjutavad need siiski Neste tegevust, tõenäoliselt pankade ja finantstehingute kaudu.
Soome töö- ja majandusministeeriumi esindaja Riku Huttuneni sõnul on olukord ebaselge, sest tegu on EL-i-välise riigi sanktsiooniga. “See oleks hoopis teine asi, kui EL ise oleks sellise sanktsiooni kehtestanud,” sõnas ta STT-le.
Teboili sõltuvus Nestest
Suurem osa Teboili tanklates müüdavast kütusest ostetakse sisse just Nestelt.
Neste ise kommenteeris olukorda väga napilt. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Hanna Maula ütles, et nad on sanktsioonidest teadlikud ja uurivad nende mõju, kuid kliendisuhteid nad täpsemalt ei kommenteeri.
Varasem boikott
Juba enne ametlike sanktsioonide kehtestamist, kohe pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse, algatasid Soome tarbijad ulatusliku boikoti Venemaa omanduses olevate Teboili tanklate vastu. Teboil ise pole boikotti kommenteerinud.
Selgitav taust: Neste ja Teboil
Mis on Neste?
Kes: Neste Oyj on Soome suurim kütusetootja ja energiaettevõte.
Mida teeb: Toodab ja müüb bensiini, diislikütust ja muid naftatooteid. Viimastel aastatel on Neste saanud maailmakuulsaks just oma taastuvatest allikatest (nt jäätmetest ja õlidest) toodetud diislikütuse (Neste MY) poolest.
Kellele kuulub: Neste on avalik börsiettevõte (NESTE.HE). Selle suurim üksikaktsionär on Soome riik, kellele kuulub veidi üle 1/3 (umbes 36%) ettevõttest. Ülejäänud aktsiad on jaotunud erinevate investorite ja fondide vahel.
Mis on Teboil?
Kes: Oy Teboil Ab on Soomes tegutsev tanklakett.
Mida teeb: Müüb kütust ja määrdeaineid ning opereerib tanklapoode ja teenindusjaamu üle kogu Soome.
Kellele kuulub: Teboili ainuomanik on Venemaa naftagigant LUKoil. Kuigi Teboil tegutseb Soomes ja müüb osaliselt Soome päritolu kütust (mida ostetigi Nestelt), läheb kogu ettevõtte kasum selle Venemaa emafirmale.
Viimase 6 kuu jooksul on Helsingi börsil kauplev Neste aktsia enam kui kahekordistunud (u +115%), taastudes aprillikuu põhjadest. Praegu kaupleb see ~17.29 € juures.
NordenBladet — Vene pikamaapommitajad sooritasid täna kolmapäeval 22. oktoobril plaanitud lennu Läänemere neutraalsete vete kohal.
Sellest teatas Venemaa kaitseministeerium, vahendab TASS.
Ministeerium väidab, et viietunnise lennu ajal saatsid lennukeid mitmes kohas välisriikide hävituslennukid – täpsustamata, milliste riikide omad.
Ükski teine riik pole selle kohta veel kommentaare andnud.
NordenBladet –28. oktoober on Eesti rahvakalendris simunapäev – tagasihoidlik, ent tähendusrikas tähtpäev, mis märgib talve saabumist ning on Lõuna-Eestis tuntud kui legendaarse Lindora laada toimumise aeg. Kuigi tänapäeval ei ole simunapäev laialdaselt tähistatav püha, on selle juured sügaval nii kristlikus kui ka maarahva traditsioonis.
Simunapäev on oma nime saanud kahe Jeesuse apostli, Siimona (keda on nimetatud ka Siimon Selooteseks) ja Juuda Taddeuse mälestuspäevast. Eesti traditsioonis on aga esiplaanile jäänud just Siim, kellele on omistatud keskne roll looduse talveks ettevalmistamisel.
Siim teeb sillad
Kõige tuntum simunapäevaga seotud vanasõna ja uskumus on kahtlemata: “Siim teeb sillad soode peale” või “Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni“. See tabav ütlus iseloomustab ilmastikumuutust, mis oktoobri lõpus aset leiab – esimesed püsivamad külmad katavad veekogud ja porised teed jääkaanega, muutes liikumise, eriti just soistel aladel, tunduvalt lihtsamaks. See oli eriti oluline ajal, mil teedevõrk oli hõre ja liikumine sõltus suuresti looduse rütmidest.
Mõnes piirkonnas, eriti Põhja-Eestis, on uskumust täiendatud lausega, et Siim teeb sillad selleks, et “Mart maale saaks tulla“. See viitab lähenevale mardipäevale (10. november), mis oli oluline ja oodatud sügisene püha. Seega oli simunapäev omamoodi teerajaja ja talvekuulutaja.
Hingedeaja lõpp ja vähe tuntud kombed
Vanemas rahvatraditsioonis on simunapäeva peetud ka hingedeaja lõpuks. Usuti, et esimene tugevam külm ja maapinna kaanetamine aitavad hingedel siitilmast lahkuda ja tagasi oma koju minna. Lätlaste juures on säilinud teateid kombest panna simunapäeva eelõhtul hingedele toitu välja, mis viitab sarnasele uskumusele ka laiemas piirkonnas.
Erinevalt suurtest sügis- ja talvepühadest nagu mardipäev, kadripäev või jõulud, ei ole simunapäevaga teadaolevalt seotud ulatuslikke kombetalitusi, santimaskäimist ega erilisi piduroogasid. See on olnud pigem looduse jälgimise ja talveks valmistumise päev. Töökeelde pole samuti teada, pigem vastupidi – külmunud maapind andis võimaluse alustada metsatöödega.
Lindora laat: elav pärand Võro- ja Setomaa piiril
Kui mujal Eestis on simunapäev jäänud peamiselt vanasõnadesse, siis Lõuna-Eestis, eriti Võro- ja Setomaa piirialadel, on see päev tänu Lindora laadale siiani elujõuline ja oodatud sündmus. Igal aastal 28. oktoobril, olenemata nädalapäevast, koguneb rahvas Lindora teeristile, et pidada maha üks Eesti vanimaid ja omanäolisemaid laatasid.
Esimesed kirjalikud teated laadast pärinevad juba 19. sajandi lõpust, kuid selle traditsioon on tõenäoliselt veelgi vanem. Simunapäev oli laada pidamiseks logistiliselt ideaalne aeg: sügistööd olid lõpetatud, saak salves ja loomad talvekorteris. Külmunud teed tegid kauplejatel ja ostjatel kohale tulemise lihtsamaks.
Lindora laat ei ole kunagi olnud pelgalt ostu-müügi koht. See on oluline sotsiaalne sündmus – “kodukandi kokkutulek”, kus kohtutakse sugulaste ja tuttavatega, aetakse juttu, kaubeldakse käsitöö, põllusaaduste, loomade ja muu vajalikuga. Laada eriline atmosfäär, kus segunevad võro ja seto keeled ning kultuur, on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Simunapäev on hea näide sellest, kuidas üks kirikukalendri tähtpäev on rahvatraditsioonis omandanud uue, looduslähedase ja praktilise tähenduse. Kuigi suurem osa Eestist teab seda päeva vaid tänu ilmavanasõnale, hoiab Lindora laat simunapäeva traditsiooni Lõuna-Eestis elava ja kirevana, tuletades meelde aegu, mil inimese elu oli lahutamatult seotud looduse ringkäiguga.
