Norra: Ajalooline samm kalakasvatuses – Kasutusele võeti maailma esimene ringmajanduslikul põhimõttel loodud kalavõrk

By
Helena-Reet Aari
-
Ajalooline samm kalakasvatuses: Kasutusele võeti maailma esimene ringmajanduslikul põhimõttel loodud kalavõrk

NordenBladet – Norra kalakasvatusettevõte Selsøyvik Havbruk on kirjutanud end ajalukku, saades esimeseks kommertsasutuseks maailmas, mis on võtnud kasutusele täielikult taaskasutatud materjalidest valmistatud kalavõrgu (oppdrettsnot). See, mis veel mõne aasta eest tundus võimatuna, on saanud tegelikkuseks tänu innovatsioonile ja koostööle.

Vanadest kalavõrkudest uueks tehnoloogiaks

Võrk on valmistanud regenereeritud nailonist, mille toormaterjal pärineb muuhulgas Norra enda kalandussektorist kõrvale heidetud püügivahenditest. Projekti realiseerisid koostöös Bodø ettevõte Nofir ja Handelens Miljøfond.

“Mõne aasta eest oli mõeldamatu valmistada vanadest võrkudest uusi, kuid nüüd on see reaalsus,” lausus Nofiri tegevjuht Øistein Aleksandersen.

Märkimisväärne keskkonnavõit

Taaskasutatud plasti ja nailoni kasutamine kalavõrkude tootmisel ei ole pelgalt sümboolne samm, vaid omab reaalset ja mõõdetavat mõju planeedile:

  • Süsinikuemissiooni vähenemine: Võrreldes uue nailoni tootmisega vähendab regenereeritud materjali kasutamine kasvuhoonegaaside heitkoguseid koguni 90%.

  • Mõju võrdlusena: Üheainsa sellise võrgu kasutuselevõtt säästab keskkonda heitmete eest, mis on võrdväärsed 95 000 kilomeetri läbimisega sõiduautoga.

Selsøyvik Havbruki tegevjuht Martin Sæterstad Kulseng kinnitas iLaksile antud usutluses, et tegemist on esimese korraga, mil selline ringmajanduslik võrk on ametlikult turustatud ja kommertskasutusse jõudnud.

Miks on see läbimurre oluline?

Kalakasvatus on Norra üks olulisemaid ekspordiharusid, kuid see seisab silmitsi kasvava survega vähendada oma keskkonnajalajälge. Plastprahist ja vanadest kalavõrkudest on saanud globaalne probleem, mis reostab ookeane.

Näitaja Tavaline nailonvõrk Ringmajanduslik võrk
Tooraine Naftapõhine uusplast Taaskasutatud kalastusvarustus
Kliimamõju 100% (baastase) ~10% (90% vähenemine)
Jäätmekäitlus Sageli põletamine või prügila Suletud ringlus

See tehnoloogia näitab, et “sinine majandus” on võimeline end ise varustama, puhastades samal ajal merd sealsetest jäätmetest. See ei ole enam pelgalt tulevikuvisioon, vaid töötav ärimudel.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Norra: Narviki vald lõpetas aasta miljonitesse ulatuva miinusega – juhid manitsevad kokkuhoiule

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Narviki vallavalitsus teatas värskes pressiteates, et 2025. aasta majandustulemused jäid tugevalt miinusesse. Kokku oli valla eelarve puudujääk 18,4 miljonit Norra krooni (NOK).

Kuigi punased numbrid ei ole kunagi hea uudis, on tulemus siiski oluliselt leebem algsetest mustadest prognoosidest, mis ennustasid koguni 43 miljoni kroonist kahjumit.

“Säästupõrsas” peab appi tulema

Valla tegelik ülekulu oli 24,5 miljonit krooni, mis tuleb nüüd katta omavalitsuse reservfondist. See n-ö “säästupõrsas” oli 2026. aasta alguses 53,9 miljoni krooni suurune, mis tähendab, et pea pool valla säästudest läheb eelmise aasta aukude lappimiseks.

Valladirektor Lars Norman Andersen märkis, et olukord on tõsine:

“Nii kaua, kuni me näitame punaseid numbreid, ei ole see piisavalt hea. Peame jätkama karmide meetmete elluviimist, et saada valla majandus uuesti tasakaalu.”

Samas tunnustas Andersen valla töötajaid, kes on suutnud keerulises olukorras hoida teenuste kvaliteeti ja hoida ära prognoositud suurkahjumi.

Asukoht ja rahvastik

  • Geograafia: Narviki vald asub Nordlandi maakonnas, sügaval polaarjoone taga. Valda ümbritsevad majesteetlikud fjordid (eelkõige Ofotfjorden) ja järsud mäetipud.

  • Elanikkond: Narviki vallas elab ligikaudu 21 500 inimest. Pärast 2020. aasta haldusreformi, mil Narvik liitus Ballangeni ja osaliselt Tysfjordi vallaga, on piirkond pindalalt oluliselt kasvanud.

Strateegiline tähtsus

Narvik on tuntud kui jäävaba sadam. Tänu Golfi hoovusele ei külmu Narviki sadam kunagi, mis tegi sellest juba 19. sajandi lõpus üliolulise sõlmpunkti.

  • Raudteearter: Narvik on kuulus oma raudtee (Ofotbanen) poolest, mis ühendab sadamat Rootsi rauamaagikaevandustega Kirunas. Suur osa maailma tippkvaliteediga rauamaagist liigub just läbi Narviki sadama.

  • Ajalugu: Teise maailmasõja ajal toimusid Narvikis liitlasvägede ja Saksamaa vahel mastaapsed lahingud just kontrolli pärast rauamaagi ja sadama üle.

Tänapäev ja sport

Tänapäeval on Narvik lisaks tööstuslinnale ka tõusev turismi- ja spordikeskus.

  • Mäesuusatamine: Narvikfjellet pakub üht maailma unikaalsemat suusakogemust, kus saab sõita mäe tipust peaaegu otse merepiirini.

  • Tulevikuplaanid: Narvik on esitanud kandidatuuri 2029. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistluste korraldamiseks, mis tooks piirkonda märkimisväärseid investeeringuid.

Traagiline laviiniõnnetus Narvikis: üks inimene on endiselt kadunud

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Reedel, 6. märtsil kella 16:30 paiku sai Norra politsei teate ulatuslikust laviinist Narviki vallas, Beisfjordi ja Rootsi piiri vahelisel alal. Esialgsetel andmetel jäi laviini alla üks inimene kolmeliikmelisest välisturistide rühmast.

Kadunuks jäänud isikut ei ole veel leitud

Täna hommikuse (7. märtsi) seisuga teatas Nordland’i politseipiirkond, et päästemeeskondade saatmine õnnetuspaika on hetkel eluohtlik ja ebaotstarbekas. Piirkonnas valitseb erakordselt suur laviinioht ning halvad ilmastikutingimused takistavad nii kopterite tööd kui ka maapealseid otsinguid.

Sündmuste kronoloogia ja üksikasjad

  • Asukoht: Algselt teatati laviinist Fagernesfjelletil, kuid hiljem täpsustati asukohaks Helligvatneti piirkond Tverrdalsfjelletil, mis asub Beisfjordi ja Rootsi piiri vahel.

  • Asjaosalised: Tegemist oli kolmeliikmelise välisturistide rühmaga. Kaks liiget pääsesid omal jõul ja nendega tegelevad meedikud. Kolmas kaaslane jäi aga lume alla ning tema asukohta ei õnnestunud rühmakaaslastel tuvastada.

  • Päästeoperatsioon: Reedel kaasati otsingutesse peale politsei ka pääste- ja kiirabikopterid ning Punase Risti laviinirühm. Õhtu saabudes ja olude halvenedes tuli aga aktiivsed otsingud katkestada.

Hoiatus: Olukord on kriitiline

Tänaseks, laupäevaks, on Narviki ja Ofoteni piirkonnas välja kuulutatud punane laviiniohu tase (4). Ekspertide hinnangul on lumekate äärmiselt ebastabiilne ning suured laviinid võivad vallanduda iseeneslikult.

“Värske lumi ja tugev tuul koormavad niigi nõrka lumekihti veelgi. Me jätkame operatsiooni kohe, kui ilmastikuolud ja laviinioht seda vähegi lubavad,” sõnas politsei operatiivjuht Yngvar Fredriksen.

Narviki piirkonnas toimuvad praegu ka mäesuusatamise juunioride maailmameistrivõistlused, mistõttu on piirkonnas tavapärasest rohkem inimesi. Võistluste korraldajad ja ametivõimud rõhutavad, et mägedes liikumine väljaspool turvatud radu on praegu rangelt keelatud.

Vaata ka:
Norra: Hallingdalis valitseb märkimisväärne laviinioht: eksperdid manitsevad äärmisele ettevaatusele

Dokumentaalfilm „Havfolket“ kogub Põhja-Norras suurt vaatajahuvi

By
Helena-Reet Aari
-
Havfolket

NordenBladet – Dokumentaalfilm „Havfolket“ on jätkuvalt kogumas tugevat publikumenu ning ületas hiljuti 90 000 kinokülastuse piiri. Möödunud nädalavahetusel oli tegemist vaadatuima kinofilmiga nii Põhja-Norras kui ka Lääne-Norras.

Elin Sanderi, Elisabeth Kleppe ja Henrik Hylland Uhlvingi loodud film kujutab Norra rannikul elavaid inimesi, ühendades ajaloolised arhiivikaadrid uuemate intervjuudega. Tulemuseks on portree rannikukogukondade elust, traditsioonidest ja identiteedist.

Levitaja Norsk Filmdistribusjoni andmetel oli „Havfolket“ kuni möödunud nädalavahetuseni enim vaadatud film nii Finnmarkis kui ka Nordlandis. Tromsis tõusis film vaadatavuselt teisele kohale, jäädes alla vaid filmile „The Housemaid“. Samuti oli dokumentaalfilm vaatajanumbrite põhjal esikohal Møre og Romsdalis ning Vestlandi maakonnas.

Filmi edu taga nähakse suuresti suust suhu levivat positiivset tagasisidet. „Havfolketist“ on kujunenud film, mida vaatajad aktiivselt teistele soovitavad. Sama arengut on täheldatud ka Tromsøs, kus film on aidanud parandada raskustes oleva munitsipaalkino külastusnumbreid. Seal on filmi seni vaadanud ligikaudu 3000 inimest.

„Havfolketi“ edu kinnitab, et kohaliku ajaloo, identiteedi ja rannakultuuri teemadel valminud dokumentaalfilm suudab kõnetada laia publikut ning kujuneda oluliseks kultuurisündmuseks mitmes Norra piirkonnas.

Norra: Lindum alustab kulude kärpimist ja valmistub töötajate arvu vähendamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Drammenis tegutsev jäätmekäitlusettevõte Lindum seisab silmitsi keerulise majandusolukorraga ning kavandab ümberkorraldusi, mille tulemusel võib ettevõttest lahkuda ligikaudu 15 töötajat. Ettevõtte eesmärk on vähendada kulusid vähemalt 30 miljoni Norra krooni võrra 2027. aastaks.

Ümberkorralduste peamise põhjusena tuuakse esile ehitussektori jahtumine, mille tõttu on vähenenud tagastus- ja ehitusjäätmete maht. Ettevõtte juhtkonna hinnangul tuleb organisatsioon kohandada senisest paremini turuolukorraga, et tagada tegevuse jätkusuutlikkus ja suurem vastupidavus muutunud majanduskeskkonnas.

Lindumis töötab kokku ligikaudu 170 inimest. Ettevõte kuulub täielikult Drammeni omavalitsusele, kuid tegutseb ärilistel alustel ning sellelt oodatakse ka omaniku jaoks dividenditulu. Kavandatav kärpeprogramm on osa laiemast ümberkorraldusest, mille eesmärk on muuta ettevõtte struktuur kulutõhusamaks ja paremini kohanduvaks.

Lindum on üks piirkonna olulisemaid jäätmekäitlus- ja ressursitaaskasutusettevõtteid, mis on tegutsenud enam kui 25 aastat. Ettevõte tegeleb muu hulgas jäätmete vastuvõtu ja töötlemise, materjalide ringlussevõtu, biogaasi ja bioväetise tootmise, puidujäätmete käitlemise ning saastunud pinnase ja masside vastuvõtuga. Ettevõtte peakontor ja Drammeni vastuvõtuanlegg asuvad Lerpeveien 155 aadressil Drammenis.

Ametlike andmete järgi on Lindum AS 100 protsenti Drammeni omavalitsuse omanduses. Ettevõtte enda kirjelduse kohaselt on selle tegevuse keskmes kestlik ressursikasutus ning eesmärk anda võimalikult suurele osale jäätmetest uus väärtus ringmajanduses.

1...141516...1,973Page 15 of 1,973