Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2022

Homme, 15.jaanuaril avaneb Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse MOBIILSUS- PROGRAMM (eelarve 250000 €)

Skandinaavia poolsaar

NordenBladet — 15. jaanuaril 2022 avaneb Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm, mille taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts 2022. Sel aastal toimub kaks taotlusvooru, teise vooru tähtaeg on 31. oktoober.

Mobiilsusprogramm toetab ametnike ja teiste avaliku sektori töötajate õppevisiite, praktikareise ja võrgustike kohtumisi, aidates sellega kaasa Põhja- ja Baltimaade koostööle ministeeriumide, regionaalsete ametkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Mobiilsusprogramm katab kuni 60% projekti abikõlblikust eelarvest, mis võib koosneda reisi- ja majutuskuludest ning lähetuse päevarahast.

Marianne Tiigimaa, Riigiprokuratuuri personalitalituse juhataja, käis programmi toel õppereisidel 2021. aasta oktoobris ja novembris. Õppereiside ajal tutvusid riigiprokuratuuri töötajad kahe Põhjamaa – Islandi ja Rootsi – riigiprokuratuuride tööga. „Need külaskäigud andsid projektis osalejatele uusi ideid ja teavet, kuidas igapäevast tööd parendada ja edasi arendada. Põhjamaadega kogemuste vahetamine oli väga innustav, see aitas meil leida igapäevaprobleemidele uuenduslikke lahendusi,“ kommenteeris Marianne Tiigimaa.

Projekti tegevuste eesmärk oli vahetada informatsiooni Põhjamaadega ning luua kolme riigi (Eesti, Islandi ja Soome) vahel koostöösuhteid. „Õppereisidest saadav kasu oli praktiline ning andis meile uusi mõtteid koostöö jätkamiseks. Samuti vastas mobiilsusprogramm projektis osalejate ootustele ning aitas suurepäraselt kaasa Põhja- ja Baltimaade vahelisele koostööle,“ lisas Tiigimaa.

Reklaam:



Liene Jūrmale, Lätis asuva Kuldīga omavalitsuse projektijuht osales õppereisidel 2021. aasta septembris. „Projekti peamine eesmärk oli vahetada oma Rootsis ja Taanis asuvate partneritega teadmisi ja kogemusi avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö osas. Projektis osalenud organisatsioonidel oli suurepärane võimalus õppida juurde parimaid tegutsemisviise, kuidas tuua avalik sektor ja kodanikuaktivistid üksteisele lähemale,“ tutvustas Liene Jūrmale oma projekti.

Külastuste käigus omandasid osalejaid teadmisi, kuidas kommunikeerida paremini Põhja- ja Baltimaade piirkonna aktuaalseid probleeme ja nende osas teadlikkust tõsta – näiteks kuidas julgustada inimesi pealinnapiirkonnast väljaspool asuvatesse linnadesse ja asulatesse elama asuma, kuidas ehitada üles edukas kommunikatsioon omavalitsuse esindajate ja kohalike elanike vahel ning kuidas toetada pikaajalise strateegilise planeerimise abil ärikeskkonda. Jūrmale sõnul paranes programmi tulemusel Põhja-ja Baltimaade vahelise koostöö kvaliteet ning kaasatus ja suurenes vahetatud teadmiste ja kogemuste hulk, mis oli vastastikku kasulik. „Külastused nii Rootsi kui ka Taani olid mõlemad väga viljakad ning edukad ja neis osalesid omavalitsuse mitmed erinevad üksused ja spetsialistid. Võrgustike koostöö paranes näiteks kliimapoliitika, haldusreformide, kultuuri- ja looduspärandi, maastikukaitse ja kliimamuutuste valdkonnas,“ lisas ta.

Programmi koordinaatori, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu kontori juhataja Madis Kanarbiku sõnul tasub taotlus esitada kõigil avaliku sektori töötajatel, kes soovivad oma Põhja- ja Baltimaade kolleegidega kokku saada ning uusi ideid, plaane ja kogemusi avastada ning arutada. „Taotlemine ja aruandlus on lihtsad ja kasutajasõbralikud, kõike saab teha veebilehel NB8-Grants.

Programmist rahastuse saamiseks peab projekt hõlmama partnereid vähemalt kolmest riigist: Põhjamaade taotlejad peavad külastama vähemalt kahte Balti riiki ning Balti riikide taotlejad peavad külastama vähemalt kahte Põhjamaad.

Reklaam:



Taotlemine on lihtne

• Elektrooniline taotlussüsteem www.nb8grants.org on avatud alates 15. jaanuarist 2022.
• Palun loe hoolikalt juhiseid ja leia õigeaegselt projektipartnerid.
• Registreeru või logi siss, kui oled juba mobiilsusprogrammi kasutaja, ning alusta taotluse täitmist – pea meeles, et taotlust on võimalik kuni tähtajani järk-järgult täita.
• Ära unusta oma taotlust enne tähtaega – 31. märtsi 2022 – sisse anda!

2021. aasta tulemused

2021. aastal kiideti heaks 30 taotlust Põhja- ja Baltimaadest. Taotluste kogueelarve oli 194 927 €. Mobiilsusprogrammist toetust saanud koostööprojektides osaleb 2021/2022 aastal kokku 164 Põhjala ja Balti riikide avaliku sektori töötajat paljudest erinevatest avaliku sektori valdkondadest.

Kõigi 2021. aastal programmist rahastust saanud projektide päritoluriikide statistilised tulemused on allpool (riigi taga olev number näitab, mitmes projektis riik nii taotleja kui ka partnerina 2021. aastal osales):

Mobiilsusprogrammi aastane eelarve on 250 000 eurot ja seda rahastavad kõik NB8 riigid: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Programmi toel soovitakse hõlbustada avaliku sektori tõhusamate töömeetodite ühtlustamist ning eesmärgiks on edendada ja tugevdada Põhja- ja Baltimaade piirkonnas koostööd, mobiilsust, teadmiste vahetust ja koostöövõrkude arendamist avaliku halduse struktuuride vahel. Lisaks on programmi üks eesmärke aidata avalikus sektoris kaasa tõhusamate töömeetodite kasutamisele ja nende ühtlustamisele. Programm toetab üldist eesmärki suurendada piirkonna konkurentsivõimelisust kogu maailmas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis on Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi sekretariaat.

Kontaktandmed:

Madis Kanarbik, programmi koordinaator
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Telefon: +372 5046570
www.norden.ee

 

 

Soome: Valitsus kehtestas koroona olukorra tõttu 15. veebruarini sõidu- ja puhkeaja erandid

NordenBladet — Soome valitsus andis välja määruse sõidu- ja puhkeaja ajutiste erandite kohta. Erandid kehtisid viimati 2020. aasta kevadel ja taaskehtestatakse koroona olukorra halvenemise tõttu 30 päevaks. Määrus kehtib 17. jaanuarist kuni 15. veebruarini 2022.

Ajutised erandid on:

1) ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada 11 tundi;
2) iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 60 tundi;
3) kahe järjestikuse nädala summeeritud sõiduaeg kokku ei tohi ületada 120 tundi;
4) ööpäevane puhkeaeg peab olema iga päev vähemalt 9 tundi;

Reklaam:
 



5) iganädalast puhkeaega võib lühendada minimaalselt 24 tunnini igal teisel nädalal ilma kompenseeriva puhkeajata;
6) hiljemalt pärast 5,5-tunnist sõiduaega tehakse 45-minutiline vaheaeg, mille võib samuti katkestada esmalt 15-minutilise ja seejärel 30-minutilise vaheajaga;
7) regulaarset iganädalast puhkeaega, välja arvatud sõiduki seisukohas, võib kasutada juhi valikul tingimusel, et iga juhi jaoks on piisavalt magamisvõimalusi ja sõiduk on pargitud.

Kauba- ja reisijateveo sujuva toimimise tagamine igas olukorras on ühiskonna varustuskindluse seisukohalt oluline.

Sõidu- ja puhkeaja ajutiste erandite tegemisel tuleb aga arvesse võtta juhtide töövõimet ning see ei tohi ohustada üldist liiklusohutust ega juhtide tööohutust.

Avapilt: NordenBladet

 

Soome: Tervishoiu tulevik on tume, meedikutest suur puudus

NordenBladet — Eemisel aastal oli Soome kolmes haiglaõdesid koolitavas kutsekõrgkoolis rohkem õppekohti kui oli õppima minejaid. Inimesed ei soovi enam haiglaõeks õppida, kuna töö on nii vaimselt kui füüsiliselt raske, makstakse madalat palka, töö on rutiinne ning see nõuab vastavat kutsumust, vahendab Yle.

Haiglaõe töö maine on praegu väga madal. See pigem peletab kui kutsub inimesi, ütles kutsekooli Xamk haridusjuht Katri Ryttyläinen-Korhonen. Xamk on Kagu-Soomes tegutsev kutsekõrgkool, mille osakonnad on Mikkelis, Savonlinnas ja Kotkas.

Samalaadne olukord oli eelmisel aastal ka Häme ja Kajaani kutsekõrgkoolides. Probleem puudutab haiglaõdede õpet, kuhu suundutakse tavaliselt pärast keskkooli lõppu. Kokkuvõttes on õppima soovijate arv kukkunud viimaste aastatega tuhandete võrra.

Haigalõena töötav Mikkeli naine Tiina tunnistab, et see polnud tema kutsumus. Aga gümnaasiumi lõpuklassis ei osanud ta kuhugi mujale minna. Ta mõtles, et midagi hullu pole ja tööle saab igal juhul. Läks kaua aega, enne kui ta selle ametiga harjus.

Haridusjuhi Katri Ryttyläinen-Korhoneni sõnul tuleks haiglaõe töö imagot muuta, et see inimesi taas ahvatleks. Enne jõule teatas haridusministeerium, et haiglaõdede koolitamiseks luuakse 300 uut õppekohta. Lisakohti saavad ka Helsingi piirkonnas tegutsev Laurea ja Lahti-Lappeenranta kutsekõrgkool LAB.

Õppekohtade lisamine aga ei lahenda meedikute puuduse probleemi, kui õppima soovijaid jääb järjest vähemaks. Paljud noored hindavad vaba aega, aga meedikutel seda sageli pole.

Haiglaõdede puudus pole uudis: juba varem oli teada, et pensionile jäävad suured põlvkonnad ja haiglaõdesid on juurde vaja. Kõige suurem puudus on praegu Uusimaal, Lõuna-Savos ja Põhja-Pohjanmaal. Lõuna-Savos on puudu 330 haiglaõde ja 350 hooldajat.

Haiglaõde Tiina räägib, et meedikute puudusel on mitmeid põhjuseid ja kõik ei sõltu ainult imagost. Viimase 8 aasta jooksul on töö iseloom muutunud ja töötempo kasvanud. Töö on vaimselt ja füüsiliselt väga kurnav, tekivad kaela- ja seljaprobleemid ning töö on vahetustega. Öösel töötamine suurendab naistel uuringute järgi rinnavähi ohtu. Erakorralise meditsiini õed puutuvad kokku patsientide vägivallaga.

Tiina on mõelnud, kas ta jaksab pensionipõlveni vastu pidada. Koroona on olnud paljudele õdedele viimane piisk karikas ja nad on vahetanud eriala.

Xamki haridusjuhi Katri Ryttyläinen-Korhoneni sõnul peaks ühiskonnas ühiselt probleemile lahendust otsima. Näiteks võiks võimaldada inimestel rohkem ise oma tööd ja ametialast karjääri kujundada.

Haiglaõde Tiina aga ütles, et haiglaõed ise on olnud liiga head liiga pikalt, mistõttu neid ei hinnata. Avalikkuses räägitakse õdedest tihti teistmoodi kui ülejäänud meditsiinitöötajatest. Õed teevad vajalikku tööd, aga seda ei väärtustata. See pole ainult rahaline väärtustamine, kuigi ka seda tuleks parandada. Õdede koha pealt on olukord tervikuna halb ja seda peaks parandama.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: Terviseameti UUED JUHISED seoses testimise ja karantiinidega

NordenBladet — Soome terviseamet edastas neljapäeval, 13. jaanuaril uued juhised seoses koroonatestimise ja karantiinidega. Kergete haigusnähtudega ei pea enam testile minema. Viie päeva jooksul tuleb aga kontakte vältida, vahendab MTV.

Koroonaga nakatumiste arv on Soomes kiiresti kasvanud, seetõttu ei suudeta enam nakatunute kontaktseid jälitada. Koroonajälitusest pole enam abi, leiab terviseamet.

Terviseameti uue juhise järgi kestab karantiin 5-10 päeva. Karantiini pikkuse otsustab nakkushaiguste arst, kes teeb otsuse juhtumipõhiselt.

Kui oled terve inimene, sul on kerged hingamisteede haigusnähud, aga muidu on enesetunne hea, siis ei ole vaja võtta ühendust arstiga ega minna testi tegema.

Terviseamet soovitab haigusnähtudega isikutel vältida kontakte vähemalt viie päeva jooksul isegi siis, kui koroonatest on negatiivne. Kui vaevused kestavad kauem, on soovitav kontakte vältida, kuni haigusnähtusid pole olnud kahe päeva jooksul.

Kui kodune koroonatest on positiivne, pole seda üldiselt vaja kinnitada ametliku testiga. Ametliku testi peaks tegema siis, kui terviseametnik on testi tegemist soovitanud, kui töötad sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas või tegeled hooldusteenuste pakkumisega, kui kuulud raske koroonahaiguse riskigruppi või oled lapseootel.

Lisaks on juhises öeldud, et kui kodupiirkonna juhised erinevad käesolevast juhisest, siis järgi kohalikke juhiseid.

Terviseamet uuendas ka juhist nendeks puhkudeks, kui elad koos koroonapositiivse isikuga. Siis tuleb võimalusel vältida koduväliseid kontakte, kuni nakatunud isiku haigusnähtude algusest on möödunud 5 päeva. Kui haigestuvad mitmed pereliikmed, loetakse 5 päeva viimase nakatunu haigusnähtude algusest.

Lisaks soovitatakse näomaski kandmist igal pool kodust väljaspool ning võimalusel kaugtööle siirdumist. Haigusnähtudeta laps võib minna kooli või lasteaeda, kui haigestunud pereliikme haigusnähtude algusest on möödas 5 päeva.

Varem on Uusimaa maakonna omavalitsused andnud teada, et loobuvad ulatuslikust koroonajälitusest ja karantiinide kehtestamisest. Täna neljapäeval tegi sama otsuse Turu linn.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Tänavused riigi teaduspreemiate kandidaadid on selgunud

NordenBladet — Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2022. aasta teaduspreemiate määramiseks. Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud Irina Belobrovtseva, Viive Rosenberg, Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit.

Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

Mart Loog (kollektiivi juht), Mihkel Örd, Mardo Kõivomägi, Rainis Venta, Ervin Valk, Ilona Faustova – Uute CDK fosforüülimise mehhanismide avastamine – paradigma muutus rakutsükli regulatsiooni mõistmisel.
Arved Vain – Mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse uurimisest skeletilihases ning skeletilihase biomehaaniliste parameetrite määramise meetodite ning seadmete arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamine.

Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

Täppisteadused
Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud;
Jüri Lember – Paarikaupa Markovi mudelid;
Velle Toll – Inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine loomulike eksperimentide abil;

Keemia ja molekulaarbioloogia
Riina Aav – Makrotsüklid käeliste supramolekulaarsete retseptoritena;
Priit Väljamäe – Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine;

Tehnikateadused
Juri Belikov – Matemaatilise juhtimisteooria meetodid taastuvenergia integreerimisel madala inertsusega elektrivõrkudes;
Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin, Hans Tiismus –  Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad;

Arstiteadus
Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile ja Aleksei Baburin – Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele;
Aare Märtson ja Katre Maasalu – Haruldaste ja enamlevinud ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus;
Pärt Peterson ja Kai Kisand – Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud;
Margus Viigimaa – Ateroskleroosi ja selle riskitegurite diagnostika ning ravi innovatsioonid;

Geo- ja bioteadused
Tsipe Aavik ja Aveliina Helm – Elurikkuse ja loodushüvede hoidmist ning taastamist tagavad maastikuskaalalised protsessid;
Kadri Põldmaa – Uurimus bakterite, seente, taimede ja putukate interaktsioonidest;
Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;
Siim Veski ja Anneli Poska – Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes;
Ülo Väli – Lindude bioindikatsiooni- ja liigikaitseuuringud;

Põllumajandusteadused
Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju mullale, saagile ja kvaliteedile;
Ebe Merilo ja Hannes Kollist – Taimede kohanemine muutuvas kliimas;
Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

Sotsiaalteadused
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;
Katrin Tiidenberg – Sotsiaalmeedia ja digikultuur;
Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine;

Humanitaarteadused
Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi kultuuri uuringud;
Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
Karsten Brüggemann  – Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulek etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu;
Eerik Jõks – Eesti keelemuusika indogermaani (saksa, ladina) ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel;
Kersti Lust – Eesti pere ja küla aegade tuules: 19. sajandi mikroandmete analüüs.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja juba 32. korda.

Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2021. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.