NordenBladet – Soomlased, kes on end pikalt pidanud uhkeks lugejarahvaks, seisavad silmitsi murettekitava trendiga: lugemine väheneb ja kihistub, seades kahtluse alla senise rahvusliku enesekuvandi. See areng on saanud laiema kõlapinna sotsioloog Riie Heikkilä raamatu “Miks me lõpetasime lugemise?” (2024) kaudu, mis tõi esile lugemiskultuuri süvenevad probleemid Soomes.
Sotsioloogiline vaade lugemise hääbumisele
Heikkilä uuring läheneb lugemisele kui kultuuriosaluse viisile, toetudes Pierre Bourdieu ja Michèle Lamonti teooriatele.
Kultuuriline kapital ja hierarhia (Bourdieu): Lugemine ei ole pelgalt maitseasi, vaid on tihedalt seotud ühiskondliku positsiooniga. Kõrgemad sotsiaalsed kihid väärtustavad ja tarbivad “kõrgkultuuri” (nt kanoonilist ilukirjandust), seades selle eeskujuks. Kultuuriline osalus, sealhulgas lugemine, on jaotunud ühiskonnarühmade vahel ebaühtlaselt, olles seotud hariduse, soo ja sissetulekuga.
Sümboolsed piirid (Lamont): Lugemisest loobumine või trotslik suhtumine ei ole alati tingitud ainult juurdepääsubarjääride olemasolust. See võib olla ka sümboolne vastuseis või ilmajäetuse tunnetusest tingitud kibestumine, kus lugemist nähakse “eliidi” tegevusena, mis on neile vastumeelne ja mõttetu.
Lugemine on seega muutunud üheks viisiks, kuidas inimesed ennast ühiskonnas positsioneerivad.
Lugemise vähenemise põhitrendid
Põlvkondlik nihe
Lugemise “kuldpõlvkonnad” jäävad eelmisesse sajandisse. Iga järgnev põlvkond loeb eelnevast vähem, kusjuures see tendents sai alguse 1980. aastatel. Kuigi vanemad rühmad loevad ajaliselt endiselt palju, on lugemine kaotanud noorte jaoks oma sümbolväärtuse, olles vähem äge, põnev või prestiižne ajaveetmise viis.
Sooline lõhe
Lugemine on tugevalt sooliselt kihistunud: haritumad naised on aktiivsemad lugejad ja kultuuri tarbijad. Eriti negatiivselt paistavad Põhjamaade kontekstis silma Soome poisid, kelle lugemise vähäsust seostati juba 19. sajandil (nt Kanteletaris). Uuringud näitavad, et kodudes suunatakse tüdrukuid rohkem lugema ning isade mittesuhtumine lugemisse kandub sageli edasi poegadele.
Digimaailma mõju
Kuigi inimesed loevad laiemas tähenduses (kui arvestada ka “mitte-tõsise” kirjanduse ja digisisu) rohkem kui kunagi varem, pole digivõimalused lugemise mahtu ega lugejate arvu oluliselt suurendanud. Digitaalne kultuuriosalus kipub pigem peegeldama ja suurendama olemasolevat kihistumist, tuues kasu eelkõige neile, kel on juba enam ressursse. Digiformaadid võivad soodustada kiiremat, aga pealiskaudsemat lugemist.
Lugemise ja mitte-lugemise tüübid
Kvalitatiivne lähenemine aitas Heikkiläl eristada kolm lugejate (ja mittelugejate) rühma, tuues eriliselt esile varem tähelepanuta jäänud grupi:
Huvitatud lugejad: Lugemine on väärt, hariv ja meeldiv elustiili osa, väärtus omaette.
Praktilised lugejad: Lugemine toetab ja abistab igapäevaelu, puudub aga oluline sümbolväärtus või elustiili osa hinnatus. Loevad jõudumööda. See on suurim rühm.
Trotslikud lugejad: Lugemine on vastumeelne ja mõttetu tegevus, osa eliidi kultuurist. Kui loetakse, siis harva ja vastumeelselt populaarkirjandust. See rühm peegeldab ühiskonna kasvavat polariseerumist.
Raamatukogude uus roll ja väljakutsed
Raamatukogude külastatavus on Soomes langenud ja nende kasutajaskond on üsna kitsas (enamasti kõrgelt haritud vanemad naised). Raamatukogude roll on muutumas vaiksetest “kultuuritemplitest” pigem meeleolukateks kohtumispaikadeks, pakkudes harimisfunktsiooni asemel laiemat kultuuriosalust ja demokraatiakogemust.
Heikkilä soovitab lugemise ja raamatukogude ligipääsetavuse parandamiseks mitmeid meetmeid:
Rõhutada, et raamatukogud on kõigile avatud ja tasuta.
Korraldada madala lävendiga üritusi (sh popkultuuri).
Korraldada uutele kasutajatele suunatud üritusi, näiteks nn meestetuurid või registreerimise juhendamised.
Minimeerida lugemist ümbritsevat elitaarsust ja formaalsust.
Soome lugemiskultuuri langus ja kihistumine on mitmetahuline nähtus, mis on tingitud sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest, vanuselistest ja soolistest erinevustest, ning avaldub isegi trotsliku suhtumisena lugemisse. Endise lugejarahva müüt on lagunemas.
Avafoto: Riie Heikkilä raamat Miksi lakkasimme lukemasta? — Sosiologinen tulkinta lukemisen muutoksesta
NordenBladet – Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) rekonstrueeritava hoone sisehoovi kunstikonkursi võitsid Jass Kaselaane ja Jenny Grönholm skulptuuriga „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“.
Riigi Kinnisvara (RKAS) ja RaRa koostöös läbi viidud konkursile esitati 36 kavandit. Žürii valis võidutööks üle kolme meetri kõrguse emotsionaalselt kõneka pronksskulptuuri, mis meenutab korduvalt loetud, kulunud lehtedega raamatuid. Žürii hindas, et teos on veenvas dialoogis monumendikultuuri traditsioonidega, lisades sinna tugeva omanäolise tõlgenduse.
RaRa peadirektori Martin Ööveli sõnul loob sümbolivalik suurepärase eelduse luua võidutööst inspireeritud väikevorme raamatukogule oluliste partnerite meelespidamiseks.
Võidutöö autorid Jass Kaselaan ja Jenny Grönholm on tunnustatud kunstnikud, mõlemad Eesti Kunstiakadeemia magistrid. Kaselaane loomingut on pärjatud mitmete auhindadega, sh Köler Prize’i ja Kristjan Raua preemiaga. Soome juurtega Grönholm on leidnud Eestis nii kodu kui loomepaiga.
Kunstipaari sõnul ajendas neid osalema armastus kirjanduse ja RaRa monumentaalse arhitektuuri vastu.
Pronksmonument tellitakse 110 000 euro eest (ilma käibemaksuta) ning see valmib 2026. aasta lõpuks.
Teise koha pälvis Urmas Viik roostevabast terasest skulptuuri kavandiga „Sõnasööja“ ning kolmanda koha saavutas Hannes Aava dolomiidist maastikuteose kavand „Sisaliku tee. Geoloogiline aed“. Lisaks märkis žürii ära Tiiu Kirsipuu pronksist installatsioon „Nähtamatud lugejad“, mis sümboliseerib meis kõigis peidus oleva potentsiaali elluviimist.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojekti arhitekt Marit Aripmann, Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Ville Lausmäe, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Elin Kard, Vano Allsalu ja Cloe Jancis, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Anu Allas, Mart Kalm ja Carl-Dag Lige. Lisaks osalevad žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Eesti Rahvusraamatukogu haldusosakonna juhataja Igor Šramov ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Ago Rist.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.
Avafoto: Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi skulptuur „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“ (RaRa) Allikas: Rara.ee
NordenBladet – Pärast Narva maantee asenduspinnalt kolimist avab Eesti Rahvusraamatukogu täna, 3. novembril, Tõnismäel taas oma avakogu, mis pakub laenutamiseks 120 000 raamatut. Kuna Tõnismäe hoone lugemissaalide ettevalmistustööd alles kestavad, ei saa raamatuid kohapeal lugeda. Laenutatud teosed toimetatakse lugejatele kätte Rahvusraamatukogu kahes esinduses või spetsiaalsetes raamatukappides.
“Tõnismäe hoonesse tagasikolimise ajaks suletud avakogu on nüüd jälle avatud. Lugemissõbrad saavad tellida e-kataloog ESTER kaudu teavikuid rahvusraamatukogu esindusse Solarise keskuses, hoiuraamatukogu teeninduspunkti või raamatukappi,“ kõneles Eesti Rahvusraamatukogu kogude ja teenindusosakonna juhataja Mari Laanemets.
Rahvusraamatukogu Avakogu on Jälle Avatud: 120 000 Teost Kättesaadavad!
Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) avakogus on taas saadaval laenutamiseks ligikaudu 120 000 teavikut ühiskonnateaduste, õigusteaduste ja humanitaaria valdkondadest, lisaks ka noodid. Teaviku olemasolu ja asukoha näitab e-kataloog ESTER sõnaga “hoidla”.
Kuigi Tõnismäe hoone lugemissaalid avatakse alles 2027. aasta mais, mil tehakse kättesaadavaks ka alates 2021. aasta lõpust pakitud 3,4 miljonit teost, on laenutamine mugav:
Raamatuid saab tellida RaRa kahte esindusse, raamatukappi või Omniva pakiautomaati (viimasel juhul lisandub teenuseosutaja transporditasu).
Tellimusi saab esitada ööpäevaringselt, kohalejõudmise aeg on arvestuslikult kaks päeva.
NordenBladet – Neljapäeval, 23. oktoobril, toimus Rakvere Aqva Spas RaRa korraldatud meediahariduse aastakonverents „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“. Konverents keskendus valeinfo, info ülekülluse ja sotsiaalmeedia mõjule ühiskonnas. Arutati, kuidas digimaailmas tasakaalu leida ja miks on meediakirjaoskus elutähtis oskus igale inimesele.
Tänapäeval tegutseme üha enam digitaalses ruumis, kust otsitakse infot ja kontakte, kus suheldakse, kujundatakse ja vahetatakse arvamusi päevakajalistel teemadel. Kuidas aga mõjutab see meie vaimset tervist? Info üleküllus ja tähelepanumajandus koormavad vaimset tähelepanu ning raskendavad süvenemist, kutsudes esile vajaduse infohügieeni ja teadliku meedia tarbimise järele. Valeinfo õõnestab usaldust, lõhestab kogukondi ja ohustab vaimset turvatunnet, mistõttu on oluline tõsta ühiskonnas meediakirjaoskust.
Päeva juhtis Tartu Ülikooli ajakirjandusharidusega Maalehe reporter Rein Sikk, kes on Virumaal ajakirjanikuna töötanud enam kui 40 aastat ja pea sama pikk on ka tema staaž meediaõpetajana.
Konverentsi päevakava
09.00–10.00 Hommikukohv ja infoala külastamine
10.00–10.10 Tervitussõnad (kohapeal ja otseülekandena) Rein Sikk, päevajuht, Maalehe reporter ja meediaõpetaja
10.10–10.35 Tõejärgne oht: desinformatsioon ja demokraatia kriis / The Post-Truth Threat: Disinformation and the Crisis of Democracy (inglise keeles, kohapeal ja otseülekandena) Pekka Kallioniemi, desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia ekspert (Soome)
Demokraatia tugineb tõele ja usaldusele. Tänapäeval levivad valed aga kiiremini kui faktid ja desinformatsiooni kasutatakse poliitilise relvana. See ettekanne vaatleb, kuidas nii demokraatiate seest kui ka väljastpoolt pärit valenarratiivid meie ühiskondi nõrgestavad ja mida me saame teha nende kaitsmiseks.
10.35–10.55 Digitaalse sisu modereerimise lahtipakkimine: poliitikad, automatiseerimine ja vaimne tervis /Unpacking Digital Content Moderation: Policies, Automation and Mental health(inglise keeles, kohapeal ja otseülekandena) Dr Anna Antonakis, Berni Rakendusteaduste Ülikooli vanemteadur (Šveits)
Internet on täis kahjulikku ja eksitavat sisu. Keegi peab selle ära koristama. Seda teevad inimesed, kes näevad päevast päeva digimaailma kõige koledamat poolt. AI üritab aidata, aga lõpuks jääb otsustamine ikkagi inimesele – inimmoderaatoritele. See töö on nähtamatu, alamakstud ja vaimselt kurnav. Euroopa Liit kehtestab reegleid, aga küsimused jäävad: kes vastutab, kes kaitseb moderaatoreid ja kas meediapädevus võiks olla püsiv kaitsefilter?
10.55–11.40 Paneeldiskussioon: Ellujäämine narratiivide lahinguväljal / Survival on the battlefield of narratives (inglise keeles, kohapeal ja otseülekandena)
Moderaator: Maia Klaassen, Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur
Osalejad: Martin Laine, Delfi uuriv ajakirjanik Pekka Kallioniemi, desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia ekspert (Soome) Anna Antonakis, Berni Rakendusteaduste Ülikooli vanemteadur (Šveits)
Sagedasti kuuleme sellest, et levib üks või teine narratiiv. Aga kust ikkagi need narratiivid tulevad ja miks? Milline roll on seejuures sotsiaalmeedial või tehisintellektil? Desinformatsiooni eksperdi ning meediauurijate arutelus selgub, kuidas valeinfo strateegiad ja poliitiline manipulatsioon toimivad, õõnestavad usaldust ning põhjustavad lõhesid ühiskonnas. Samuti uuritakse, millised on peamised ohud info- ja meediamaastikul ning mis aitab inimestel kriitilisemalt ja teadlikumalt infot mõista ja hinnata.
11.40–12.00 Aasta meediapädevuse edendajate autasustamine
12.00–12.45 Lõunapaus
13.00–13.45 Meediataiplikud jalutuskäigud Rakvere linnas
Toimuvad kolm erinevat ettekannet jalutuskäigu vormis, palume valida osalemiseks üks.
Kohalood ja kultuur meedias Kadri Mark, Rakvere Riigigümnaasiumi õpetaja ja meedianõunik
Suundume Vallimäele, teatri juurde ja Rahvaaeda. Arutleme, kuidas ajakirjanduses ilmunud kohalood mõjutavad meie suhtumist nendesse paikadesse. Mõtiskleme, kuidas täidab teater elava meedia rolli ja mõjutab ühiskondlikku arvamust.
100 aastat kohalikku ajakirjandust: ajalooliselt Pikalt tänavalt südalinna Eva Samolberg, Virumaa Teataja peatoimetaja
Haridusteemad meedias – kelle roll & mil moel on koolielu meedias jagada? Liisa Puusepp, Rakvere Riigigümnaasiumi koolijuht
Jalutuskäigul arutleme, mida ja kuidas saame meedia- ja linnaruumist haridusellu tuua, et õppimist toetada. Peame aru, kuidas erinevatel osapooltel (kool ise, ajakirjandus, kogukond jne) on võimalus meediaplatvormidel jagada lugusid, mis hariduselu toetavad, et fookuses ei oleks koolide edetabelid, eksamiärevus või õpetajatöö keerukus. Alustame oma teekonda Kastani puiesteelt, möödume Spordikeskusest, Rakvere Riigigümnaasiumist, Ukuaru muusikamajast ja Rakvere Vabaduse koolist.
14.00–17.00 Loengud
14.00–15.00 Kultuur hübriidsõja rindel: Narva muuseumi kogemus (kohapeal ja otseülekandena) Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseumi juht, Aasta eurooplane 2025
Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algusega Ukrainasse kaasnes ka ulatusliku hübriidsõja käivitamine. See konflikt ulatub kaugele väljapoole otsese sõjategevuse piire ning selle kasutatavad meetodid ja vormid on äärmiselt mitmekesised. Eriti teravalt on seda tunda Venemaa piiriäärses Narva linnas, kus suure osa elanikkonnast moodustavad inimesed, kes elavad peamiselt Venemaa infoväljas. Narva muuseumi juht jagab oma kogemust sellest, kuidas toime tulla sellise sõjapidamise vormiga.
Ütle, kes on su sõbrad …: Noored tehiskaaslaste kütkes Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor
Juturobotitest on tänapäeva noorte jaoks saanud olulised (tehis)kaaslased; nõuandjad, sõbrad ja partnerid. Kui mõnede noorte jaoks pakuvad juturobotid ideaalset võimalust väheke eksperimenteerida ja fantaseerida suheldes ilukirjandusest ja popkultuurist tuntud tegelaskujusid kujutavate juturobotitega (nt Harry Potter, Daenerys Targaryen), siis teiste jaoks on see võimalus taaselustada enda lahkunud pereliikmeid, või kujundada enda maitse jaoks ideaalne poiss-või tüdruksõber. Lisaks sõbralikele vestlustele võivad juturobotid aga olla ka äärmiselt pahelised, näiteks julgustada noori enesehävituslikule käitumisele (nt õhutada suitsiidile, eneselõikumisele, enesenäljutamisele).
Eestis läbi viidud empiiriliste uuringute, Teaduskirjanduses ilmunud artiklite ja rahvusvahelises meedias avaldatud lugudele toetuvalt, tutvustan ettekandes, millistel eesmärkidel noored juturobotitega suhtlusesse astuvad ja milliseid ohte ja võimalusi selline suhtlus võib kaasa tuua. Arutlen neil teemadel tuginedes enda ja Giovanna Mascheroni koostöös valminud monograafiale Children and AI – Changing Digital Childhoods? (Palgrave, ilmumas).
15.10–16.10 Sotsiaalmeedia ei pea olema solgiauk: kuidas õpetada kodanikujulgust? (kohapeal ja otseülekandena) Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor
Sotsiaalmeediakeskkonnad on muutumas järjest kaootilisemaks ja tigedamaks – levib rohkelt väärinfot, desinfot ja lihtlabast sõimu. Et inimesed ei kaotaks lootust ja ei langeks letargilisse “minust-ei-olene-niikuinii-midagi-las-maailm-põleb” musta auku, on meil vaja väikeseid “asju”, mida saame kõik koos ette võtta, et olukorda parandada. Ettekandes räägime kolme tüüpi mikrosekkumistest ja levinud sotsiaalmeedia kaudu toimuvatest isikuvastastest rünnakutest ning sellest, kuidas end nende vastu kaitsta.
Tehnoloogia, tähelepanu ja toimevõime – kuidas digirikkas maailmas täie mõistuse juurde jääda? Katrin Tiidenberg, Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor
See, kas digitehnoloogia kasutamine on meile hea või halb on jätkuvalt päevakajaline teema nii igapäevastes kui teaduslikes keskusteludes. Mõistetav ka, tegemist on olulise küsimusega nii ühiskondliku (mõju demokraatiale, väärinfo levikule, õiglusele, vabadusele) kui üksikisiku heaolu jaoks. Selles ettekandes arutleme nii Eestis kui rahvusvaheliselt läbi viidud teadusuuringute põhjal selle üle, kuidas on digitihedas maailmas seotud tervis, tähelepanu ja toimevõime ning milline meedia,- ja digiharidus aitab meil toime tulla ja täie mõistuse juurde jääda.
16.15–17.00 Tasakaalukalt läbi infoajastu – ilmajäämise hirmust ilmaolemise rõõmuni (kohapeal ja otseülekandena) Marit Kannelmäe-Geerts, Peaasi.ee haridussuuna juht ja vaimse tervise esmaabi koolitaja
Ettekanne loob pildi tänapäeva noore ja täiskasvanu igapäevaelust, mille paratamatuks osaks on ka digimaailm. Mõtestame lahti, kuidas hoida empaatilise, tasakaaluka ja mõistva täiskasvanu rolli. Vaatame otsa ohtudele ja võimalustele, mille osas olla tähelepanelik nii ise kui ka noori toetades.
Popkultuuri kasutamine ennetussõnumite edastamiseks Maarja Punak, Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist
Kuidas rääkida noortega keerulistest teemadest? Äkki on meil võimalik kasutada juba olemasolevaid filme, seriaale, raamatuid või mõnda suunamudija kontot, et arutelule stardipauk anda? Politsei vaatevinklist lähtuvalt mõtiskletakse ettekandes sellistel teemadel nagu kiusamine, radikaliseerumine, manosfäär ja propaganda.
17.05–17.15 Konverentsi lõpetamine
Meediapädevuse aastakonverentsi korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Komisjoni esindusega Eestis, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveametiga, Rakvere Riigigümnaasiumiga ning Soome suursaatkonnaga. Konverentsi toetab Šveitsi-Eesti koostööprogrammi projekt MeediaRadar, mis toimub aastatel 2024–2028 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Projekti on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.
NordenBladet – Sea IT-süsteemid valmis uuteks ID-kaartideks! Uued ID-kaardid võetakse kasutusele 17. novembril 2025, mil senise tootja IDEMIA asemel hakkab ID-kaarte tootma Thales. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) tuletab teenusepakkujatele meelde, et oma IT-süsteemid tuleb enne seda kuupäeva kindlasti ära uuendada.
Uuenduste tegemata jätmisel ei ole uute ID-kaartide elektrooniline kasutamine teenusepakkuja süsteemides võimalik ning ei toimi ka kliendikaardi funktsionaalsus.
Uute kaartide kasutuselevõtuga lisandub turule uus usaldusteenuse osutaja Zetes, kes on alates 20. oktoobrist 2025 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja. Zetes vastutab uue platvormiga ID-kaartide sertifikaatide loomise ja sertifikaatide elutsükli staatuse haldamise eest. See tähendab, et infosüsteemid peavad hakkama toetama kahte usaldusteenuse osutajat.
Zetes on avalikustanud ka omalive-sertifitseerimisahela sertifikaadid ning live LDAP ja OCSP teenused on nüüd kättesaadavad. Teenusepakkujatel on aeg teha vajalikud muudatused, et tagada uute ID-kaartide elektrooniline kasutamine.
RIA ootab teenusepakkujatelt tagasisidet aadressil klient@ria.ee. Palume teada anda, kas teie infosüsteem töötab uue ID-kaardiga ning kui ei tööta, siis millised probleemid esinevad.
