Elmar Vaher: Eestis tegutseb hetkel 20 kuritegelikku ühendust, kaheksa on neist väga ohtlikud

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP – Politsei-ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri sõnul tegutseb Eestis hetkel kokku umbes 20 kuritegelikku ühendust, millest kaheksat peab politsei ohtlikuks. Vaher ja riigi peaprokurör Lavly Perling nentisid 2016. aasta kriminaalstatistikat kokku võtval pressikonverentsil, et mullu jõudis kohtusse 20 kuritegelike ühendustega seotud menetlust ning nendest 16 puhul tehti ka juba otsus. Tunamullu olid need arvud vastavalt 14 ja 10 ning 2014. aastal 11 ja 8.

Tuntumad juhtumid oli mullu loomulikult Assar Pauluse grupeeringu ja Leedu sõidukivaraste grupi süüdimõistmine ning Haron Dikajevi ja Andrey Kuzyakini kuritegelike ühenduste tabamine ja kohtusse saatmine. Siiski tõdes aga PPA juht Elmar Vaher, et Eesti tegutseb endiselt umbes 20 kuritegelikku ühendust, kellest kaheksat peab politsei väga ohtlikuks. “Me kindlasti jätkame nende tegevuse uurimisega ja hoiame silma peal,” rääkis Vaher.

Refereeritud artikli täisteksti loe Delfi.ee´st

Mida ostetakse Rootsi kruiisilaevadelt kõige enam? Populaarseimad tooted on selgunud!

OHMYGOSSIP — Väljasõidud ja minipuhkused kruiisilaevadel Rootsi ja tagasi on nii eestlaste kui soomlaste seas väga populaarsed. Kes läheb niisama päevakeseks Stockholmi avastama, kes spetsiaalselt laeva maksuvabadest kauplustest soodsat kaupa tooma või sõpradega merereisi nautima.

Rootsi kruiisilaeva tax-free (maksuvaba) poed on kahtlemata suurim hitt, mis ei jäta kedagi külmaks. Innukamad kruiisitajad on juba poe ukse taga enne avamist järjekorras, et pääseks ostlema. Aga mida sealt ostetakse? Üks Viking Mariella tax-free kaupluste müügihitt on kahtlemata konjak – näiteks soomlastele maitseb enim Rémy Martin. Suunaga Tallinn-Stockholm müügihitiks on soodne ja maitsev vein. “Veine ostetakse aina rohkem ja ka soomlased on veini alal teadmisi arendanud. Eriti just kallimate veinide hinnad on laeval tunduvalt madalamad,” ütleb kaupluse juht Nicholas Hakanen.

Lisaks alkoholile ostetakse laevalt ka maiustusi. Populaarseimad on Fazeri šokolaadid ja Daim´i kotikesed. “Ka ameeriklaste Oreo küpsised on olnud laeval suureks hitiks. Lapsed on sõna otseses mõttes hullud nende järele,” ütleb Hakanen.

Tax-free kaupluste tootevalik on pidevas arenemises ja keskendutakse uutele tooterühmadele. Paljudele reisijatele tuleb tootevaliku suurus üllatusena – poest saab osta ka rõivaid ja ehteid. “Balmuir´i villane sall on toode, mille partii müüakse kogu aeg lõpuni. Odavad hinnad meelitavad reisijaid kohale,” lisab Hakanen.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

Esimest korda Dubaisse: 7 asja, mida peaksid teadma

NordenBladet — Dubai on mitmetele reisijatele esimeseks meelepäraseks sihtkohaks Lähis-Idas, sest piirkonna kultuur ja sellega seotud käitumis- ja riietumisreeglid köidavad paljusid.

Alljärgnevalt leiate 7 nippi, et reis õnnestuks suurepäraselt.

1. Paketireis või omaette ringi tuuritamine?
Paljud reisibürood pakuvad ekskursioone Dubaisse, aga seal linnas on võimalik edukalt ka omal käel seigelda. Toredaid ja soodsaid reisipakette Dubaisse võib leida pea igast büroost ning eelarve ei pea olema kuigi suur. Kõige soodsama reisi saad siis, kui haarad piletid mõnest viimase minuti lennust. Majutuste võimalus on üpris lai ning hinnad jäävad enam-vähem Soomega samale tasemele. Pakkumises on nii soodsaid kui ka luksuslikke majutusvõimalusi – sobiva leidmisega ei teki tavaliselt probleeme. Soodsaid Dubai hotelle saate otsida SIIT.

2. Viisa saad kätte Dubais
Dubaisse on lihtne reisida, sest viisakohustust pole, kui reis kestab alla 30 päeva. Dubaisse jõudmisel antakse kätte 30-päevane turistiviisa.

3. Riietu konservatiivselt
Kuigi enamus turiste kannab Dubais igapäevaselt maikasid ja lühikesi pükse, tuleb kohalikku kultuuri siiski suhtuda austusega. Kohalike riietus on konservatiivne, ehk siis õlad ja põlved peavad olema kaetud. Kohvri kokku pakkimisel tasukski jälgida, et kaasa saavad sellised riided, millega oleks ka kuuma ilmaga hea olla. Moslemite püha Ramadani ajal tasuks kindlasti kaaluda konservatiivsemat riietust.

4. Kas Dubais saab alkoholi?
Kuigi Dubai on populaarne reisisihtkoht, ei saa alkoholi kõikjalt osta. Välismaa turistidele ei ole alkohol keelatud ja seda saab osta litsentseeritud restoranidest. Hotelli restoranidel on tavaliselt litsents olemas, seega on õhtusöögi kõrvale klaasike veini lubatud. Dubais leidub ka ööklubisid.

5. Suhtluseks sobib inglise keel
Enamik Dubais elavaid inimesi on välismaalased, seetõttu tuleb linnas inglise keelega kenasti toime. Kohalikud räägivad araabia keelt. Reisijal oleks viisakas selgeks õppida mõned araabiakeelsed põhifraasid.

6. Liikumine Dubais
Dubai on suurlinn, kus on otstarbekas ühest kohast teise liikumiseks kasutada taksot, metrood või bussi. Lühikese vahemaa jaoks võib kasutada jalgratast.

7. Kohalik toidukultuur
Dubais leidub palju araabiamaale iseloomulikku toitu (lähis-ida vürtsidega hummus, baba ganoush, datlid). Lisaks klassikalistele toitudele pakutakse loomulikult ka muid toite. Toitu saab nautida nii maailmakuulsate tippkokkade nimetust kandvates restoranides kui ka mitmetes erinevates kiirtoidukohtades.

Soodsaid majutuspakkumisi leiate siit (sisesta soovitud sihtkoht, kuupäevad ja vaata hindu):



Booking.com

Mõistliku hinnaga reisikindlustuse aga siit:

 

Avafoto: Dubai (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

 

Ameeriklanna Jora Trang: Mind vägistati 11-aastasena ja ma jäin rasedaks

OHMYGOSSIP — Kui ameeriklanna Jora Trang oli 11-aastane, vägistas tundmatu mees teda kooli tualettruumis. Jora oli kõigest laps ning ei saanud aru, mis toimus. Ta ei osanud teha midagi, et olukorda vältida, vahendab Ameerika Cosmopolitan.

“Ma ei karjunud ega nutnud, hoidsin vaid silmi kinni. Olin terve ülejäänud päeva tualettruumis ja tundsin end määrdununa, kurnatuna ning olin segaduses.”

Jora ei rääkinud sellest perele, sest ta ei osanud juhtunut selgitada. Poole aasta pärast tuli vägivallaakt aga ilma sõnadetagi päevavalgele – Jora oli jäänud rasedaks. “Mul ei olnud aimugi, et võiksin juhtunust jääda rasedaks. Ma isegi ei teadnud, mida rase olemine tähendas!”

“Rinnad kasvasid ja puusad muutusid laiemaks, aga arvasin, et ma arenen samamoodi nagu mu sõbrad. Aga pool aastat hiljem tundsin, et miski liigutab kõhus.”

Jora oli hirmust hullumas, aga julges oma tunnetest alles kuu aega hiljem vanematele rääkida. Vanemad viisid Jora arsti juurde, kes kinnitas, et nende tütar on 7-ndat kuud lapseootel. Pere soovis rasedust salajas hoida ning Jora võeti koolist ära. Vanemad ei lubanud tütrel enam kodust väljuda ja pidasid plaani tulevane beebi enda omaks adopteerida. Jora mõistis, et vanemad kasvataksid tema last enda omana.

“Kõigest hoolimata oli rasedus kaunis kogemus. Kui kõht kasvas, olin enda üle uhke. Tundsin end kaunina, sest kõhu sees toimus midagi imelist.”

Jora sünnitus algas pihta ilma, et ta oleks seda tundnudki. Tal ei olnud erilisi valusid. Ema viis tütre haiglasse ja Jora sünnitas terve tüdruklapse. “Tütre Meggy sünd oli elu ilusaim kogemus. Arst ulatas ta minule ja ta oli täiuslik. Ma ei oska sõnadega seda rõõmu kirjeldada, mida sel hetkel tundsin.”

Jora pere polnud sugugi sama põnevil. “Vaatasin oma ema ja tädi poole, kes seisid toa nurgas õnnetutena. Võin vaid kujutleda, kui raske neil oli näha 12-aastast sünnitamas,” ütleb Jora.
Jora ema oli langetanud otsuse: vältimaks häbisse sattumist kasvatatakse sündinud beebi adopteeritud lapsena üles ehk siis Jora õena. Jora oli alguses kokkuleppega nõus, aga hiljem oli praktikas raske loobuda emadusest.

“Ma ei lasknud kellegil teisel suhtuda temasse vanemana. Esimesed kuus kuud olin koolist eemal ja hoidsin ainult teda, mis toimus ja tundus loomulikuna.”

Kui Jora läks tagasi kooli, veetis ta sellegipoolest kõik õhtud oma tütrega. “Maailma jaoks oli ta mu õde, aga mina kohtlesin teda alati nagu oma tütart.”

Jora oli 19-aastane, kui ta otsustas valele lõpu teha. “Mu isa oli võidelnud Vietnami sõjas, mistõttu ta kannatas raske traumajärgse stressi häire all – arvas, et kõik tahavad teda tappa. Ma kartsin oma tütre turvalisuse pärast. Kui sain autojuhiloa, otsustasin, et see oli võimalus lahkumiseks.”

“Saabusin kooli keset päeva, aga õpetaja ütles, et ma ei saa Meggy´t kaasa viia. Ütlesin, et olen tema ema ja viin ta kaasa. See oli esimene kord, kui ütlesin selle kõva häälega välja.”

Jora ja Meggy läksid pooleks aastaks turvakodusse ja seejärel kolisid San Diegosse, kus Jora oli ülikooli pääsenud. Jora otsustas alustada uut elu ilma ülejäänud pereta. “Ära kolimine oli Meggy´le traumeeriv, kuna ta pidas minu vanemaid jätkuvalt enda vanemateks ning mind oma õeks. Seetõttu käsime mu vanematel korra kuus külas.”

Jora rääkis tütrele asjadest nagu need olid, alles siis, kui Meggy oli saanud 12-aastaseks. Tütar reageeris vihaselt: ta süüdistas ema valetamise pärast ning soovis kõike eitada. Aja möödudes õppis Meggy asjaga leppima.

“Aasta hiljem, kui olin tõe välja rääkinud, ütles mu töökoha sekretär, et tütar oli helistanud. Olin üllatunud, et ta oli end nimetanud mu tütreks,” ütleb Jora.

Joral ei olnud kunagi olnud aega tegeleda sellega, kuidas ta tütar üldse alguse sai. Alles siis, kui Meggy oli läinud kooli, tekitas Jora valusale mälestusele ruumi. Siiski otsustas ta, et vägistamine ei hakka tema elu, ega tütresse suhtumist mõjutama.

“Meggy on ime, kes sündis kohutavast olukorrast. Nii ütlen oma tütrele. Ma ei näe kahetsust, traumat või katsumusi, kui vaatan Meggy´t. Näen vaid armastust.”


Pilti Jora Trang´ist näete SIIT

 

Avafoto: Panthermedia/Monkeybusiness Images/Scanpix

 

TOP 20: Maailma turvaliseimad lennufirmad on selgunud!

OHMYGOSSIP — Austraallaste Qantas on hinnatud juba neljandat aastat järjest maailma kõige turvalisemaks lennufirmaks, kajastab Airline Ratings veebileht.

Selgusid 2017-nda aasta 20 kõige turvalisemat lennufirmat, milles austraallased juhivad juba neljandat aastat järjest. Austraallaste lennufirma Qantas on tuntud kõrge turvalisustaseme poolest – ükski lend ei ole lõppenud surmajuhtumiga juba alates aastast 1951.

Aasta 2017 turvaliste lennufirmade listis võrreldi 425 firmat, kus vaadeldi õnnetuste arvu, lennukite vanust ja erinevate asutuste nagu näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raporteid. Listi mahuvad muuhulgas ka meie põhjanaabrite lennufirma Finnair ja teised Euroopa firmad nagu SAS, Lufthansa, British Airways.

20 maailma turvalisemat lennufirmat:

  • Air New Zealand
  • Alaska Airlines
  • All Nippon Airlines
  • British Airways
  • Cathay Pacific
  • Delta Air Lines
  • Etihad Airways
  • EVA Air
  • Finnair
  • Hawaiian Airlines
  • Japan Airlines
  • KLM
  • Lufthansa
  • Qantas
  • Scandinavian Airlines
  • Singapore Airlines
  • Swiss
  • United Airlines
  • Virgin Atlantic
  • Virgin Australia

Avafoto: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet