Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: detsember 2021

AVATUD PROJEKTIKONKURSS: piiriüleste digiteenuste projektide rahastamine

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu kutsub taotlema rahastust, et viia ellu koostööprojekte konkreetsete piiriüleste digitaalsete algatuste ettevalmistamiseks Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas.

Tähtaeg

Teisipäev, 01.02.2022 kell 23.59

Organisatsioonid

Põhjamaade Ministrite Nõukogu, digitaliseerimine 2017–2024 (MR-DIGITAL)
Põhjamaade Ministrite Nõukogu, tervishoid ja sotsiaalteenused (MR-S)
Põhjamaade Ministrite Nõukogu, kestlik areng (MR-VÆKST)
Põhjamaade Ministrite Nõukogu, haridus ja teadus (MR-U)

Finantsraamistik

3 000 000 Taani krooni (DKK)

2019. aasta augustis leppis Põhjamaade Ministrite Nõukogu kokku ühise visiooni aastaks 2030 (Our Vision 2030), et muutuda aastaks 2030 kõige kestlikumaks ja lõimitumaks piirkonnaks maailmas. Selle visioonidokumendi, aga ka digitaliseerimise eesmärkide (MR DIGITAL) saavutamiseks käivitati 2020. aastal piiriüleste digiteenuste (Cross Border Digital Services, CBDS) programm. Programm on mõeldud suurendama mobiilsust ja lõimitust Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas, ehitades üles ühiste, piiriüleste digiteenustega piirkonda.

Üks selle programmi ehituskividest on CBDS-i fond. Uuenduslikke projekte otsivate avatud projektikonkursside kaudu rahastatakse sellest meetmest aastatel 2021–2024 projekte eesmärgiga anda hoogu digitaalse koostöö algatustele Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas.

Konkursist

Piiriülese digiteenuste alase koostöö tugevdamine Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas on üks Põhjamaade Ministrite Nõukogu piiriülese digiteenuste programmi (CBDS) eesmärkidest. CBDS-i programmi osana on CBDS-i fondi eesmärgiks rahastada avaliku sektori organisatsioonide konkreetsete piiriüleste digitaalsete algatuste ettevalmistavat tegevust Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas. Rahastamiskõlbulikuks tegevuseks võib olla (näiteks, kuid mitte ainult) töötubade korraldamine, lahenduste kontrollimise meetodite arendamine, teabe hankimine ning vajalikud reisid ja konsultatsioonid.

Toetuskõlbulikud projektid peavad näitama oma puutumust ühega kolmest CBDS-i programmi prioriteetsest valdkonnast: välismaal õppimine, välismaal töötamine ja välismaal ettevõtlusega tegelemine. Projekt peaks näitama ka oma puutumust vähemalt ühega Põhjamaade Ministrite Nõukogu vastavatest nõukogudest, milleks on hariduse, arengu ja tervishoiu nõukogu.

Kes võivad kandideerida?

Rahastust võivad taotleda kõik avaliku sektori organisatsioonid Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnast, näiteks kohalikud, regionaalsed ja riiklikud valitsusasutused, ülikoolid ja kolledžid, uurimisasutused. Erafirmad võivad olla projekti kaasatud osalistena, osaleda projekti töörühmas või olla projektis tarnijad, tegutsedes omaniku huvides.

Rahastamise kriteeriumid

Kandideerija peab vastama järgmistele kriteeriumitele:

  • Projekti peab juhtima ja koordineerima mõni avaliku sektori asutus Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnast.
  • Osalejaid peab olema vähemalt kahest piirkonna riigist. Eelistatud on algatused, milles on osalisi kolmest või enamast riigist.
  • Projekti rahastamise taotlus võib olla kuni 1 500 000 Taani krooni.
  • Projekti kestus on kuni 1,5 aastat või kuni 2023. aasta keskpaigani.
  • Taotluses peab olema ära näidatud seotus CBDS-i programmi prioriteetidega: välismaal õppimine, välismaal töötamine ja välismaal ettevõtlusega tegelemine.
  • Taotluses peab olema kirjeldatud, kuidas aitab projekt kaasa Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesmärkidele „Our Vision 2030“, digitaliseerimise eesmärgile Digital North 2.0 ja vastavatele EL i prioriteetidele.

Eelistatakse projekte,

  • mille eesmärk on töötada välja EL-i grantide projekte (nt programmi Digital Europe Programme, DIGITAL jaoks); mis suudavad näidata olulisust Põhjamaade Ministrite Nõukogu hariduse, kasvu või tervishoiu nõukogu jaoks;
  • mille eelarve on kuni 375 000 Taani krooni;
  • mille kaasfinantseering on vähemalt 25%.

Mis liiki tegevus võib toetust saada?

  • Piiriüleste töötubade korraldamine Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas.
  • Partnerite otsimine konkreetsete projektide algatamiseks või parendamiseks.
  • Lahenduste kontrollimise väljatöötamine ja arendamine.
  • Vajalikud reisid, kohtumised ja konsultatsioonid.
  • Ettevalmistused kandideerimiseks vastavatesse EL-i programmidesse.

Kuidas toetust taotleda?

Taotlus peab sisaldama allkirjastatud taotlusvormi (PDF) ja täieliku eelarve vormi. Pöörake palun tähelepanu sellele, et eelarve peab olema Taani kroonides.

Link ingliskeelsele taotlusvormile

Avalduse esitamisega annate oma nõusoleku selleks, et CBDS-i komisjoni ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmed töötlevad elektrooniliselt seda avaldust ja kõiki selles avalduses sisalduvaid isikuandmeid. Avaldus peab olema esitatud inglise keeles ja see tuleb saata CBDS-i sekretariaati (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) 2022. aasta 1. veebruari kella 17.00-ks (CET).

Taotluste hindamine

Rahastamise taotluse vaatab läbi hindamiskomisjon, mida juhib CBDS-i sekretariaat ja mille liikmeteks on CBDS-i komisjoni ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmed. Hindamiskomisjon esitab ettepaneku kinnitamiseks CBDS-i programmikomisjonile.

Lõpliku otsuse välja valitud taotluste kohta teeb HNG DIGITAL.

CBDS-i programmikomisjoni ettepanekud projektide rahastamiseks tehakse konsensuse alusel. Kui mõni CBDS-i programmikomisjoni liige on taotlejaga kuidagi seotud, siis peab see liige end otsustusprotsessist taandama. Sama kehtib ka HNG-DIGITAL liikete kohta.

Hindamiskriteeriumid:

  • esitatud projekti vastavus projektikonkursi väljakuulutamisel sõnastatud eesmärkidele;
  • sõnastatud eesmärkide, projekti väljundite ja soovitavate tulemuste selgus;
  • projekti uuenduslik iseloom;
  • uute partnerlussuhete loomine ja olemasolevate arendamine Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas;
  • tugev finantsplaan ja rahastusallikate mitmekesisus;
  • seos projekti eesmärkide ja taotluses kirjeldatud meetmete vahel;
  • tulenev positiivne mõju Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnale ning koostööle Põhjamaade ja Balti riikide vahel.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

ELEKTRI HIND ületab kõik taluvuspiirid – homme 1000 eurot megavatt-tund, millele lisandub käibemaks, aktsiis ja võrgutasud! + lisatud täpne hinnatabel!

NordenBladet – Detsembris on kerkinud elektri börsihinnad rekordkõrgustele. Täna, 06. detsembril kella 17 ja 18 vahel tõuseb hind 626 euroni megavatt-tunni eest (ehk 62.606 euro sendini kWh kohta) ning homme lausa 1000 eurot megavatt-tund ehk kilovatt-tunni eest tuleb käibemaksuta ja muude tasudeta (aktsiis + võrgutasu) maksta terve euro.

Teisipäevane keskmine börsihind on 469,03 eurot ehk esmaspäevasest hinnast 61,7 protsenti kallim.

Kui Eesti inimese novembrikuu elektriarve oli mullusest pea 70% suurem, siis detsembri arve ennustab süüa pea kogu palga.

Mis tingib nii suure elektrihinna tõusu?

– Elektri tarbimine on külma tõttu kõrge. Õues paugub pakane ning külmade ilmade tõttu on elektri tarbimine suurenenud.
– Hinnad viib erakordselt kõrgele suur energiapuudus, mis sunnib kasutama varujaamu. Kuna soodsat (odavat) elektrit on vähe käivitataksegi reservjaamad.

Elektribörsi Nord Pool andmetel maksis elekter novembris Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 116,78 eurot. Seda on rohkem kui oktoobrikuu 105,61 eurot, kuid vähem kui septembrikuu 122,40 eurot.

Kuidas ma tean, mis kellaajal on kõige soodsam elektrit tarbida (pesu pesta, sauna kütta, ahjupraadi valmistada, elektriradiaatoriga tuba soojendada jne.)?

Vaata tänaseid ja homseid elektri hindu NordenBladet´i LIVE elektri hinna tabelist e. elektrihinna spikrist ja planeeri nutikalt oma elektri tarbimist.

NordenBladet.ee´s saate jälgida reaalajas igatunnist elektri hinda. Elektrihinna spirki leiate SIIT . Jälgides iga päev elektri hinda, saab natukenegi leevendada kulu, mis valel ajal elektrit kasutades tekib.

Elektri hind praegu / hetkel:  https://NordenBladet.ee (näed Eesti elektri hindu); https://NordenBladet.fi (näed Soome elektri hindu).


Elektri hinna tabel. Tänased ja homsed elektri hinnad Eestis. (Norden Bladet)

Sildid: elekter, elektri hind homme, elektri hind 2021, elektri hind eestis, elektri hind nord pool, elektri hind live, miks elektri hind tõuseb, elektri hind järgmisel päeval. Elektri hind koos võrgutasuga, graafik, elektri graafik, elektri hind täna, elektri hind homme, öine hind, hinnad öösel, päevane hind, live tabel, live, laiv, live hind, hind käibemaksuga, hind käibemaksuta, võrgutasud, hinnad päeval, elekter hind öö, elekter hind päev, keskmine elektrihind, graafik, tänane börsihind, kõrge hind, energia, elektrienergia, võrdlus, võrdle, võrdle hindu. elektri hinna graafik, elektri hinna tabel, kõrge elektri hind, fikseeritud hinnaga elektripakett, elekter hind reaalajas, elektrihind.

Eesti: Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher: KUI üks ettevõte hakkab riiki kiusama, peab riik end kehtestama

NordenBladet – Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles “Terevisioonis”, et politsei ei reageerinud MEM Cafe sulgemisel üle, sest riik pidi end kehtestama sihilikult reegleid eiranud ettevõtte üle.

“Me peame kõik arvestama, mis olukorras me oleme. Ka mina pean tavakodanikuna lähtuma teistest reeglitest kui kaks aastat tagasi. Iga inimese kodanikukohustus on seotud sellega, et teed endast kõik, et nakkus ei leviks. See koht (MEM Cafe – toim) tegi kõik risti vastupidi,” sõnas Vaher.

PPA peadirektor lisas, et kohviku tegevus polnud juhuslik, vaid sihilik.

“Ja kui üks ettevõte hakkab riiki kiusama, siis midagi teha pole, riik peab ennast kehtestama.”

Vaher meenutas, et politsei reageeris suuremate jõududega vaid esimesel päeval, et aidata terviseametil reegleid eiranud ettevõte sulgeda. Pärast seda võttis valve üle turvaettevõte.

Eesti: Tallinn hakkab kõigile õpilastele 50 eurot õppetoetust maksma

NordenBladet – Tallinna 2022. aasta eelarves on ette nähtud uus õppetoetus 50 eurot iga kooliõpilase kohta, summa makstakse välja õppeaasta alguses, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ETV+ saates “Kohv+”.

“Järgmisest aastast maksame ka uut toetust – õppeaasta alguse toetust [summas] 50 eurot iga õpilase kohta, seda 1. septembriks. Praegu kehtib see ainult esimese klassi õpilastele, 320 eurot, järgmisest aastast saab iga õpilane lisaks sellele 50 eurot ning järgmisel perioodil loodame seda summat tõsta 100 euroni,” ütles Kõlvart.

Kõlvart ütles ka, et Tallinnalt pensionäridele makstav toetus on järgmisel aastal 150 eurot ning linnavõimud loodavad selle summa järgmistel perioodidel tõsta 200 euroni.

Tallinna järgmise aasta eelarve seletuskirjas on öeldud, et toetust hakatakse maksma lisaks esimesse klassi astujatele ka neile, kes jätkavad põhi- või keskhariduse omandamisega või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 19-aastaseks saamiseni. “Põhikooli esimesse klassi minejatele jääb kehtima senine toetusemäär 320 eurot ning ülejäänud sihtgrupile 50 eurot,” seisab seletuskirjas.

Tallinna linnavalitsus kinnitas eelmisel nädalal pealinna järgmise aasta eelarve, mis ületab esimest korda miljardi euro piiri. Eelarve on kavas kinnitada linnavolikogus 21. detsembril. Eelarve esimene lugemine on volikogus sel neljapäeval.

Avafoto: Pexels

Soome: Tuvastati teine Omikroni juhtum

NordenBladet — Soomes tuvastati teine juhtum koroona uue ja arvatavalt ohtliku tüvega Omikron. Asjast teatas Edela-Soome ravipiirkond sotsiaalmeedias. Nakatunud isikud on pandud karantiini. Haigusnähud on leebed, mis tähendab, et haiglaravi pole vaja. Nakkusega kokku puutunud on välja selgitatud ja nendega on ühendust võetud.

Nakkus toodi sisse Rootsist.
Omikroniga nakatmine tehti kindlaks Turu ülikooli haiglas valmistatud PCR-testiga, millega tehakse üheaegselt kindlaks nii nakatumine kui see, kas tegemist võib olla Omikroni tüvega. Sama meetodit kasutati kevadel Alfa variandi tuvastamiseks. Proovid kontrollitakse üle geenianalüüsi ehk sekvenseerimisega.