NordenBladet – Flesbergi vallas Svene lähistel üle Numedalslågeni kulgeva Grettefossi silla sulgemisperiood on edasi lükatud ning algab 26. mail.
Maakondlik omavalitsus otsustas sulgemise algust edasi nihutada pärast seda, kui valla poliitikud ja ettevõtlussektori esindajad esitasid kavandatud ajakava suhtes vastuväiteid. Selle tulemusel ei alustata silla sulgemist enam aprillis, nagu algselt planeeritud.
Tööde käigus renoveeritakse olemasolev sild ning rajatakse uus raudteealune läbipääs. Ehitustööde alguseks on määratud 26. mai.
Kogu projekti valmimine on kavandatud 2026. aasta oktoobriks.
NordenBladet – Buskerudi maakonnavalitsus jagas toetusi laevadele ning tehnilistele ja tööstuspärandi objektidele. Toetuste eesmärk on tagada väärtuslike kultuurimälestiste säilimine, korrastamine ja hooldus, et need püsiksid alles ka tulevastele põlvkondadele, vahendab bfk.no.
Riiklike toetusvahendite kogusumma jaotab Riksantikvaren, kuid maakonnavalitsuse ülesanne on seada taotlejad tähtsuse järjekorda ja teha ettepanekud toetuste eraldamiseks. Laevade ning tehniliste ja tööstuslike kultuurimälestiste haldamine toimub koostöös Akershusi ja Østfoldi maakonnavalitsustega. Lisaks jagab Riksantikvaren toetusi otse keskaegsetele kirikutele, varemetele ja väärtusloomeprojektidele.
Laevapärandi valdkonnas said toetust kaks olulist objekti. Palkide veoks kasutatud puksiirlaev „Greven“ sai 315 000 Norra krooni mootori paigaldamiseks. Aurulaev „D/S Tyrvi“ sai 461 672 krooni kere, aurumasina ja katla töödeks.
Tehniliste ja tööstuspärandi objektidest eraldati 185 000 krooni Ringerike vallas asuvale Svenskerudi talutellisetööstusele hooldus-, korrastus- ja restaureerimistöödeks. Flesbergi Kvernan Mølle sai 242 000 krooni sepikoja restaureerimiseks ning Flå vallas asuv Gulsvik saekaater ja höövlitööstus 150 000 krooni saeseadmete korrastamiseks.
Keskaegsete kirikute säilitamiseks eraldas Riksantikvaren märkimisväärseid summasid. Uvdali püstpalkkirik sai 1 000 000 krooni tõrvakatte uuendamiseks. Nore püstpalkkirikule määrati 2 000 000 krooni sama töö tegemiseks 2027. aastal ning Rollagi püstpalkkirikule 760 000 krooni, samuti 2027. aasta töödeks.
Keskaegsetest varemetest sai Buskerudis toetust Hole vallas asuv Stein kirikuvare, millele eraldati 50 000 krooni kindlustus- ja hooldustöödeks. Maakonnas asuvad üksnes kaks sellist varemetega objekti: Stein kirikuvare Hole’is ja Vike kirikuvare Modumis.
Väärtusloome toetuse sai tänavu projekt „Elav setrikultuur Grøsetis“ Sigdali vallas, millele eraldati 130 000 krooni. Tänavu eelistati projekte, mis lähtuvad Norra valitsuse rannikuala ja põllumajanduspärandi säilitamise strateegiatest.
Järgmine taotlusvoor kultuuripärandi toetuste saamiseks avaneb 2026. aasta sügisel.
NordenBladet – Norras Buskerudi maakonnas on selgunud uueks õppeaastaks gümnaasiumiastmesse (VGS) kandideerijate statistika. Numbrid kinnitavad viimaste aastate trendi: kutseharidus on muutunud populaarsemaks kui akadeemiline suund.
Tänavu esitas sisseastumisavalduse kokku 10 300 inimest. Eriti märkimisväärne on huvi kutseõppe vastu esimesel õppeaastal (Vg1), kus üle poole kandidaatidest eelistab omandada praktilist eriala.
Olulisemad arvud ja faktid:
Kutseõppe eelistus: 53% esimese aasta õpilastest (2147 avaldust) valis kutsehariduse, samas kui akadeemilisele suunale kandideeris 47% (1910 avaldust).
Populaarseim valdkond: Kõige rohkem avaldusi laekus tervise- ja hooldusõppe erialadele.
Kooli tüüp: Valdav enamik ehk 92% soovis asuda õppima riigikoolidesse, erakoolide osakaal jäi 8% juurde.
Taasavaldajad: Üle 20% esimesele aastale kandideerijatest on isikud, kes on varem õpinguid alustanud, kuid pole neid mingil põhjusel lõpetanud.
Buskerudi maakonna sisseastumise ja planeerimise juht Jørn Idar Ellingsen märkis maakonnalehes bfk.no, et selline suund on igati tervitatav. “On rõõmustav näha kutsehariduse populaarsuse jätkuvat kasvu. See on kooskõlas maakonna poliitiliste prioriteetidega, et tagada tulevikuks vajalik oskustööjõud,” sõnas Ellingsen.
Olulised tähtajad kandideerijatele:
1. mai: Viimane võimalus muuta oma eelistusi avalduses.
Juuli algus: Selguvad esimese ringi vastuvõtu tulemused.
Augusti algus: Teise ringi tulemused.
1. september: Kuupäev, mil kõigil õigustatud noortel peab olema koolikoht tagatud.
Kuidas toimib Norra kutseharidussüsteem?
Norra haridussüsteem on üles ehitatud nii, et kutseharidus ja akadeemiline gümnaasiumiharidus on võrdväärsed valikud pärast 10. klassi lõpetamist. Siin on lühiülevaade selle eripäradest:
1. Mudel “2+2” Kõige tavalisem tee kutsehariduses on nn 2+2 mudel. See tähendab kahte aastat teoreetilist ja praktilist õpet koolipingis (Vg1 ja Vg2), millele järgneb kaheaastane tasustatud praktika ettevõttes õpipoisina. Pärast nelja aastat sooritatakse kutseeksam (fagbrev või svennebrev).
2. Paindlikkus ja edasiõppimisvõimalused
Erinevalt paljudest teistest riikidest ei sulge kutseharidus uksi ülikooli ees. Õpilased, kes on lõpetanud kutseõppe, saavad läbida aastase täiendõppe (påbygging), mis annab neile üldise õiguse kandideerida kõrgkoolidesse (studiekompetanse).
3. Valdkonnad (Studieprogram) Norra kutsekoolides on mitmeid suundi, millest populaarseimad on:
Tervis ja hooldus (Helse- og oppvekstfag): Valmistab ette meditsiiniõdesid, hooldustöötajaid ja lasteaiakasvatajaid.
Tehnoloogia ja tööstus (Teknologi- og industrifag): Mehaanika, energeetika ja tootmine.
Ehitus ja arhitektuur (Bygg- og anleggsteknikk): Puusepad, elektrikud ja torulukksepad.
4. Miks on kutseharidus Norras nii populaarne?
Norra tööturul on suur puudus kvalifitseeritud oskustöölistest ning kutsekvalifikatsioon tagab sageli stabiilse töökoha ja konkurentsivõimelise palga juba noores eas. Samuti väärtustatakse ühiskonnas praktilisi oskusi kõrgelt, mis on aidanud kaotada ajaloolist barjääri “valgekraede” ja “sinikraede” töö vahel.
NordenBladet – Täna õhtul kell 18:00 suunatakse Norra spordisõprade pilgud Bærumi spordipargile (Bærum idrettspark), kus rullub lahti jääpalli (bandy) Norra meistrivõistluste suurejooneline finaal. Vastamisi lähevad tiitlikaitsja Drammen Bandy ja nende pikaaegne rivaal Stabæk.
Drammeni meeskonna jaoks on tegemist märgilise sündmusega, kuna klubi on jõudnud finaali juba kolmandat aastat järjest. Tänane kohtumine on täis ajaloolist hõngu ja sportlikku kättemaksuiha:
Eelmisel aastal krooniti Drammen meistriks, kui nad alistasid finaalis Ready meeskonna, võites oma ajaloo esimese ihaldatud kuningakarika (kongepokal).
Kaks aastat tagasi pidid nad aga finaalis tunnistama just Stabæki paremust, mistõttu on tänane mäng Drammeni jaoks võimalus tõestada oma ülemvõimu ja maksta kätte varasema kaotuse eest.
Finaalkohtumine algab täna kell 18:00 ning oodata on tulist heitlust, kus kohtuvad Drammeni ambitsioonikus ja Stabæki pikaajaline kogemus.
Drammen Bandy – uue ajastu tippklubi
Drammen Bandy on Norra jääpallimaastikul tõusev jõud, mis on viimastel aastatel murdnud traditsiooniliste suurklubide domineerimise. Siin on lähem ülevaade meeskonnast:
Klubi ajalugu ja areng
Drammen Bandy sündis 1997. aastal mitme kohaliku klubi (Drafn, Drammens BK ja Reistad) ühinemisel. Kuigi neil on olnud ajalooliselt tugevad eelkäijad, on just viimane kümnend tähistanud klubi tõusu Norra absoluutsesse tippu.
Mängustiil ja filosoofia
Meeskonda tuntakse kiire ja ründava mängustiili poolest. Drammen on investeerinud palju noortetöösse ja kohalikesse talentidesse, mis on loonud ühtse ja võitlusvaimust pakatava koosseisu. Erinevalt paljudest konkurentidest, kes toetuvad välisvõistlejatele, on Drammeni tuumik tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga.
Peamised saavutused:
Norra meister (2025): Klubi ajaloo esimene meistritiitel, mis tähistas läbimurret suurte hulka.
Stabiilsus: Kolm järjestikust finaalkohta (2024, 2025, 2026) kinnitavad, et klubi edu ei ole olnud juhuslik, vaid süsteemse töö vili.
Kogukonna toetus: Drammen Bandy on tuntud oma hääleka fännibaasi poolest, kes reisivad meeskonnaga kaasa ka võõrsilmängudele, luues staadionitel erakordse atmosfääri.
Tänane finaal on Drammeni jaoks võimalus kirjutada uus peatükk oma ajaloos ja kinnistada end Norra jääpalli valitsejana.
NordenBladet– Norra Veevarude ja Energia Direktoraadi (NVE) hallatav veebileht varsom.no hoiatab, et Hallingdali piirkonnas on sel nädalavahetusel välja kuulutatud märkimisväärne laviinioht (tase 3).
Ohu peamiseks põhjuseks on lumekihis leiduvad püsivad nõrgad kihid, mis on viimasel ajal põhjustanud aktiivset laviinitegevust. Spetsialistide sõnul võivad sellistest kihtidest alguse saavad laviinid paisuda väga suureks, muutes mägedes liikumise eluohtlikuks.
Hiljutine intsident Hemsedalis
Laviiniohu tõsidust kinnitab sel teisipäeval Hemsedalis aset leidnud õnnetus, kus laviini alla jäi koer. Õnneks suudeti loom lume alt välja kaevata ning ta pääses vigastusteta. Juhtum tuletab aga meelde, et praegustes oludes on vajalikud süvitsi minevad teadmised laviinidest ja äärmiselt kaalutletud marsruudivalik.
Hoiatus kehtib prognooside kohaselt vähemalt pühapäeva lõpuni.
Mis on laviinioht ja kuidas see tekib?
Laviin on lund, jääd ja sageli ka muud rusu sisaldav mass, mis libiseb mööda mäenõlva alla. See on loodusnähtus, mis nõuab tekkimiseks nelja peamist komponenti: nõlv, lumekate, nõrk kiht ja päästik.
1. Kuidas laviin tekib?
Laviinid tekivad tavaliselt siis, kui lumekihi sees olev pinge ületab lume omavahelise sidususe või haakumise aluspinnaga.
Püsivad nõrgad kihid: Need on kõige ohtlikumad. Need tekivad, kui lume struktuur muutub (nt temperatuurimuutuste tõttu) teraliseks või “suhkruks”. Need kihid ei hoia ülemist lumemassi kinni.
Plaadilaviin: Kõige tavalisem ja ohtlikum tüüp matkajatele. Tugevam ja tihedam lumekiht (plaat) asub nõrga kihi peal. Kui nõrk kiht järele annab, murdub terve plaat korraga lahti.
2. Peamised laviini vallandajad
Laviin ei teki alati iseenesest. Sageli on vaja “päästikut”:
Inimfaktor: Suurem osa harrastussportlastega juhtuvatest laviinidest on vallandatud ohvri enda või tema kaaslase poolt. Üks suusataja võib tekitada piisava surve, et purustada nõrk kiht sügaval lume all.
Värske lumi ja tuul: Tugev lumesadu lisab nõlvale massi. Tuul on aga “laviinide ehitaja”, kandes lund harjadelt nõlvadele (tuulepealsed küljed), tekitades ohtlikke räästaid ja ebastabiilseid lumeplaate.
Temperatuur: Kiire soojenemine muudab lume raskeks ja niiskeks, vähendades kihtidevahelist hõõrdumist.
3. Laviiniohu tasemed (Euroopa standard)
Laviiniohtu mõõdetakse skaalal 1–5:
Tase
Nimetus
Selgitus
1
Madal
Lumikate on üldiselt stabiilne. Laviinid on ebatõenäolised.
2
Mõõdukas
Teatav ebakindlus järskudel nõlvadel. Vaja on ettevaatust.
3
Märkimisväärne
Kriitiline tase. Paljudel nõlvadel on lumi ebastabiilne. Laviini vallandamiseks piisab ühe inimese raskusest.
4
Suur
Laviinid on väga tõenäolised. Palju looduslikke (iseeneslikke) laviine.
5
Väga suur
Erakordne olukord. Suured laviinid isegi laugematel nõlvadel.
Ohutusnõuanded
Kontrolli alati prognoosi: Kasuta kohalikke teenuseid nagu varsom.no.
Varustus: Kanna alati kaasas laviinipiiperit, sondi ja labidat ning oska neid kasutada.
Väldi järske nõlvu: Enamik laviine toimub nõlvadel, mille kalle on 30–45 kraadi.
