NordenBladet — Läänemerel sidekaablite läbilõikamises kahtlustatav Hiina laev Yi Peng 3 sai juhised Vene luureteenistuselt, edastab USA väljaanne Wall Street Journal. Väljaanne tugineb oma teabes uurimisega seotud anonüümsetele ametlikele allikatele.
WSJ allikate sõnul õnnestus Vene luurel veenda Yi Peng 3 kaptenit kasutama sidekaablite läbilõikamiseks ankrut.
Kreml on eitanud igasugust seotust kaablite läbilõikamisega. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles toona, et peab väiteid „absurdseks ja naeruväärseks”.
Allikad räägivad ajalehele, et Vene korvett Merkur saabus 21. novembril Taani ja Rootsi vahelisele merealale Kattegati ning viis läbi Yi Peng 3 ja selle ümbruse elektroonilise luure.
WSJ teatel edastas Vene laev krüpteeritud informatsiooni oma staapi, mis asub Venemaal Kaliningradis.
Merkuri korvett kuulub Venemaa Musta mere laevastikule. See tegutseb peamiselt Vahemerel ja saadab sanktsioone rikkuvaid Venemaa kaubalaevu.
Artiklis antakse hinnang ka NATO raskustele reageerimisel Läänemere sündmustele. WSJ allikate sõnul ei taha võimud kodanike seas paanika vältimiseks Venemaad avalikult süüdistada.
Soome Yle teatas novembris, et Hiina laeva tegevuses toimus kevadel selge pööre. 16. märtsil suundus Yi Peng 3 Venemaa Kaug-Idas asuvasse Nahhodka sadamasse.
Pärast seda on Yi Peng 3 laevaliiklust jälgiva andmebaasi MarineTraffic andmetel teinud vähemalt kolm reisi Venemaale Murmanskisse ja ühe Peterburi lähedale Ust-Lugasse ehk Laukaansuusse.
Laeva andmete kohaselt ei olnud Yi Peng 3 2015. aastal alanud vaatlusperioodil enne möödunud kevadet Venemaal kordagi käinud. Pärast 2024. aasta märtsi pole laev aga Hiinasse naasnud.
Jääb arusaamatuks, miks laeva omav Hiina ettevõte 2024. aasta kevadel oma tegevusmeetodeid muutis ja kas see põhines näiteks koostöö alustamisel Venemaa üksusega.
NordenBladet – Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengid koos teatriga Ekspeditsioon tõid Tallinnas Sakala 3 teatrimajas rühmatööna välja lavastuse “Passijad”.
Kamp väikelinna teatritudengeid tunneb, et elu libiseb neist mööda. Üritades toime tulla sisemuses hõõguva tule ja mõttetu maailmaga, hakkavad nad mängima mänge, mis üha metsikumaks muutuvad. Loo idee pärineb lavastajalt Kirill Havanskilt.
“Nägin unes kampa inimesi, kes vaatavad oma elu kõrvalt ja distantsilt. Nad ei ole rahul sellega, kus nad on ja kuidas see tunne neid seest sööb. Nad muutuvad jõuks, mis hakkab sellele mõttetuse tundele, et ma vaatan elu kõrvalt, vastu,” selgitas Havanski “Aktuaalsele kaamerale”.
“Selle tunde leevenduseks on nad hakanud mängima mänge. Need mängud eskaleeruvad ja leiavad väga huvitavaid vorme – need võivad muutuda vägivaldseks või piiri ületavaks. Näeme selles lavastuses, mis on selle piiri taga, kui vägivald saab ületatud,” lisas teatritudeng Eva Maria Aru.
Etendajad on TÜVKA etenduskunsti 15. lennu näitleja eriala tudengid Ronja Marie Tepp, Maria Helena Seppik, Kristjan Taska, Oskar Kröönström, Eva Maria Aru, Robin Täpp ja Madleen Maria Kirja. Kursuse juhendaja on Katariina Unt.
Näidendi autorid on Kirill Havanski, Roos Lisette Parmas ja trupp, lavastas Kirill Havanski ja dramaturg on Roos Lisette Parmas. Kunstnik Riin Maide ja heliloome eest vastutas Markus Palo. Valguskunstnik on Siim Reispass.
NordenBladet — Soomes on alates septembrist võimalik teha riigist Ukrainasse väljasaatmise otsuseid.
Soome migratsiooniamet (Migri) peatas selliste otsuste tegemise pärast seda, kui Venemaa algatas 2022. aasta veebruaris täiemahulise agressioonisõja, vahendab Yle.
Uus poliitika lähtub sellest, et Ukrainas on ka piirkondi, kus sõda ei käi ja kuhu saab inimesi tagasi saata, teatas Migri agentuurile STT.
Otsused, mis viivad riigist väljasaatmiseni, on tagasi- ja väljasaatmine. Praktikas on lävi Ukrainasse väljasaatmise otsuste tegemiseks Migri väitel väga kõrge.
NordenBladet – Euroopa Liit (EL) on kehtestanud biomeetrilised piirieeskirjad, et tugevdada välispiiride kontrolli ja parandada julgeolekut. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, tuntud ka kui Schengeni piirieeskirjad, vahendab EUR-LEX. ELi biomeetrilised piirieeskirjad olulised vahendid, mis aitavad tugevdada liidu välispiiride kontrolli, parandada julgeolekut ja säilitada Schengeni ala toimimist.
Biomeetriliste piirieeskirjade põhielemendid:
Biomeetriliste andmete kogumine: Viisataotluse esitamisel kogutakse taotlejatelt biomeetrilised andmed, sealhulgas foto ja kümme sõrmejälge. Kui sõrmejäljed on antud varasema Schengeni viisa taotluse käigus ja sellest on möödunud vähem kui 59 kuud, ei ole nende uuesti andmine vajalik, seisab eesti Välisministeeriumi vm.ee kodulehel.
Andmebaaside kontroll: Välispiiridel tugevdatakse kontrolli, võrreldes reisijate andmeid erinevate andmebaasidega, et tuvastada võimalikke ohte ja ennetada ebaseaduslikku tegevust.
Eeskirjade kehtestamine ja kasutuselevõtt:
Biomeetriliste piirieeskirjade kehtestamine algas 2016. aastal Schengeni piirieeskirjade vastuvõtmisega. Sellest ajast alates on ELi liikmesriigid järk-järgult rakendanud biomeetriliste andmete kogumist ja kasutamist piirikontrollis, et parandada isikute tuvastamist ja suurendada julgeolekut.
Eesmärgid ja mõju:
Julgeoleku parandamine: Biomeetriliste andmete kasutamine võimaldab täpsemalt tuvastada isikuid, vähendades identiteedipettuste ja ebaseadusliku rände riski.
Liikumisvabaduse säilitamine: Tõhustatud kontrollimeetmed aitavad säilitada Schengeni ala sisepiirideta liikumisvabadust, tagades samal ajal välispiiride turvalisuse.
Nüüd, pärast mitmeid viivitusi on Euroopa Liit (EL) otsustanud võtta uute piirieeskirjade kehtestamisel kasutusele järkjärgulise lähenemisviisi, et tagada sujuv rakendamine ja vältida võimalikke häireid. See lähenemisviis hõlmab mitmeid olulisi samme:
1. Prioriteetsete meetmete rakendamine: Esmalt keskendutakse meetmetele, mis tugevdavad välispiiride haldamist ja parandavad reageerimisvõimet kriisiolukordades. Näiteks on loodud uus õigusraamistik tervisekriiside korral välispiiril võetavate meetmete jaoks, võttes arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde.
2. Rändajate ärakasutamise vastased meetmed: Võetakse kasutusele uued vahendid, et võidelda rändevoogude ärakasutamise vastu. See hõlmab võimalust piirata piiripunktide arvu või nende lahtiolekuaegu ning tõhustada patrull- ja vaatlustegevust.
3. Sise- ja välispiiride haldamise ajakohastamine: Ajakohastatakse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise õigusraamistikku, et tagada vaba liikumise põhimõte, tegeledes samal ajal püsivate ohtudega. Samuti võetakse kasutusele alternatiivsed kontrollimeetmed.
4. Ühtlustatud reisipiirangud rahvatervise hädaolukordades: Ulatusliku rahvatervise hädaolukorra korral võimaldavad uued eeskirjad kehtestada nõukogu otsusega ELi välispiiril ühtlustatud ajutised reisipiirangud. See tagab koordineeritud lähenemise ja vähendab liikmesriikidevahelisi erinevusi.
See järkjärguline lähenemisviis võimaldab ELil kohaneda muutuvate oludega ning tagada, et uued piirieeskirjad rakendatakse tõhusalt ja koordineeritult, minimeerides samal ajal võimalikke häireid liikmesriikide vahelises liikumises.
__________________________________________________
📌 Euroopa Liidu uued piirieeskirjad mõjutavad kõiki reisijaid, kuid nende mõju sõltub reisi eesmärgist, kodakondsusest ja viisastaatustest:
EL-i kodanikud ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) elanikud
EL-i ja EMP kodanikke kontrollitakse EL-i välispiiridel minimaalsete formaalsustega.
Neil on õigus vaba liikumise põhimõtte alusel siseneda ja väljuda ilma viisata.
Biomeetriliste andmete kogumine (näiteks sõrmejäljed) neid tavaliselt ei mõjuta.
Kolmandate riikide kodanikud
Schengeni viisa nõuded: Biomeetrilised andmed, nagu sõrmejäljed ja foto, on kohustuslikud Schengeni viisa taotlejatele. Neid andmeid kasutatakse piirikontrollis isiku tuvastamiseks.
ETIAS (Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem): Alates kavandatavast 2025. aastast peavad viisavabad kolmandate riikide reisijad enne EL-i sisenemist täitma ETIAS-i taotluse. See sisaldab ka taustakontrolli.
Pikaajalise viisa või elamisloa omanikud
Isikuid, kellel on kehtiv EL-i liikmesriigi elamisluba või pikaajaline viisa, kontrollitakse piiril, et kinnitada nende staatust.
Erandid ja erilised tingimused
Tervisekriisid või julgeolekuohud: Tervise- või julgeolekuga seotud hädaolukordades võidakse kõigi reisijate jaoks rakendada täiendavaid kontrolle ja ajutisi reisipiiranguid.
EL-i ja mitte-EL-i pereliikmed: EL-i kodanike pereliikmed, kes ei ole EL-i kodanikud, võivad olla mõnevõrra erisätete all, kuid peavad ikkagi järgima biomeetrilisi andmeid ja muid nõudeid.
Tõhustatud kontrolli eesmärk
Vähendada identiteedipettusi.
Kiirendada piirikontrolli protsesse tänu digitaalsele ja biomeetrilisele andmete töötlemisele.
Tagada Schengeni ala välispiiride turvalisus.
Uued eeskirjad ja süsteemid, nagu ETIAS ja biomeetriliste andmete laiem kasutamine, puudutavad otseselt kõiki reisijaid, kes sisenevad EL-i, ning aitavad muuta protsessid turvalisemaks ja tõhusamaks.
NordenBladet – Norse Atlantic Airways on kiiresti kasvav lennufirma, mis keskendub taskukohaste pikamaalendude pakkumisele Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel. Oma kaasaegse lennukipargi ja mitmekesiste teenustega püüab ettevõte pakkuda reisijatele mugavat ja soodsat lennukogemust. Lennufirma avaldas oma börsiteates, et novembris oli neil kuu aja jooksul rekordiliselt kõrge reisijate arv.
Salongi koefitsient oli 92 protsenti. See on 31 protsendipunkti rohkem kui eelmise aasta novembris.
Ettevõte tegi kuu lõpus 352 lendu ja vedas 94 612 reisijat.
Norse Atlantic Airways on Norra odavlennufirma, mis asutati 2021. aastal eesmärgiga pakkuda taskukohaseid pikki lende Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel. Ettevõtte peakorter asub Oslos ning nende lennukipark koosneb Boeing 787 Dreamliner tüüpi lennukitest.
Tegevus ja sihtkohad:
Norse Atlantic Airways alustas oma esimest lendu 14. juunil 2022, lennates Oslo Gardermoeni lennujaamast New Yorgi John F. Kennedy rahvusvahelisse lennujaama. Sellest ajast alates on lennufirma laiendanud oma sihtkohtade võrgustikku, hõlmates mitmeid linnu Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Teenused ja mugavused:
Lennufirma pakub erinevaid teenindusklasse, sealhulgas Premium ja Economy. Premium-klassi istmed pakuvad suuremat jalaruumi ja paremat kallutusnurka, et tagada mugavam reisikogemus. Economy-klassi istmed on mõeldud pakkuma mugavust ja funktsionaalsust pikamaalendudel, vahendab Seatmaps.com.
Viimased arengud:
2024. aasta novembris teatas Norse Atlantic Airways plaanist rentida välja kuus oma Boeing 787 Dreamliner lennukit, et koguda üle 450 miljoni dollari enne talvehooaega, kirjutab ttgmedia.com. See samm tuli pärast suveperioodi, mis ei vastanud ootustele, ning on osa strateegiast tugevdada ettevõtte finantsseisundit.
__________________________
Norse Atlantic Airways on Norse Atlantic ASA (kauplemissümboliga NORSE.OL) tütarettevõte. Norse Atlantic ASA on Norra börsil noteeritud ettevõte, mille peakorter asub Arendalis, Norras. Ettevõte on spetsialiseerunud odavatele, pikamaalendudele, ühendades Euroopa ja Põhja-Ameerika sihtkohti. Norse Atlantic Airways alustas oma esimest lendu 14. juunil 2022, pakkudes taskukohaseid lennuvõimalusi üle Atlandi ookeani.
