Tallinn Treff 2025 pakub karavanteatrite eriprogrammi

NordenBladet – Esmaspäeval avalikustas programmi rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff 2025, mis toimub 8.–11. maini Tallinnas. Treff 2025 esitleb esmakordselt festivali ajaloos karavanteatrite eriprogrammi ning toob Noorsooteatri suurde saali kokku neli lavastust rahvusvahelisest suurprojektist “Transport”.

Nelja festivalipäeva jooksul saab näha 17 lavastust ning üle 100 etenduse, millest suurem osa jõuab publiku ette karavanteatrite eriprogrammi raames Tornide väljakul.

Karavanteatri näol on tegu mujal maailmas laiemalt levinud suveteatri vormiga, mille etendused toimuvad haagissuvilast või mikrobussist ümberehitatud teatrisaalis. Sõltuvalt lavastusest mahub vaatajaid ratastel teatrisaali kolm kuni 15 ning etenduste kestused jäävad vahemikku 7–25 minutit. Treffil saab tutvuda karavanteatritega Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.

Mõistmaks Eesti kontekstis uudset karavanteatrivormi, soovitab festivalijuht Leino Rei vaadata mitut lühilavastust. “On väga inspireeriv, kuidas minimalistlikes tingimustes ja piiratud aja jooksul on võimalik teatrivahendeid kasutades avada uusi maailmu ja puudutada olulisi teemasid, nagu soomlaste lavastuses “Tee kahele” või prantslaste “Paberlennukis”.”

Treffi põhiprogrammist leiab lavastusi nii täiskasvanuile, noortele kui (väike)lastele. Publiku ette jõuab hüperrealistlikku objekteatrit, nuku-stand-up’i, ennastunustavat füüsilise teatri pillerkaari ja mikroskoobi all võnkuvaid nanoosakesi.

“”Nanosammud” on sõna otseses mõttes luubi alla võtnud silmale nähtamatud osakesed, mida manipuleeritakse helide abil. Teater ja teadus on siin kokku saanud kõige ehedamal kujul,” tutvustas Rei. “Neile, kes otsivad head, intelligentset meelelahutust, soovivad samaaegselt nii naerda kui mõelda, soovitan vaadata kanada lavastust “Tsirkus Epidermis” noortele ja täiskasvanutele või selle lasteversiooni “Beebi Tyleri show”.”

Rahvusvahelise projekti “Transport” neli lavastust annavad Rei sõnul ainulaadse võimaluse kogeda teatrit kui miniseriaali. “Kusjuures etendusi ei pea vaatama kindlas järjekorras ja valikus võib usaldada ka juhuslikkuse printsiipi. Omaette huvitav saab olema nelja lavastuse paiknemine samas ruumis, Noorsooteatri Ferdinandi saalis, mis annab tervikule lisamõõtme installatiivse näitusesaali näol.”

Tallinn Treffi korraldab Eesti Noorsooteater alates 2007. aastast ning sellest on kujunenud kaasaegse nuku-, objekti-, materjali-, füüsilise ja multimeediateatri kohtumispaik, kus mängitakse sisu ja vormi, traditsioonide ja uuenduste vahel.

Andrus Kivirähk toob VAT teatris lavale uuslavastuse “Viimane etendus”

NordenBladet – Andrus Kivirähki kirjutatud semu-teraapia “Viimane etendus” toob üle pikkade aastate VAT teatris koos lavale Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa.

Ka loos kohtuvad kaks vana semu – endised nukunäitlejad Ricard ja Lembit, kes aastaid teineteist näinud pole. Mõnusa kokkusaamise asemel hakkavad aga kerima vanad pinged, mille lahendamisest kujuneb paras arveteklaarimine. Loo on lavastanud ja muusikaliselt kujundanud autor Kivirähk ise, kes lubab, et saab ka naerda, kuna ilma naljata näidendit poleks ta üldse kirjutama hakanudki.

“Kuidagi juhtus nii, ega ma ei arva, et kõiki oma näidendeid peaksin ise lavastama ja selliseid keerulisemaid ma kindlasti ei üritagi lavastada, aga tundus, et sellega ma võiksin hakkama saada, kahe vana sõbraga, niimoodi vaikselt nokitseda, et ei ole mingit vahemeest meile vaja. Kolmekesi tuleme toime ja nii ongi läinud,” kommenteeris Kivirähk.

Viimane etendus” esietendub VAT teatris 17. detsembril.

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa

Eesti: Komisjonid arutavad tuuleparkide mõju Eesti kaitsevõimele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on arutelu suunatud sellele, et leida tuuleparkide rajamisel nii riigikaitse kui ka energiamajanduse vajadusi rahuldav lahendus. „Usun, et tasakaaluka lahenduse leidmine on võimalik. Me peame tagama oma riigikaitse eesmärkide täitmise. Samal ajal on tuuleparkide rajamine osa meie energiamajanduse arengust, mida on vaja selleks, et oleksime ka tulevikus suutelised katma kasvavaid kaitsekulusid,“ ütles ta.

Majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on võimalikult kiire ja suuremahuline üleminek taastuvenergiale iga Eesti inimese huvides. „Esiteks peab olema hoitud meie loodus ja säilima kvaliteetne elukeskkond, teiseks tuleb Eesti inimestele toimetuleku ja ettevõtjate konkurentsivõime huvides tagada taskukohane elekter ning kolmandaks peame oma riiki kaitsma agressori eest. Nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal,“ sõnas Aab.

Komisjonide kell 12 algavale ühisele istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

 

 

UUS juhis Soomes lastele suunatud toidu turundamisel

Neid toiduaineid ei soovitata lastele turundada

NordenBladet — Täna esmaspäeval, 16. detsembril 2024 avaldati riikliku lastestrateegia veebilehel lastele suunatud toiduturunduse juhis, mida Helsingi Ülikool on riikliku lastestrateegia elluviimise raames ellu viinud. Juhises on määratletud toidud, mida ei tohiks lastele turundada.

Toitumine on üks olulisemaid laste tervist mõjutavaid tegureid, mis mõjutab näiteks kaalutõusu riski ja hammaste tervist. Lastele suunatud ebatervislike, st kõrge küllastunud rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toitude reklaam on nähtus, mille puhul ei austata lapse õigusi. Uute suuniste eesmärk on selle väljakutsega toime tulla, keskendudes lastele suunatud toiduturundusele ja andes konkreetselt juhiseid ebatervislike toitude turundamise piiramiseks.

Suunistes määratletakse neli tooterühma otseselt ebatervisliku toiduna, mida ei tohiks lastele turundada:

1. Maiustused, šokolaad ja suhkrutooted
2. Jäätised, sorbetid ja mahlapulgad
3. Energiajoogid
4. Alkohoolsed joogid ja nende mittealkohoolsed analoogid

Lisaks neljale tooterühmale on teatud kriteeriumid ka teistes kaubagruppides, mille täitmisel ei tohiks sellesse tootegruppi kuuluvat toitu lastele turundada. Need kriteeriumid on määratletud juhises.

Juhise osana kirjeldatakse ka lastele suunatud turundust. Lastele suunatud turunduseks loetakse näiteks toote müüki panemist seoses muude lastele huvipakkuvate toodetega, näiteks mänguasjadega, või toote turundamist seoses lasteprogrammidega.

Juhis põhineb taustauuringul ja on koostatud Helsingi ülikooli toidu- ja toitumisteaduste osakonna teadlaste poolt sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi rahastusel. Projekt on osa riiklikust lastestrateegia rakenduskavast.

Juhise täitmine on vabatahtlik. Küll aga julgustatakse valdkonna ettevõtjaid lastele suunatud turunduse planeerimisel juhisega arvestama. Töö ebatervisliku toidu kasutamise vähendamiseks jätkub ka järgmisel aastal riikliku tervise- ja heaoluprogrammi raames.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Riigikogu võttis vastu romusõidukite vähendamise seaduse

Romusõidukite seadus

NordenBladet — Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.

Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.

Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.

Seaduse kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile.

Riigikogu täiendas ka mootorsõidukimaksu seadust, et täpsustada ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda alates sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast aasta lõpuni.

Samuti lisas parlament seadusesse sätte, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Ajutise kustutamise lõpetamisel tuleb maksu tasuda terve käimasoleva aasta eest.

Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.

Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama.

Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.

Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.

Avafoto: Unsplash