NordenBladet – Cathie Woodi juhitavad ARK fondid on septembris ostnud juurde ligikaudu 400 000 kiibitootja Nvidia aktsiat, vahendab Bloomberg.
Kasvuaktsiate pooldaja ARK Investment Management LLC ja Woodi poolt kontrollitavad ETF-id on ettevõtte igapäevaste kauplemisalaste andmete kohaselt lisanud septembris oma portfelli üle 400 000 Nvidia aktsia.
30. juuni seisuga oli ARK fondide omanduses rohkem kui 675 000 aktsiat.
NordenBladet — Admiral Markets AS (AM AS) annab teada, et ettevõtte ainuaktsionär Admirals Group AS määras ühingu 2022. a majandusaasta audiitoriks audiitorettevõtte AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876). Audiitorile makstakse tasu vastavalt sõlmitavale lepingule.
Lisainfo:
Kaia Gil Admiral
Markets AS kommunikatsioonijuht
+372 53 413 764
kaia.gil@admiralmarkets.com
NordenBladet — Täna, 19.09.2022 sõlmisid EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond vastavate nõukogude otsuste alusel ühinemislepingu, mille eesmärgiks on ühendada EfTEN Kinnisvarafond AS likvideerimismenetluseta EfTEN Real Estate Fund III AS-iga. Ühinemise jõustumisel s.o alates ühinemise kohta kande tegemisest äriregistris, EfTEN Kinnisvarafond AS lõppeb.
Ühinemise eeltingimusteks on depositooriumilt nõusoleku saamine, Finantsinspektsiooni luba ja mõlema fondi aktsionäride üldkoosolekute heakskiitev otsus.Varasemalt on kavandatud fondide ühinemist 2020. aastal, kui 14.01.2020 sõlmiti ühinemisleping, esitati Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotlus ja valmistati ette ühinemist heaks kiitvaid fondide aktsionäride üldkoosolekuid. Paraku jõudis toona Eestisse koroonaviirus ja 12.03.2020 kuulutati seoses viiruse levikuga välja eriolukord. Seetõttu otsustati peatada ühinemislepingust tulenevad tegevused ning ühinemisleping lõpetati. Toonasest ühinemislepingust ei tekkinud fondidele õigusi ega kohustusi.
Ühinemise põhjendused
Fondivalitseja ja ka fondide juhtkonnad olid nii 2020. aastal kui on käesoleval ajal seisukohal, et EfTEN Real Estate Fund III AS-i ja EfTEN Kinnisvarafond AS-i ühinemine on mõlema fondi aktsionäride pikaajalistes huvides, pidamata seda eesmärgiks omaette. Mõlemad fondid tulid koroonapandeemiast edukalt läbi. Analüüsides fondide äritegevuse tulemusi, laenuportfelle, varade ja omakapitali mahtusid, on fondide juhtkonnad jõudnud arusaamisele, et on sobiv aeg fondid ühendada. Ühinemise huvi on märkinud ka fondide aktsionärid. Ühinemisel tekib ca 370 miljoni eurose kinnisvarainvesteeringute mahuga fond, kuhu kuulub kokku 35 ärikinnisvara investeeringut üle Balti riikide. Ühinemisega suureneb varade hajutatus, sh geograafiliselt ja ärisektorite lõikes. Väheneb iga üksikinvesteeringu osakaal ja sellest tulenevad riskid nii ühinevatele fondidele kui nende investoritele (aktsionäridele). EfTEN Kinnisvarafond AS-i oportunistlik ja väärtust lisav investeerimisstrateegia on identne ühendava EfTEN Real Estate Fund III AS-i investeerimisstrateegiaga. Ühinemise käigus EfTEN Real Estate Fund III AS-i investeerimisstrateegiat ega riskiprofiili ei muudeta ning ühendav fond jätkab ühinemise järgselt investeerimist ja kapitali kaasamist ka edaspidi. Ühinemine tagab tulenevalt suuremast turukapitalisatsioonist ka parema nähtavuse, sh välisinvestorite hulgas, mis loob omakorda paremad eeldused turulikviidsuse suurenemiseks ning kinnisvarainvesteeringute arendamiseks ja finantseerimiseks.
Fondide kulude ja tasude struktuur on sarnane, sh fondivalitseja põhitasu arvestamise põhimõtted. Ühinevatel fondidel on sama fondivalitseja (s.o. EfTEN Capital AS), audiitor (s.o. AS PricewaterhouseCoopers), depositoorium (s.o. AS Swedbank) ning sama alusvarade (kinnisvarainvesteeringute) hindaja (s.o. Colliers International) ja seega ühinemine ei too kaasa kulude suurenemist. Ühinevate fondide hindamise alused on samad.
Ühendatav fond – EfTEN Kinnisvarafond AS
EfTEN Real Estate Fund III AS-ga ühendatav EfTEN Kinnisvarafond AS (registrikood 11505393; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) on kinnine, 2008. aastal aktsiaseltsina asutatud mitteavalik alternatiivne investeerimisfond. Ühinemise jõustumisel lõpetatakse ühendatava EfTEN Kinnisvarafond AS-i ja fondivalitseja EfTEN Capital AS-i vahel sõlmitud valitsemisleping ning valitsemislepingust tuleneva edukustasu arvel (arvestatud kuni 30.11.2022) emiteeritakse fondivalitsejale suunatult EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsiaid. Seejärel fondivalitsejale edukustasu valitsemislepingu alusel ei arvestata ja EfTEN Kinnisvarafond AS tasub fondivalitsejale kuni ühinemise jõustumiseni üksnes põhitasu. Samuti lõpetatakse ühinemise jõustumisel EfTEN Kinnisvarafond AS-i ja depositooriumi vahel sõlmitud depooleping. EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride ring, kellele kuuluvad fondi aktsiad asendatakse ühinemisel EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiatega, määratakse 31.12.2022 seisuga kui aktsionäride üldkoosolek ei otsusta teisti.
Ühinemise läbiviimine ja asendussuhte määramine
Ühinemise läbiviimiseks suurendatakse EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali EfTEN Real Estate Fund III AS-le üleantava EfTEN Kinnisvarafond AS-i koguvara arvel (mitterahaline sissemakse), mille väärtuseks on EfTEN Kinnisvarafond AS-i EPRA vara puhasväärtus seisuga 31.12.2022. Tulenevalt sellest, et erinevate riikide maksusüsteemid on väga erinevad (sealhulgas Balti riikides), on Euroopa kinnisvarasektori ettevõtjate liit (European Public Real Estate Association) soovitanud kasutada EPRA vara puhasväärtust, mis erineb rahvusvaheline raamatupidamise standardi (IFRS) kohaselt arvutatud vara puhasväärtusest selle poolest, et EPRA vara puhasväärtuse saamiseks elimineeritakse arvutusest kinnisvarainvesteeringutega seotud edasilükkunud tulumaksukohustus ja intressiderivatiivide õiglane väärtus. Arvestades fondide pikaajalist majanduslikku strateegiat, kus varade müüki tõenäoliselt lähitulevikus ei toimu ning kus ajutised erinevused finantsvarades või kohustustes hägustavad fondi netovara õiglase väärtuse läbipaistvust, on ühinemisel sobilik ja asjakohane lähtuda EPRA vara puhasväärtusest.
EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamise ulatus ja suurendamisel emiteeritavate aktsiate arv arvutatakse seisuga 31.12.2022 käesolevale teatele lisatud ühinemislepingus toodud põhimõtete alusel ja kohaselt ning asendatavate aktsiate arvu ja EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamise ulatuse määrab EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu oma otsusega. Asendussuhte arvutamist kontrollib depositoorium.EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäridel aktsiate omandamise eesõigust. EfTEN Real Estate Fund III AS-i ega EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäridel ei ole õigust nõuda fondi aktsiate tagasivõtmist.
Vastavalt kehtivale õigusele ei pea ühinevad fondid koostama ühinemisaruannet ega vahebilanssi. Ühinemislepingut kontrollib ühinevate fondide depositoorium, koostades kontrolli kohta aruande, ning märkides selles, kas depositoorium annab ühinemisele omapoolse nõusoleku. Lisaks peab ühinemiseks andma loa Finantsinspektsioon. Ühinemisloa saamisel avalikustavad ühinevad fondid sellekohase teate koos aktsionäridele antava ühinemise teabega.Depositooriumi nõusoleku, Finantsinspektsiooni loa saamine ning ühinemislepingu heakskiitmine ühinevate fondide aktsionäride üldkoosolekute poolt on ühinemise lõpule viimise eeltingimusteks.
Ühinemise järgselt jätkab EfTEN Real Estate Fund III AS tegevust ärinime EfTEN Real Estate Fund AS all. Ühinemise kavandatav ajakava on järgmine:
19.09.2022
Ühinemislepingu sõlmimine
23.09.2022 või sellele lähedane kuupäev
Depositooriumi nõusolek
05.12.2022 või sellele lähedane kuupäev
Finantsinspektsiooni luba ning selle teate avalikustamine koos ühinemise teabega aktsionäridele
14.12.2022 või sellele lähedane kuupäev
EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek ühinemise heakskiitmiseks
15.12.2022 või sellele lähedane kuupäev
EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek ühinemise heakskiitmiseks
01.01.2023
Ühinemise bilansipäev. EfTEN Kinnisvarafond AS-i lõppbilanss koostatakse ühinemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga s.o 31.12.2022
13.02.2023 või sellele lähedane kuupäev
EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu otsus ühinemislepingus toodud valemi kohaselt arvutatud aktsiakapitali suurendamise ja asendatavate aktsiate arvu kinnitamiseks
17.02.2023 või sellele lähedane kuupäev
Depositooriumi poolne ühinemise tingimuste täiendav kontrolli aruanne asendussuhte arvutamisel
28.02.2023 või sellele lähedane kuupäev
EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride üldkoosolek lõppbilansi kinnitamiseks
08.03.2023 või sellele lähedane kuupäev
Eeldatav ühinemise jõustumine (Äriregistri kanne ühinemise ja aktsiakapitali suurendamise kohta)
15.03.2023 või sellele lähedane kuupäev
Eeldatav uute aktsiatega kauplemise alustamine Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldataval reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas)
Ühinemisleping on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav ka EfTEN Real Estate Fund III AS-i kodulehel www.eref.ee ja fondide fondivalitseja EfTEN Capital AS-I kodulehel www.eften.ee. Lisaks ühinemislepingule on teatele lisatud presentatsiooni vormis kokkuvõte ühinemisest.
Viljar Arakas
Juhatuse liige
Tel. 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee
NordenBladet — „Ülikooli vilistlane võib meie maja uksest välja astudes teenida rohkem kui lektor, kes talle vajalikud teadmised vahendas,“ lausus ta. „Kas mina, praegune tudeng, olen seda tõdedes huvitatud tulevikus teadlaseks ja õppejõuks pürgima? Ei, loomulikult mitte! Ning selles tendentsis ehk peitubki Eesti kõrghariduse rahastamise peamine probleem.“
Kõrvuti Joosep Perandiga jagasid oma vaadet kõrghariduse probleemidele ka teiste kõrgkoolide üliõpilaste esindajad.
Kõne täistekst
„Õppejõud teenivad vähem kui ülikooli lõpetajad
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse juhatuse esimehe Joosep Perandi kõne Riigikogus.
Head Riigikogu kõrghariduse toetusrühma liikmed!
Alustan teada-tuntud tõdemusest, et ülikooli lõpetajad, töötajad ja olude sunnil ka paljud tudengid on ühtlasi Eesti Vabariigi maksumaksjad. Jah, võibolla on mul tudengina isegi natuke piinlik alustada mitte teadmistest ega teadusest, vaid rahast. Aga praegu on rahamure nii terav, et hakkab puudutama ülikoolihariduse jätkusuutlikkust.
TalTechi üliõpilaskonna juhatuses tõdeme, et meie ülikool saadab iga aasta tööturule sadu oma ala asjatundjaid, tarmukaid ja efektiivseid spetsialiste, kes ka head palka teenivad. Tallinna Tehnikaülikooli arengukava üks eesmärke on lausa, et magistrikraadi omanike palk oleks ülikooli lõpetamise järel 1,65 Eesti keskmist. Seda ta ka on!
Enamgi veel. Olenevalt küll erialast, aga siiski tuleb tõdeda, et meie vilistlased teenivad ka kahe-, kolme- või isegi neljakordset Eesti keskmist – ning maksavad sellega võrdeliselt tulumaksu. Jah, võibolla on Eesti ühiskond liialt üles ehitatud edukultusele, aga kui see praegu nii on, siis võime kinnitada: kõrgharidusega, eriti just tehnilise haridusega inimesed on tööturul edukad.
Aga sellest kõrgusest maa peale tulles pean ma tõdema, et kogu see edulugu kehtis küll Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste, mitte aga õppejõudude kohta. Jah, loomulikult on ka üksikuid hästi tasustatud õppejõude, aga üldises vaates pole õppejõude palk võrreldav nende omaga, keda nad igal aastal tööturule saadavad. See võiks tunduda meile isegi koomiline, aga tegelikult on traagiline. Väga traagiline.
Nüüd faktide juurde.
Tehnikaülikooli lektori miinimumtasu on 1559 eurot, Eesti keskmine palk aga 1754 eurot. Täpsemalt öeldes võib ülikooli vilistlane uksest välja astudes teenida rohkem kui lektor, kes talle vajalikud teadmised vahendas. Küsin siinkohal nii: kas mina, praegune tudeng, oleksin huvitatud tulevikus ennast maksimaalselt arendama, teadlaseks ja õppejõuks pürgima? Ei, loomulikult mitte. Ning selles tõdemuses ehk peitubki Eesti kõrghariduse rahastamise peamine probleem.
Hammasrattal on hambaid puudu
Astusin ülikooli suurte unistuste ja lootustega. Nägin Tallinna tehnikaülikooli kui suurt ja võimsat organisatsiooni, kes pürib visalt oma ala tippude hulka. Nii see ongi, aga hammasrattal, mis jõu peaks liikumiseks üle kandma, on mitu hammast vahelt ära. Ehk raha keeles öeldes: me panustame, et meie vilistlased oleksid edukad, et riigikassa tõhusalt täituks. Aga seda tehes peame tunnistama, et meil endal ei ole võimalik töötajatele tagada palgataset, mis hoiaks praegusi ja meelitaks tulevasi õppejõude.
Lõhe soovide ja tegelikkuse vahel on selgelt nähtav juba praegu. Järjepidevus on katkemas. Uus põlvkond pole enam õppejõuna töötamisest huvitatud. Seda pelgalt väikese sissetuleku pärast.
Jah, raha ei saa ega tohigi olla peamine motivaator. Aga väärika positsiooniga akadeemilises maailmas peab kaasnema väärikas tasu. Seda kohe. Praegu.
Uus koalitsioon ongi lubanud kõrghariduse rahastuses 15% tõusu. Tehnikaülikooli puhul tähendab see kuue miljoni euro suurust kasvu. Kuid kasv on vaid näiline. Õppejõududeni see vaevalt ulatub ja tudengiteni ammugi mitte, sest ainuüksi energiakandjate kallinemise tõttu on meie eelarves lisakulu seitse miljonit eurot. Nii on lisanduv tegevustoetus juba ette ära kulutatud.
Seega: raha on oluliselt juurde vaja – või siis peab toimuma mingi murrang nn energiakandjate hinnas. Kaht ülesannet korraga me ei lahenda. Ning ülikoolid on olnud alarahastatud juba liiga kaua, et me võiks õppejõudude murest mööda vaadata ja lihtsalt ahju soojaks, täpsemalt leigeks kütta.
Et õppejõudude sära tudengeid sütitaks
Tudengina tean, et õpetamine ülikoolis on olnud nagunii surve all. Teatavas mõttes on teadust aastakümneid eelistatud. Ühtpidi on see rahastamise põhimõtete tulemus, teisalt teadlaste ambitsioonikuse vili. Aga ka õppejõududelt on eeldatud olulisi teadussaavutusi.
Lihtsamalt öeldes: teaduse ja õppe vahekord on olnud tasakaalust väljas, seda just õppe kahjuks. Vähemalt nii on see välja paistnud.
Tudengile pole see vaatepilt olnud julgustav. Ta on tulnud ju ülikooli, et saada sütitatud õppejõudude ja teadlaste särast. Praegu aga on vastupidi – ka meie endi leek võib praegust olukorda tõdedes kahaneda, ehk isegi kustuda.
Tudeng ju näeb, kuidas õppejõud rabeleb, et oma positsioonile ja võimetele vähegi vastavat tasu teenida. Meie aga soovime, et ta keskenduks meile, jagaks tuleviku tööriistu, aitaks igaühes meist leida oma parima mina, juhataks teele, mida käies saaksime ühiskonnale oma parima anda.
Jah, meile on antud võime ja võimalus õppida ja areneda, aga meilt oodatakse ka tulemust. Ning seetõttu ei saa olla nii, et õppimise võimaldamiseks tudengile riigi raha leitakse, aga õppejõule väärikaks õpetamiseks mitte.
Tõestagem, et see ongi investeering
Tallinna Tehnikaülikooli professor Kadri Männasoo on tõdenud, et ülikooliharidus on investeering.
Teisisõnu: kui me ei investeeri kõrgharidusse, siis me ei investeeri edukatesse maksumaksjatesse. Suures pildis ei investeeri me nii ka Eesti riigi arengusse.
„Loodan väga, et ülikooliharidus ja teadus saavad riigilt juba lähiajal vajaliku toe,“ ütles meie ülikooli rektor Tiit Land õppeaasta alguses pöördumises. Rektor on loomult väga viisakas, sest tegelikult oleks ta pidanud sõna ´loodan´ asemel kasutama terminilt ´nõuan´. Riik küsib ju meilt senisest rohkem IT-inimesi, ka professionaalseid insenere. Järelikult peaks ülikool kokkuhoiu asemel hoopis hoogu juurde andma. Aga kellega, kui meie, tulevased tudengid, pea akadeemilisest tööst põlglikult kõrvale pöörame? Kui Eesti ühiskonnas võtab järjest enam maad arusaam, et kool, nüüd siis juba ka ülikool, on koht neile, kes rahulduvad napilt keskmise palgaga. Mida siis tähendab ülikooli puhul üldse mõiste ´üli´?
Head otsustajad! Minus kõneleb siiras mure. Minus kõneleb sadade, isegi tuhandete bakalaureuse- ja magistritudengite, aga kõige enam ehk isegi tulevaste doktorantide, õppejõudude, teadlaste mure.
Jah, ma tean, et praegu on kõigil raske. Aga ülikoolid on juba murdepunktis või jõuavad kohe sinna. Ning kui me praegu võidukaid lahendusi ei leia, kaotame kõik. Sest meie rahvast on tõeliselt edasi kandnud usk hariduse jõusse. Kinnitagem siis seda usku!“
KONTAKT
joosep.perandi@taltech.ee
NordenBladet — Üritus keskendus eelkõige küsimusele, kuidas mõjutavad interneti levik ja uued tehnoloogilised võimalused põhiõiguste kaitset ja kohtute tööd.
Kõne all olid ka kohtumenetluse digiteerimise riskid, nagu avalikkuse osaluse vähenemine õigusemõistmisel või see, et tsiviilvaidlustes on kaugteel poolte lepitamine keerulisem. Samuti puudutati küsimust, kas internetis kohtuistungite avalik ülekandmine võib rikkuda menetlusosaliste õigust eraelu kaitsele või nende menetlusõigusi.
Saksamaa konstitutsioonikohtu juht Stephan Harbarth keskendus oma ettekandes põhiõiguste kaitsele tänapäeva maailmas, käsitledes peamiselt sotsiaalmeedia ja andmekaitsega seotud kohtuasju.
Riigikohtu esimees Villu Kõve andis Saksamaa külalistele kõigepealt väikese ülevaate Eesti põhiseadusest, pöörates tähelepanu selle stabiilsusele – seni on tehtud vaid väikeseid muudatusi. Rääkides interneti kasutamisest kui võimalikust põhiõigusest leidis ta, et pigem on see vahend muude põhiõiguste teostamiseks.
Samuti kõneles Kõve kohtumenetluse digiteerimisest Eestis ja selle probleemidest, tuues näiteks kohtuasja, milles Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, kus interneti teel kohtusse pöördudes oli riigilõiv madalam kui muul viisil kohtuga ühendust võttes.
Ettekannetele järgnenud arutelu juhtis Tartu Ringkonnakohtu kohtunik ja lähetatud riiklik ekspert Euroopa Kohtu juures Madis Ernits.
Üritusel musitseeris tšellist Marcel Johannes Kits.
