NordenBladet – Tehnoloogiagigant Microsoft sõlmis Austraalia tehisintellekti (AI) infrastruktuuri pakkujaga IREN viieaastase pilveteenuste lepingu tehisintellekti nõudluse rahuldamiseks. Tehingu koguväärtus on ligikaudu 9,7 miljardit USA dollarit.
See tehing teeb Microsoftist IRENi suurima kliendi ja on suunatud Redmodis asuva ettevõtte kasvava AI-arvutusvõimsuse nõudluse rahuldamisele, eriti seoses nende Azure’i pilveteenustega.
Peamised detailid:
Eesmärk: Lepe annab Microsoftile juurdepääsu spetsiaalsetele AI-töökoormuste jaoks ehitatud kiirendisüsteemidele, mis kasutavad Nvidia GB300 arhitektuuri.
Asukoht: Uued süsteemid paigaldatakse etapiviisiliselt IRENi andmekeskusesse Childressis, Texases (USA), ja toetavad umbes 200 megavati (MW) kriitilist arvutusvõimsust.
Rahastamine: Leping näeb ette 20% ettemaksu.
IRENi investeering: Lepinguga seoses teatas IREN eraldi 5,8 miljardi dollari suurusest kokkuleppest Dell Technologies’iga, et osta vajalikud Nvidia GPU-d (graafikaprotsessorid) ja lisaseadmed.
See leping rõhutab Microsofti survet tagada piisav pilvevõimsus, et vastata Azure’i ja partnerettevõtte OpenAI teenuste kiirele nõudluse kasvule. IREN, kes on algselt tuntud krüptoraha kaevandamise vallas, on edukalt ümber spetsialiseerunud AI-pilveteenuste pakkumisele.
Pärast teadaannet tõusid IRENi aktsiad USA eelturul ligi 30%.
Graafik: IREN aktsia 5 päeva väljavõte (Finance.Yahoo.com) seisuga 03.november 2025
NordenBladet – Vabariigi President Alar Karis kuulutas välja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse.
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) muudetakse tuletis- ja repotehingute regulatsioone ning viiakse need kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
Seadusega täpsustatakse mitmeid regulatsioone ja tingimusi:
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise regulatsioonid.
NordenBladet – Viimastel aastatel on Leedu majandus näidanud Balti riikide seas märkimisväärset kasvu, edestades nii Eestit kui Lätit. Selle edu taga on mitu olulist tegurit, mis ulatuvad inflatsiooni tehnilistest nüanssidest kuni strateegiliste majanduspoliitiliste valikuteni.
Esiteks, eksportturgude hajutatus on andnud Leedule eelise. Kui Eesti on suuresti sõltuv Põhjamaade majandustest, eriti Soomest ja Rootsist, siis Leedu kauba- ja teenuste eksport on rohkem seotud Kesk- ja Lääne-Euroopaga, Poola, Saksamaa ja Hollandiga. Arvestades Põhjamaade majanduste nõrgemat sooritust viimastel aastatel, on see hajutatus pakkunud Leedule stabiilsemat ja soodsamat keskkonda. Leedu on nutikalt ära kasutanud oma geograafilist asendit, pakkudes suures mahus transporditeenuseid, mis on loonud märkimisväärset käivet ja lisandväärtust.
Teiseks, majanduse mitmekesine struktuur ja tugev tööstusbaas on olnud võtmeteguriks. Leedus on rohkem suuri ettevõtteid, mis pakuvad mastaabisäästu ja turujõudu. Seal on mitmeid tugevaid tööstussektoreid, nagu keemia-, nafta-, toiduaine- ja mööblitööstus. Kuigi Leedu teenuste eksport on teadmusmahukuselt ehk Eestist tagasihoidlikum, on selle suur maht loonud märkimisväärse majandusliku panuse. Eriti silmapaistev on maismaatranspordi valdkond, kus töötab ligi 150 000 inimest ja mille käive ulatub miljarditesse eurodesse.
Kolmandaks, ettevaatlikud majanduspoliitilised valikud on toetanud Leedu arengut. Viimase 10–15 aasta jooksul on Leedu riik teadlikult panustanud töötleva tööstuse arengusse, kasutades ELi tõukefonde seadmete ostuks ja luues ettevõtetele tugeva tehnoloogilise baasi. Lisaks on Leedu olnud julgem eksperimenteerimisel maksupoliitikas, pakkudes ettevõtetele soodustusi teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamisel ning tulumaksuvabastusi suurinvesteeringutele. “Rohelise koridori” meetmed on kiirendanud menetlustoiminguid, luues ettevõtjasõbralikuma keskkonna.
Ehkki Eestit on mõjutanud ka inflatsiooninäitajate võimalik ülehinnatus, mis moonutab majanduskasvu pilti, on Leedu edu aluseks eelkõige strateegiline diversifitseerimine ja toetav majanduspoliitika. See näitab, et paindlikkus, uutele turgudele suunatus ja tööstuse teadlik arendamine on Leedu jaoks olnud õige tee majandusliku heaolu saavutamisel.
NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium koos Haridus- ja Noorteametiga kutsub taas üles märkama ja esile tõstma inimesi ning organisatsioone, kes on viimase aasta jooksul noortevaldkonda päriselt edasi viinud. Oodatud on lood inimestest ja tiimidest, kelle algatused on muutnud mõtteviise, loonud uusi võimalusi ning jätnud jälje nii kogukondlikul, maakondlikul, üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Kandideerimine on avatud –
Noortevaldkonna tunnustuskonkurss ja -sündmus „Noorte heaks tänu“
Kandidaate saab esitada 14 kategoorias ajavahemikus 22. oktoober – 30. november Spoku keskkonnas. Sisselogimine toimub ID-kaardi, HarID või Mobiil-ID abil.
Tänavu on esmakordselt parimatele ette nähtud ka rahaline preemia. Kategooriates aasta noorsootöötaja, pikaajaline panustaja, aasta noor, aasta vabatahtlik, aasta noortepoliitika mõjutaja ja aasta hoolija pälvivad laureaadid tunnustuse koos preemiaga summas 4000–10 000 eurot.
Fookuses: „Aasta noor”
„Aasta noor” kategoorias otsitakse 7–26-aastaseid tegijaid või noortegruppe, kes on oma algatusvõime ja koostööoskusega toonud märgatavat kasu eakaaslastele ja laiemale kogukonnale. Oluline on, et ettevõtmised oleksid olnud nähtavad ja kõnetanud ka sotsiaalmeedias – sest hea eeskuju innustab teisi.
Keda silmas peetakse? Sobiva kandidaadi puhul võiks kõlada vähemalt kolm alljärgmisest:
on käivitanud ja vedanud projekte või sündmusi, mis elavdavad noorte kultuuri- või spordielu, õpiradasid või vaba aja veetmise võimalusi;
on suurendanud noorte hääle kuuldavust ja osalust kogukonna tegemistes;
on kaasanud teisi noori ning loonud neile tegutsemisvõimalusi;
on tõstnud noorte teadlikkust ühiskondlikel või keskkonnateemadel;
on hoidnud ja kujundanud väärtusi ning traditsioone, mis toetavad noorte head elu.
„Aasta noor” tunnustus on mõeldud neile, kes julgevad proovida, loovad lahendusi ja võtavad vastutuse – olgu selleks näiteks kogukonnaürituse käimapanek, vaimse tervise teemalise kampaania vedamine, keskkonnasõbralike harjumuste levitamine või noorte osaluse kasvatamine kohalikes otsustes.
Miks esitada?
Tunnustamine annab tegijatele jõudu ja nähtavust, aitab ideedel kasvada ning toob noortevaldkonda uusi kaasalööjaid. Kui tead noort, juhendajat või organisatsiooni, kes on viimase aasta jooksul midagi märgilist korda saatnud, esita ta kandideerima. Hea tegu väärib tähelepanu – ja tänavu ka väärikat preemiat.
Lisainfo SIIN
Kandideerimine: Spoku keskkonnas SIIN perioodil 22.10–30.11.
NordenBladet – Euroguidance Eesti loob võimalusi karjääriteenuste valdkonna professionaalseks arenguks. Nende varasemad rahvusvahelised veebiseminarisarjad – kogumikus “Karjääriteooriad ja -mudelid: ideid praktikaks” (CERIC, 2019) avaldatud artiklite tutvustus ning Põhja- ja Baltimaade Euroguidance’i keskustega koos korraldatud sari Career Guidance Up North – osutusid väga populaarseks. Seetõttu jätkuvad rahvusvahelised koolitused 2025. aasta sügisel uue hooga.
Mis seminar? Tegu on webinariga. Lühiloeng + kogemuste jagamine Soome koolide karjääriõppest ja -nõustamisest. Kuupäev ja aeg: 12.11.2025, 14:00–16:00.
Kellele mõeldud? Karjäärinõustajatele, õpetajatele, koolijuhtidele, noorsootöötajatele, HR/karjääriteenuste spetsialistidele ning erialatudengitele.
Järgmine kohtumine toimub kolmapäeval, 12. novembril 2025 kell 14.00–16.00 ja keskendub karjääriõppele ning -nõustamisele Soome koolides. Värskeid uuringutulemusi tutvustab Jyväskylä Ülikooli esindaja Outi Ruusuvirta-Uuksulainen. Praktilist kogemust jagavad Helsingi Keelte Gümnaasiumi karjäärispetsialist ja Helsingi Ülikooli uurija Laia Saló i Nevado ning Haaga-Helia rakenduskõrgkooli õpetajakoolituse õppejõud Pia Ranna.
Veebiseminar toimub inglise keeles eestikeelse sünkroontõlkega.
Osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 10. novembriks. Registreerimissoov edasta SIIN; veebiseminari link saadetakse osalejatele hiljemalt päev enne toimumist.
Lisaks saavad kõik aktiivsed osalejad, keda huvitab kogumik “Karjääriteooriad ja -mudelid: ideid praktikaks” (CERIC, 2019), soovi korral raamatu tasuta. Väljaanne käsitleb 43 erinevat karjääriteooriat ja -mudelit, selgitab nende põhialuseid ning toob näiteid kasutamisest klienditöös – ideid leidub nii individuaal- kui grupitööks, kooliõpilaste ja täiskasvanutega.
Esinejate tutvustused:
Dr. Laia Saló i Nevado on karjäärispetsialist Helsingi Keelte Gümnaasiumis, kus ta toetab noori haridustee ja tulevikuplaanide kujundamisel. Tal on haridusteaduste doktorikraad, mille uurimistöö keskendus matemaatika kasutamisele igapäevatöös. Lisaks on ta Helsingi Ülikooli külalisuurija ning aktiivne Euroguidance Soome liige, edendades rahvusvahelist koostööd karjääriteenuste valdkonnas.
Outi Ruusuvirta-Uuksulainen on doktorant ja projektijuht Soome Haridusuuringute Instituudis Jyväskylä Ülikoolis. Tal on laiapõhjaline kogemus karjääriteenuste arendamisel ja uurimisel, sealhulgas üleminekuperioodid, ülikooli ja töömaailma koostöö ning karjääriteenuste poliitika Euroopas. Oma viimases uurimistöös keskendus ta professionaalsusele karjäärivaldkonnas.
Dr. Pia Rannatöötab Haaga-Helia kõrgkoolis õpetajakoolituse õppejõuna. Tema peamine roll on koolitada õpilas- ja karjäärinõustajaid, kes töötavad üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Veel eelmisel aastal töötas ta praktikuna üldhariduskoolis. Oma teadustöös keskendub ta eelkõige Soome uuenduslikule tööpõhisele õppele põhihariduses. Tema huvid paiknevad õpitee ja tööelu piirialal.
