Yearly Archives: 2022

Eesti: Töötushüvitise saamise kestus hakkab sõltuma tööturu olukorrast

NordenBladet – Riigikogus läbis esimese lugemise paindlike töötuskindlustushüvitiste eelnõu, millega seotakse hüvitise maksmise kestus tööturu olukorraga. Eesmärk on anda inimestele raskes olukorras kindlustunne ja parematel aegadel motiveerida kiirelt tööle naasma.

Eelnõu kohaselt makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt, kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab.

Kui tööd on lihtsam leida ja töötute arv madal, makstakse hüvitist nii kaua, kui taotlemise hetkel on määratud nö baasperioodiks.

Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.

Vaata videost, kuidas selgitab paindlikke hüvitisi tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik:

„Suures finantskriisis kaotas Eesti tööturg üle 100 000 töökäe. Töötukassa abi lõppes liiga vara, kontakt inimestega kadus ja osad inimesed olid sunnitud kas Soome minema või heitusid. Pärast inimeste tagasi toomine on palju kallim. Selle õppetunni ajel on tööandjad ja ametiühingud jõudnud kokkuleppele kriisiolukorras töötuskindlustushüvitiste perioodi pikendada ja selle tasakaalustamiseks buumihetkedel samavõrra lühendada. Tavaolukorras jäävad perioodid muutmata,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson. Tema sõnul olid tasakaalu otsimisel ja automaatsete valemite väljatöötamisel abiks parimad analüütikud rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast.

Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määratakse hüvitise maksmise baasperiood vastavalt inimese töötuskindlustusstaaži pikkusele. Eesti Töötukassa arvutab registreeritud töötute arvu välja iga kuu alguses. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist võrdleb Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu tulemust varasema perioodi keskmise töötute arvuga. Võrdluse tulemusena selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.

Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood üksnes inimese töötuskindlustusstaažist, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses samal ajal majanduses toimuvate muutustega.

Kava kohaselt peaks muudatus jõustuma 30. juuniks 2023.

Eesti: Õunaarmastajad kogunevad laupäeval Tallinnas Õunafestivalile

NordenBladet – Kümned õunasordid, kodumaised õunatalud ja Eesti Mee Ühistu meetootjad tervitavad huvilisi laupäeval kell 11-15 Põhja-Tallinnas Arsenali parklas Õunafestivalil.

Juba viiendat aastat toimuv Arsenali Õunafestival on populaarne laadasündmus, mis sel aastal kolib arvukate huviliste meeleheaks õue. Arsenali Keskuse Tööstuse tänava poolne parkla muutub laadaalaks, kust leiab kümneid õunasorte, magusat mett igale maitsele ning muidki sügissaadusi. Lisaks õuntele kohtab festivalil näiteks gurmeekartuleid, värsket mahla, Peipsi sibulaid ja palju muud head.

Õunatalude kõrval on ka sel aastal esindatud Eesti Mee Ühistu meetootjad, kuhu kuulub kümme mesitalu, nende seas ka mahetootjaid. Ühistu järgib mesinduse hea tava reegleid ning ei tee kompromisse mee kvaliteedis ega mesilaste tervises. Sündmuse toimumist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Varasematel aastatel on Õunafestivali külastanud keskmiselt 8000 külastajat.

Avafoto: Pexels

Eesti: Loomaaed kutsub osalema heategevuslikul kunstioksjonil

NordenBladet – Tallinna loomaaed kutsub osalema heategevuslikul kunstioksjonil ja toetama liigikaitset.

Sel suvel toimus Tallinna loomaaias kunstilaager “Kohtumised Eestis”. Laagris osales 12 kunstnikku Eestist ja Lätist, kes kõik maalisid vabas õhus teosed, millest osad lähevad nüüd heategevuslikule oksjonile, mille tulud lähevad liigikaitse heaks.

Projektis osalenud kunstnikud Anastasia Airis, Zhanna Toht, Irina Sopina, Irina Jugolainen, Vadim Jerohhin, Ljudmilla Taylor, Marina Königsberg, Nikolai Ivanov, Vlada Žarkova-Sviridova ja Sergei Volotšajev kinkisid oma valminud tööd loomaaiale, et heategevusliku oksjoniga toetada manuli ja sumatra ninasarviku kaitset looduses.

Oksjonil olevaid teoseid on pakkumisteks avatud osta.ee lehel ning kõikide tööde alghinnaks on kümme eurot. Oma lemmikule kunstitööle saab pakkumisi teha kuni 19. oktoobrini. Oksjonil saab osaleda ja töödega lähemalt tutvuda läbi loomaaia kodulehe.

Kõik näitusel ja oksjonil esitletud tööd on nähtavad Vene Kultuurikeskuses Tallinnas. Näitus kestab kuni 19. oktoobrini.

Projekt “Kohtumised Eestis” toimub koostöös MTÜ Kunsti Sadam, MTÜ Vene Kunstnike Ühendus Eestis ja Tallinna loomaaiaga.

Oksjonil eduka pakkumise teinud osalejad saavad oma pildid kätte näituste lõppedes Tallinna loomaaiast.

Raamat selgitab, kui täpselt saab metsa mõõta

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Springeri kirjastuses on Ilmunud monograafia „Principles of National Forest Inventory Methods“, mis selgitab põhjalikult lahti statistilise metsainventuuri andmete kogumise ja statistika kujunemise põhimõtteid.

Statistiline inventuur on proovitükkidega mõõtmise meetod, millega koostatakse riiklikku metsandusstatistikat, märkis monograafia autor, Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi vanemteadur Allan Sims. Ta lisas, et riikliku statistika kõrval kasutatakse neid andmeid ka LULUCF aruandluses. “Andmete alusel tulemuste saamisel on väga oluline tunda andmete kogumise ja töötluse tausta. Antud raamat selgitab, millise täpsusega on võimalik mõõta metsa ning millega tuleb arvestada kui nende andmete alusel pannakse kokku erinevaid aruandeid.”

Teos annab ülevaate erinevatest määramatustest, mis on seotud nii definitsioonidega kui ka mõõtmisega. “Mets on oma olemuselt väga mitmekesine, mistõttu selle piiritlemine ja klassifitseerimine ei ole alati selge,” tõdes Sims. Sellest tulenevalt esineb nii määratlemises kui ka mõõtmistes hulgaliselt määramatusi, mis mõjutab tulemust. Raamat kirjeldab erinevaid mõõtmise meetodeid, millega on võimalik tulemusi saada ning selgitab ka nende meetodite tausta.

Metsa kohta oodatakse väga palju erinevat infot, kuid ei ole olemas ühte meetodit, millega seda kõike saada. Seetõttu selgitabki teos, millist infot on võimalik saada statistilise metsainventuuri meetodiga.
 

Loomemajanduse seminar: Kuidas saada ettevõtjaks loomemajanduse valdkonnas?

NordenBladet — 05. oktoobril kell 16.00 – 18.00 toimub Narva Kunstiresidentuuris (Joala tn. 18, Narva) seminar ja töötuba, kus räägime loomemajandusest ning uurime, kuidas üldse saada ettevõtjaks loomemajanduse valdkonnas.

Loomemajandus on kiiresti arenev majandusharu, mis loob uusi töökohti ning arendab loovusel, andekusel ja oskustel põhinevat ettevõtlust. Loomemajanduse alla kuuluvad arhitektuur, disain, teater ja kujutav kunst, muusika, reklaam ja kultuuripärand. Põhjamaad on nendes valdkondades edukalt juhtpositsioonil.

Seminari käigus saab infot loomemajanduse valdkondade ja nende arengu kohta ning töötoa raames arendada oma ideed või vormistada äriplaani.

Teemat avavad ning praktilisi teadmisi jagavad Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet ning erikülaline Põhjamaadest.

Sündmuse info:
Toimumiskoht: Narva Kunstiresidentuur, Joala tn. 18, Narva
Töökeeled: eesti, inglise ja vene.
Sündmus on tasuta
Eelnev registreerimine on vajalik!

Registreeri end siin

Lisainfo ja kontaktisik:
Jevgeni Timoštšuk,
Programmi koordinaator,
tel. +372 515 8904

Seminari korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet.

Avafoto: Eva Leemet