NordenBladet – Teletegija ja heategevussaate “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo suri pühapäeval, 18. mail 2025 oma kodus 47-aastaselt. Praeguse seisuga ei ole Eesti politsei avaldanud ametlikku teadet Kristi Loigo surma kohta. Tema surma kinnitas meediale vend Kristo Nilov, kes ütles, et õel oli viimasel ajal suur stress ning kahtlustab, et surma põhjuseks võis olla infarkt.
Viimastel aastatel elas ta üle mitmeid isiklikke ja tööalaseid raskusi. Kristi Loigol oli tervisega probleeme juba varem. 2021. aasta oktoobris sattus ta haiglasse ning viibis intensiivravis. 2023. aastal suri ootamatult tema abikaasa Jan Loigo, mis mõjutas Kristit sügavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks oli ta seotud pikaajalise kriminaalmenetlusega, kus teda kahtlustati annetuste väärkasutamises. Kuigi prokuratuur lõpetas menetluse 2024. aasta septembris, jäi juhtum avalikkuse tähelepanu alla ja mõjutas Loigo tervist ning mainet.
Kristi Loigo oli avalikkusele tuntud kui “Kodutunde” produtsent, mis aitas ligi 250 peret ja kogus üle miljoni euro annetusi.
NordenBladet – Kevadega saabuvad pikemad päevad, soojad päiksekiired ja palju positiivset energiat, kuid sa oled nii väsinud, et lihtsalt ei jaksa seda kaunist aastaaega nautida. Kas kõlab tuttavalt? Päikese käes jalutamise asemel tahad lihtsalt voodisse heita ning uute saavutuste asemel täidavad su pead vaid muremõtted. Kevadväsimusega kaasneb palju ebameeldivaid sümptomeid, millest on meie nõuandeid järgides lihtne jagu saada. Peagi naudid täiel rinnal aastaaega, mida paljud peavad aasta kõige ilusamaks!
Tuvasta probleem
Kui oled väsinud ning sul ei ole üldse energiat, ei ole kindlasti tegemist laiskuse või kapriisiga; see on reaalne probleem, mis madaldab oluliselt elukvaliteeti. Kevadväsimuse all kannatavad paljud – ära pea seda tühiseks. Kui märkad esimesi sümptomeid, ära jäta neid tähelepanuta, vaid tuvasta probleem ja tegele sellega. Sa ei vabane sellest küll täielikult, kuid mõne lihtsa sammuga saad selle tagajärgi vähendada ning enesetunnet parandada.
Kindlasti maga piisavalt
Magamine on suurepärane lahendus kurnatusest jagu saamiseks, kuid peaksid magama graafiku järgi. Kui väsimuse tõttu pidevalt voodis lamad, ajad asja vaid hullemaks, kuid füüsiline aktiivsus annab sulle rohkem energiat. Organiseeri oma päevad nii, et saaksid igal ööl magada vähemalt kaheksa või üheksa tundi. Kui oled ka päeval väsinud, siis väldi diivanil tukastamist, sest see muudab õhtul uinumise raskemaks ning oled siis hommikul väsinud – ja nii satudki nõiaringi. Kui sa tõesti muudmoodi ei saa, tukasta pool tundi ning seejärel hakka uuesti tegutsema.
Muuda toitumisharjumusi
Toit on palju olulisem, kui sa arvad, mistõttu saad kevadväsimuse tõesti vaid mõne lihtsa muudatusega oluliselt kergemaks muuta. Kehva kvaliteediga toit lihtsalt ei anna piisavalt toitaineid, mida su keha vajab sellel veidi keerulisemal perioodil, mil tunned, et sul puudub jaks igapäevasteks toiminguteks. Proovi oma menüüd muuta vähemalt kevade esimeste päevade ajaks. Jäta menüüst kõrvale kõik raskepärased ja töödeldud toidud ning söö hoopis võimalikult palju värskeid puu- ja juurvilju. See annab vajalikke vitamiine ja mineraale, tänu millele tunned end peagi palju paremini. Ära unusta piisavalt vett juua. Veepuudus võib kiiresti väsitada ja energiast tühjaks imeda, seega proovi päevas vähemalt 2–3 liitrit vett juua.
Võta multivitamiine
Isegi kui su taldrikul on piisavalt puu- ja juurvilju, ei garanteeri see veel, et su organism kevadel piisavalt vitamiine ja mineraale saab. Kui aga toit on kehva kvaliteediga, ilmneb peagi väsimus, sest see on seotud nende ülioluliste ainete puudusega. Multivitamiinid võivad aidata sul sellest perioodist kergemini üle saada. Vali oma lemmikvariant (joogid, kapslid, tabletid, kommid) ja anna oma kehale piisavalt vitamiine.
Pühendu hobidele
Kevadväsimusega kaasneb tavaliselt kerge tujulangus, millest on mõnikord keeruline üle saada – sul pole selleks ju energiat. Lemmikhobiga tegelemine tõstab aga enesetunnet ja tuju ning paneb maailma rõõmsama pilguga vaatama. Sinu lemmikhobid annavad sulle tulevikuks uut energiat ja aitavad kevade esimestest päevadest kergemini üle saada. Ideaalselt võiks hobide hulka kuuluda füüsiline aktiivsus, sest see muudab sind tugevamaks ning annab uue energiavaru.
Hinga värsket õhku
Isegi kui tahaksid teki alla pugeda või diivanil kerra tõmmata või mõnel muul moel maailma eest peitu minna, muudab see olukorra pikemas perspektiivis ainult halvemaks. Voodis lesimine ja mitte millegi tegemine võtab viimsegi energiaraasu, mistõttu muutud päev päeva järel üha väsinumaks. Õues treenimine muudab tugevamaks, annab uut energiat ning tõstab tuju. Kui oled väsinud, ei pea sa alustama millegi raske tegemisest – piisab, kui jalutad looduses või rüüpad kohvi päikeselisel terrassil. Naudi päikest, soojust ja kogu seda toredust, mille kevade esimesed päevad endaga toovad!
Ära end liialt koorma
Kevad on niigi keeruline aeg, mistõttu ei tohiks end liiga palju kurnata. Kas teed peagi algust suure projektiga – kas siis tööl või eraelus? Kui nii, siis lükka projekt mõni nädal või kuu edasi ning väldi täiesti ebavajalikku lisastressi. Kui kevadväsimuse periood on seljataga, on palju lihtsam uusi väljakutseid vastu võtta ning nendega kergemini, paremini ja kiiremini hakkama saada. Niisiis, milleks praegu muretseda?
Ära unusta end poputada
Aeg-ajalt enda poputamine on kevadväsimusele ideaalne lahendus. Lülitu argielust välja ja su vaated maailmale ja elule muutuvad täielikult; saad uut energiat ja tuju tõuseb oluliselt. Külasta spaad, tee endale iluhooldus välja (massaaž, pediküür või maniküür) või mine nädalavahetuseks puhkama. Kui sul ei ole selleks aega ega raha, võid end poputada oma lemmiktoidu söömise, hea ajakirja lugemise või lihtsalt oma kallite inimestega koos olemisega.
Ümbritse end värvidega
Värvidel on enesetundele suurepärane mõju, mistõttu saad seda muuta ka pelgalt õige värvivalikuga. Kui sa ei tunne end hästi, ära kanna tumedaid, igavaid värve. Tuleta endale meelde, et käes on kevad – õitsemise ja tärkamise aeg –, ja riietu sellele vastavalt. Värvid ei ole olulised mitte ainult riietuses, vaid ka ümbritsevas. Värskenda oma kodu värviliste kaunistustega, too tuppa värviline lillekimp ja naudi seda ilusat aega, mis liiga kiiresti läbi saab.
Väldi kofeiini
Kofeiin on väsimuse ja energiapuuduse puhul tihtipeale esimene valik, kuid pikemas perspektiivis muudab see need sümptomid vaid hullemaks. Isegi kui tunned end pärast tassi kohvi paremini, kestab see vaid mõnda aega ja peagi on enesetunne kehvem kui enne. Proovi kofeiini võimalikult palju vältida ja ärata end loomulikumal moel. Värskendavalt külm näopesu, mõned harjutused või väike jalutuskäik naabruses on palju efektiivsemad ja pikemas perspektiivis sõbralikumad ka sinu keha vastu.
Avafoto: Pilt on illustreeriv (OHMYGOSSIP/Mika Pulkkinen)
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, leidis Soomes Eura piirkonnas aset traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, sealhulgas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Siiani avaldatud teabe kohaselt ei ole kinnitust leidnud, et pardal oleks olnud ka Oleg Sõnajala noor elukaaslane Catherine Raudvere (26).
Välisministeeriumi info kohaselt oli kahe Robinson R44 tüüpi helikopteri pardal kokku viis inimest, kellest keegi kahjuks eluga ei pääsenud. Hukkunute nimelisi andmeid ei ole veel ametlikult täies ulatuses avalikustatud, kuid Oleg Sõnajala on tema lähedased juba tuvastanud.
Catherine Raudvere, kes oli Oleg Sõnajala uus, temast tunduvalt noorem elukaaslane, ei ole hetkel meedias ega ametlikus uurimisinfos esinenud võimaliku kaasreisijana. Täpsemad asjaolud ning lõplik reisijate nimekiri selguvad Soome keskkriminaalpolitsei ja lennuõnnetuse uurijate töö käigus.
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.
Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.
Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.
Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.
Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.
————————————
Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.
Muusikukarjäär: 1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.
Ettevõtlus: 1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.
Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.
Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.
Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.
Haridus ja varajane karjäär Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.
Ettevõtlus Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.
Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.
Isiklik elu ja huvid Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.
Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga
NordenBladet – Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen), mis on üks silmapaistvamaid ja unikaalsemaid rahvuspühasid maailmas.
Erinevalt paljude riikide iseseisvuspäevadest, mis sageli keskenduvad militaarvõidule või revolutsioonile, on Norra 17. mai tähenduslik just seetõttu, et see rõhutab rahumeelset demokraatia sündi. See päev sümboliseerib norralaste rahvuslikku identiteeti, uhkust oma ajaloo üle ja pühendumust vabadusele ning põhiseaduslikule korrale.
Ajalooline taust
Norra põhiseaduse päev tähistab 17. mail 1814 Eidsvollis vastu võetud põhiseadust. Pärast Napoleoni sõdu, mille tagajärjel Taani pidi loovutama Norra Rootsi kuningriigile (Kieli rahulepinguga), otsustasid norralased keelduda passiivsest võimuvahetusest.
Norras kogunes 112-liikmeline rahvuskogu, mis kuulutas Norra 17. mail 1814 iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu ühe vanima endiselt kehtiva põhiseaduse maailmas, mis oli tugevalt inspireeritud Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide demokraatlikest ideedest. Kuigi Norra ühendati hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna (1814–1905), säilitas riik oma põhiseaduse ja ulatusliku sisepoliitilise autonoomia.
17. mail mail 1814 võttis Norra Eidsvollis vastu oma põhiseaduse. Sellega püüti taastada Norra iseseisvus pärast aastasadu kestnud Taani ja Rootsi ülemvõimu. Kuigi Norra liitus hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna, jäi põhiseadus kehtima ja seda peetakse iseseisvuse sümboliks.
Tänapäeval on 17. mai Norra tähtsaim rahvuspüha, mida tähistatakse kogu riigis rõõmsameelsete rongkäikude, rahvarõivaste, muusika ja kogukondlike pidustustega. Eriline rõhk on lasterongkäikudel (barnetog), mis väljendavad Norra rahuarmastavat vaimu ja demokraatlikke väärtusi.
Olulised elemendid:
Rahvarõivad (bunad): Kohalikest piirkondadest pärit rahvariided, mida kannavad tuhanded inimesed rongkäikudes.
Lippude rohkus: Norra lippe lehvitatakse igas aknas ja tänaval.
Kuningapere osalus: Oslos tervitavad kuningas Harald V ja kuninganna Sonja rahvast kuningalossi rõdult.
Toit ja traditsioonid: Lapsed söövad jäätist ja viinereid, pered peavad piknikke, tähistamine on väga kodanikukeskne.
Eriliseks teeb Norra 17. mai tähistamise selle rahumeelne ja tsiviilne olemus. Päeva keskmes ei ole sõjavägi ega relvastatud jõud, vaid rahva tahe, laste roll tuleviku kujundajatena ja pühendumus põhiseaduslikule riigikorrale.
Norralaste jaoks on see päev rahvusliku ühtsuse ja vabaduse sümbol. See ei ole ainult ajalooline meenutus, vaid ka iga-aastane kinnitus Norra identiteedile: olla demokraatlik, sõltumatu ja ühtehoidev rahvas.
Norra iseseisvuspäev, 17. mai, on rohkem kui lihtsalt rahvuspüha – see on elav ja kaasav demokraatia tähistamine. See peegeldab norralaste rahulikku võitlust oma suveräänsuse eest ning uhkust oma riikliku ja kultuurilise iseseisvuse üle. Grunnlovsdagen on päev, mil kogu rahvas, vanast nooreni, tuleb tänavatele mitte protestima, vaid pidutsema – rahu, vabaduse ja põhiseaduse nimel.
